EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

22. juuni 2015

Kohtuasi F‑139/14

Annetje Elisabeth van Oudenaarden

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Põhipuhkus – Ülekandmine kaheteistkümne päeva piires – Hüvitis – Pensioniteatis – Tähtaja jooksul vaidlustamata jätmine – Uute ja oluliste asjaolude puudumine – Kodukorra artikkel 81 – Ilmselgelt vastuvõetamatu hagi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega A. E. van Oudenaarden palub tühistada Euroopa Parlamendi otsuse, millega keelduti rahuldamast tema taotlust kanda üle 2012. aastal kasutamata jäänud puhkusepäevad, mis ületasid 12 päeva, ning maksta vastav rahaline hüvitis.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta A. E. van Ourdenaardeni ja Euroopa Parlamendi kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Õiguskord – Aegumine – Menetluse uuendamine – Tingimus – Uus ja oluline faktiline asjaolu – Mõiste – Uuesti läbivaatamise kohta kuulutatud kohtuotsus menetluses, mis hagejat otseselt ei puuduta – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnike hagid – Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses – Mõiste – Taotluse esitamine muule isikule kui ametisse nimetavale asutusele – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

3.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Pensioniteatis – Hõlmamine, mis on tavaliselt lubatud kaebeõiguse kasutamise eesmärgil – Tingimus – Teatise ebaselguse tõstatamine kogenud ametniku poolt – Rahuldamata jätmine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

4.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Otsus, millest kirjalikult ei teatatud – Mõju puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 25, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

5.      Ametnike hagid – Tähtaeg – Tähtaja algus – Teatis – Nõuetekohaselt teatatud otsuse põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Mõju puudumine – Erand – Töösuhte olulist tingimust puudutav otsus

(Personalieeskirjad, artiklid 25, 26, 90 ja 91)

1.      Selliste kaebuse ja hagi esitamise tähtaegade eesmärk, mis põhinevad avalikul huvil ning mis ei ole ei poolte ega kohtu määrata, seisneb liidu institutsioonides õiguskindluse tagamises, mis on nende nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik, vältides õiguslikke tagajärgi tekitavate liidu aktide lõputut vaidlustamist, ning õigusemõistmise käigus mis tahes diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise ärahoidmises. Uute ja oluliste asjaolude esinemine võib õigustada varasema lõplikuks muutunud otsuse uuesti läbivaatamise taotluse esitamist.

Uueks ja oluliseks asjaoluks, mis võimaldab asjaomase isiku olukorda uuesti analüüsida siis, kui on möödunud personalieeskirjades ette nähtud tähtaeg, et esitada kaebus administratsiooni otsuse peale, ei saa pidada uuesti läbivaatamise kohta tehtud kohtuotsust, mille suhtes ei olnud asjaomase isik kohtuasja pool, ning kui teda ei puudutanud otseselt administratsiooni otsus, mille peale hagi esitati. Nimelt puudutavad tühistava kohtumenetluse raames tehtud otsuse õiguslikud tagajärjed peale poolte üksnes isikuid, keda tühistatud otsus otseselt puudutab, kusjuures selline kohtuotsus ei ole nende isikute suhtes uus asjaolu.

(vt punktid 24, 25 ja 41–43)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 8.3.1988, Brown vs. Euroopa Kohus, 125/87, EU:C:1988:136, punkt 13.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 7.2.2001, Inpesca vs. komisjon, T‑186/98, EU:T:2001:42, punkt 47; 5.3.2008, Combescot vs. komisjon, T‑414/06 P, EU:T:2008:58, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika, ja kohtumäärus, 24.3.1998, Meyer jt vs. Euroopa Kohus, T‑181/97, EU:T:1998:64, punkt 36.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärused, 12.9.2011, Cervelli vs. komisjon, F‑98/10, EU:F:2011:131, punktid 19 ja 23; 22.11.2012, Barthel jt vs. Euroopa Kohus, F‑84/11, EU:F:2012:160, punkt 25, ning 20.3.2014, Michel vs. komisjon, F‑44/13, EU:F:2014:40, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika.

2.      Personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses taotlus ei ole kiri, mille ametnik saadab oma üksuse juhatajale, kuna viimane ei ole ametisse nimetav asutus. Järelikult sellele kirjale vastamata jätmist nelja kuu jooksul ei saa samastada taotluse vaikimisi rahuldamata jätmise otsusega, millest alates hakkavad kulgema personalieeskirjades sätestatud kaebuse tähtajad.

(vt punkt 27)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 30.9.2014, Ojamaa vs. parlament, F‑37/14, EU:F:2014:230, punkt 21.

3.      Pensioniteatisel ei ole selle laadist ja eesmärgist tulenevalt huve kahjustava akti tunnuseid, kuna sellega vaid väljendatakse rahas ametniku olukorda käsitlevate varasemate õigusalaste otsuste ulatust. Seega, kuigi vastab tõele, et pensioniteatisi peetakse üldiselt huve kahjustada võivateks aktideks, kuna nendest ilmneb, et ametniku rahalisi õigusi on negatiivselt mõjutatud, siis tegelikkuses on tõeline huve kahjustav akt ametisse nimetava asutuse otsus vähendada või tühistada makseid, mida ametnik selle ajani sai ja mis olid märgitud tema palgatõendil.

Sellegipoolest säilib täielikult pensioniteatise tähtsus ametniku menetlusõiguste kindlaksmääramisel sellistena, nagu need on ette nähtud personalieeskirjades. Pensioniteatise saatmine ametnikule täidab kahest ülesannet – teavitamine ametisse nimetava asutuse vastuvõetud otsusest ja tähtaegadega seotud ülesanne, nii et kui teatisest ilmneb selgelt ametisse nimetava asutuse tehtud otsuse olemasolu ja ulatus, siis selle edastamisest hakkab kulgema vaidlustamise tähtaeg.

Selles suhtes eeldatakse, et iga tavapäraselt hoolikas ametnik tunneb personalieeskirju ja täpsemalt tema töötasu reguleerivaid norme. Lisaks hinnatakse ametnikult oodata võivat tavapärast hoolsust tema koolitust, palgaastet ja töökogemust arvestades. Nii ei saa palgaastme AST 8 ametnik, kel on pikaajaline töökogemus institutsioonis – isegi kui ta oma ülesannete raames personalieeskirjade sätte kohaldamisega ei tegele –, õiguspäraselt esile tuua oma sellise pensioniteatise ebaselgust, millest ilmneb põhipuhkuse päevade ülekandmisest keeldumise otsus, kuna puudub viide puhkusepäevade konkreetsele arvule, asjaomasele ajavahemikule ja makstud summa arvutamise viisile, kuna ta oleks teatise saamisel võinud aru saada, et kõiki puhkusepäevi ei ole üle kantud. Igal juhul oleks ta võinud vähemalt küsida hoolsa ametnikuna oma administratsioonilt, kas hüvitisega makstud summa hõlmab ikka nõutud ülekandmist.

(vt punktid 29, 30, 32, 33 ja 36)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 27.10.1994, Benzler vs. komisjon, T‑536/93, EU:T:1994:264, punkt 15.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 28.6.2006, Grünheid vs. komisjon, F‑101/05, EU:F:2006:58, punkt 42; 23.4.2008, Pickering vs. komisjon, F‑103/05, EU:F:2008:45, punkt 72, ja kohtumäärus, 20.3.2014, Michel vs. komisjon, EU:F:2014:40, punktid 53 ja 58 ning seal viidatud kohtupraktika.

4.      Kuigi personalieeskirjad kohustavad üksikotsusest teatama kohe kirjalikult asjaomasele ametnikule, on teatamise puhul siiski tegemist toiminguga, mis järgneb sellele eelnevale otsusele. Otsusest teatamine ei ole seega otsustav selle hindamiseks, kas otsus on isikut kahjustav meede.

(vt punkt 37)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärus, 13.9.2013, Conticchio vs. komisjon, T‑358/12 P, EU:T:2013:525, punkt 22.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus, 22.4.2015, ED vs. ENISA, F‑105/14, EU:F:2015:33, punkt 42.

5.      Otsuse põhjenduse puudumine, kuna administratsioon saab selle heastada kuni hetkeni, mil ta teeb otsuse kaebuse kohta, ei mõjuta selle põhjendamata otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja arvutamist, kui see otsus on asjaomasele isikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud või kui ta on sellest muul viisil tõhusalt teada saanud. See ei ole siiski nii, kui tegemist on ametniku töösuhte olulist tingimust puudutava otsusega nagu töötasu teatis, mille kättesaamise tulemus ei ole see, et institutsioonil lubatakse jätta järgimata personalieeskirjade artiklite 25 ja 26 kohane kohustus teatada ametnikule otsustest, mis määravad kindlaks tema töölevõtmise olulised tingimused.

Rahalist otsust, nagu pensioniteatis, millest ilmneb keeldumine rahuldada endise ametniku taotlus kanda üle põhipuhkuse päevad, ei saa samastada otsusega, mis puudutab ametniku töösuhte olulist tingimust ning mis õigustaks kaebuse ja hagi esitamise tähtaegade järgimata jätmist, mis põhinevad avalikul huvil.

(vt punktid 37 ja 38)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärus, Conticchio vs. komisjon, EU:T:2013:525, punkt 22.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 28.6.2006, Grünheid vs. komisjon, EU:F:2006:58, punkt 50, ja kohtumäärus, ED vs. ENISA, EU:F:2015:33, punkt 42.