EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

28. veebruar 2013

Kohtuasi F‑51/11

Dimitrios Pachtitis

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Sellise otsuse tühistamine, millega kandidaati ei lubatud konkursi järgmisse etappi – Kohtuotsuse täitmine – Otsus taasavada avaliku konkursi menetlus ja kutsuda õigusvastaselt väljalangenud kandidaat uuesti eelvalikuteste tegema

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega D. Pachtitis palub tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) otsused taasavada avaliku konkursi EPSO/AD/77/06 menetlus ja kutsuda teda uuesti selle konkursi eelvalikuteste tegema.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnike hagid – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Ulatus – Nii kohtuotsuse põhjenduse kui ka resolutsiooni arvessevõtmine – Sellise konkursikomisjoni otsuse tühistamine, millega kandidaati ei lubatud konkursi järgmisse etappi – Konkursi uuesti avamine üksnes hageja suhtes – Sobiv täitmise viis

(ELTL artikkel 266; personalieeskirjad, artikkel 27)

Tühistava kohtuotsuse tagajärjel on asjaomane institutsioon vastavalt ELTL artiklile 266 kohustatud võtma vajalikud meetmed tuvastatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks, mis juba täidetud akti puhul tähendab seda, et tuleb taastada hageja õiguslik olukord, milles ta oli enne kõnealuse akti andmist.

Tühistatud akti vastu võtnud institutsioon peab selleks järgima mitte ainult tühistava kohtuotsuse resolutsiooni, vaid ka põhjendusi, millest lähtudes kohtuotsus tehti ja mis kujutavad endast vajalikku tuge selles mõttes, et need on möödapääsmatud resolutsiooni täpse tähenduse mõistmiseks. Nimelt näitavad need põhjendused ühelt poolt ära selle, milline säte tunnistati õigusvastaseks, ja teiselt poolt resolutsioonis tuvastatud õigusnormi rikkumise täpsed põhjused, ning et asjaomane institutsioon peab neid arvestama tühistatud akti asendamisel.

Kuigi asjaomane institutsioon peab lisaks kindlaks määrama, millised on tühistava kohtuotsuse täitmiseks nõutud meetmed, on tema kaalutlusõigus piiratud vajadusega järgida selle kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendusi, mida ta peab täitma, ja liidu õiguse sätteid. Seega peab kostjaks olev institutsioon eelkõige vältima seda, et võetud meetmed sisaldavad samu rikkumisi, mis on tühistavas kohtuotsuses kindlaks tehtud.

Sellega seoses tuleb märkida, et kui on tegemist tulevaste ametnike reservi moodustamiseks korraldatud avaliku konkursiga, mille katsed olid nõuetevastased, on kandidaadi õigused piisavalt kaitstud, kui ametisse nimetav asutus avab selle kandidaadi suhtes reservnimekirja moodustamiseks mõeldud konkursi uuesti, kuna uuesti avamine tähendab olukorra taastamist, nagu see oli enne kohtu poolt kritiseeritud asjaolude ilmnemist.

Seevastu lahendust, mis seisneb selles, et hagejal lubatakse osaleda konkursi teises etapis ilma eelvalikuteste tegemata, ei saa konkursikomisjon kasutada, ilma et ta rikuks mitte ainult võrdse kohtlemise põhimõtet, hindamise objektiivsuse põhimõtete ja konkursiteadet, vaid samuti personalieeskirjade artiklit 27.

(vt punktid 43–45, 48 ja 49)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. juuli 2000, kohtuasi C‑8/99 P: Gómez de Enterría y Sanchez vs. parlament (punkt 22).

Esimese Astme Kohus: 13. september 2005, kohtuasi T‑283/03: Recalde Langarica vs. komisjon (punkt 51); 5. detsember 2002, kohtuasi T‑119/99: Hoyer vs. komisjon (punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 20. juuni 2012, kohtuasi F‑79/11: Menidiatis vs. komisjon (punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika); 13. detsember 2012, kohtuasi F‑42/11: Honnefelder vs. komisjon (punktid 45, 46, 50 ja 52 ning seal viidatud kohtupraktika).