26. jaanuaril 2007 esitatud hagi - Suvikas versus nõukogu

(Kohtuasi F-6/07)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Risto Suvikas (Helsinki, Soome) (esindaja: advokaat M.-A. Lucas)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Tühistada nõuandekomitee otsus jätta hageja kandmata nõukogu vaba ametikoha teadaande B/024 alusel valitud parimate kandidaatide nimekirja;

tühistada see nimekiri ja nõukogu otsus võtta täidetavatele ametikohtadele tööle selles nimetatud kandidaadid ning otsus jätta hageja tööle võtmata;

mõista nõukogult hageja kasuks välja tema karjäärile tekitatud kahju hüvitamiseks 6 aasta ulatuses vahe selle palga, mida ta oleks saanud, kui ta oleks tööle võetud, ning teise töö eest saadud palga vahel, ja 25 000 eurot moraalse kahju hüvitamiseks;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

14. oktoobril 2005 avaldas nõukogu vaba ametikoha teadaande 8-le ajutise teenistuja ametikohale Duty Officer'i kohustuste täitmiseks. Hageja, kes oli neid kohustusi juba lähetatud siseriikliku eksperdina täitnud, esitas avalduse. 20. veebruaril 2006 teatati talle, et teda ei kantud pärast valikumenetlust esialgsesse nimekirja.

Hagi toetuseks esitab hageja kolm väidet.

Esimese väitega viitab ta teadaande punkti 4 ning objektiivsuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisele. Eelkõige väidab ta, et kui väliskandidaate hindas nõuandekomitee intervjuude ja nende kvalifikatsioonide alusel, siis kandidaate, kes olid lähetatud siseriikliku ekspertidena Duty Officer'ide kohustusi juba täitnud, hindasid nende ülemused selle põhjal, kuidas nad olid oma ülesandeid täitnud. Hageja sõnul ei ole nõukogu tõestanud, et see väidetav reeglite eiramine ei mõjutanud valiku tulemusi.

Teise väitega viitab hageja kaitseõiguse rikkumisele selles osas, et kuna sisekandidaate hinnati eespool kirjeldatud menetluse kohaselt, oleks neile pidanud eelnevalt edastama nende ülemuste arvamuse selleks, et nad oleksid saanud oma õigusi kaitsta.

Kolmas väide, mis tugineb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 9 ja artikli 12 lõike 1 ning erapooletuse, objektiivsuse ja võrdse kohtlemise rikkumisele, koosneb kolmest osast.

Esimeses osas väidab hageja, et mõnel nõuandekomitee liikmel tekkis teatud kandidaatide osas huvide konflikt ning seetõttu hinnati teatud kandidaate väljaspool ametikoha teadaandes ette nähtud valikutoiminguid.

Teises osas väidab hageja, et kandidaatide kvalifikatsioonide hindamisel ei võtnud komitee arvesse nende hariduse taset, kestvust ja spetsialiseerumist ega erialast kogemust.

Kolmandas osas märgib hageja, et isegi kui sisekandidaatide hindamine nende ülemuste arvamuste alusel oleks põhimõtteliselt aktsepteeritav, ei oleks menetlus siiski õiguspärane, sest neid arvamusi ei võetud parimate kandidaatide nimekirja koostamisel korrektselt just eespool viidatud huvide konflikti tõttu arvesse.

____________