Language of document : ECLI:EU:C:2019:1013

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA

esitatud 26. novembril 2019(1)

Kohtuasi C625/19 PPU

Openbaar Ministerie

versus

XD

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad))

Eelotsusetaotlus – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2002/584/JSK – Euroopa vahistamismäärus – Vahistamismääruse teinud õigusasutus – Rootsi prokuröri tehtud Euroopa vahistamismäärus – Tingimus, et esineb tõhus õiguskaitsevahend prokuratuuri otsuse vastu teha Euroopa vahistamismäärus






1.        Euroopa Kohtul on taas tegemist eelotsusetaotlustega, milles tuleb lahendada küsimus, kas prokuratuuri (käesoleval juhul Rootsi prokuratuur) saab kvalifitseerida Euroopa „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ raamotsuse 2002/584/JSK(2) artikli 6 lõike 1 tähenduses.

2.        Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused käesolevas kohtuasjas ja kohtuasjades C‑626/19 PPU ja C‑627/19 PPU on seotud ühe Luksemburgi kohtu esitatud küsimustega (kohtuasi C‑566/19 PPU) ja puudutavad eelkõige seda, kuidas tuleb tõlgendada Euroopa Kohtu otsust OG ja PI (Lübecki ja Zwickau prokuratuur).(3)

3.        Samad kahtlused on tekkinud seoses Belgia (kohtuasi C‑627/19 PPU) ja Prantsusmaa (liidetud kohtuasjad C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU) prokuratuuridega, mille kohta ma esitan sama kuupäevaga ettepaneku.

4.        Konkreetselt langeb käesoleva eelotsusetaotluse küsimus kokku ühe küsimusega kohtuasjas C‑626/19 PPU, mis liideti kohtuasjaga C‑566/19 PPU, ja puudutab prokuratuuri tehtud Euroopa vahistamismäärusi kriminaalmenetluste algatamiseks.

5.        Kuigi minu põhimõtteline seisukoht on endiselt see, mida ma kaitsesin kohtuasjades OG (Lübecki prokuratuur) ja PI (Zwickau prokuratuur)(4) ning kohtuasjas PF (Leedu peaprokuratuur),(5) käsitlen ma oma tänase ettepaneku ülejäänud osas kohtuotsuse OG ja PI (Lübecki ja Zwickau prokuratuur), nagu ka samalaadses kohtuasjas tehtud 9. oktoobri 2019. aasta kohtuotsuse(6) tõlgendamist.

I.      Õiguslik raamistik

A.      Liidu õigus

6.        Viitan raamotsuse põhjendustele 5, 6, 8, 10 ja 12 ning artiklitele 1 ja 9, mis on ära toodud ettepanekus OG ja PI (Lübecki ja Zwickau prokuratuur).

B.      Liikmesriigi õigus

7.        Rootsi valitsuse esitatud teabe kohaselt on 2003. aasta määruse nr 2003:1178, mis käsitleb Euroopa vahistamismääruse alusel isiku üleandmist Rootsis (Förordning (2003:1178) om överlämnade till Sverige enligt en europeisk arresteringsorder; edaspidi „Euroopa vahistamismääruse määrus“), artiklis 2 sätestatud, et Euroopa vahistamismääruse teeb prokurör nii kriminaalmenetluse läbiviimiseks kui ka vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.

8.        Vastavalt Euroopa vahistamismääruse määruse artiklile 3 võib Euroopa vahistamismääruse teha kriminaalmenetluse läbiviimiseks, kui on väljastatud tagaotsitava isiku ajutise kinnipidamise korraldus, kuna isikut kahtlustatakse süüteos, mis võib olla karistatav üheaastase või pikema vabadusekaotusliku karistusega.

9.        Rootsi valitsuse sõnul määrab ajutise kinnipidamise kohus prokuröri taotluse alusel. Pärast seda, kui kohus on määranud ajutise kinnipidamise, otsustab prokurör täiesti sõltumatult, kas ta teeb Euroopa vahistamismääruse, hinnates eelkõige selle proportsionaalsust.

II.    Kohtuvaidlus ja eelotsuse küsimus

10.      Rootsi prokuratuur tegi 27. mail 2019 Euroopa vahistamismääruse, et algatada kriminaalmenetlus XD vastu.(7)

11.      Pärast XD kinnipidamist Madalmaades esitati 28. mail 2019 Euroopa vahistamismäärus Rechtbank Amsterdamile (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad), kes otsustas esitada järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas prokuröri, kes osaleb vahistamismääruse teinud liikmesriigis õigusemõistmises, tegutseb Euroopa vahistamismääruse tegemisega vahetult seotud ülesannete täitmisel sõltumatult ja on teinud Euroopa vahistamismääruse, tuleb pidada vahistamismääruse teinud õigusasutuseks raamotsuse […] artikli 6 lõike 1 tähenduses, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtunik on vahistamismääruse tegemise tingimusi ja eelkõige selle proportsionaalsust kontrollinud enne seda, kui kõnealune prokurör on vastu võtnud tegeliku otsuse Euroopa vahistamismääruse tegemise kohta?“

III. Menetlus Euroopa Kohtus

12.      Kohtuasi registreeriti Euroopa Kohtus 22. augustil 2019. Arvestades XD vabaduse võtmist, esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus kiirmenetluse taotluse, mille Euroopa Kohus rahuldas.

13.      Kirjalikud seisukohad on esitanud XD, Madalmaade ja Rootsi valitsus, Madalmaade prokuratuur ja komisjon.

14.      Avalik kohtuistung toimus 24. oktoobril 2019 ning see peeti koos kohtuistungiga kohtuasjades C‑566/19 PPU, C‑626/19 PPU ja C‑627/19 PPU. Sellel osalesid JR, YC, XD, ZB, Luksemburgi prokuratuur, Madalmaade prokuratuur, Madalmaade, Prantsuse, Rootsi, Belgia, Iirimaa, Hispaania, Itaalia ja Soome valitsus ning komisjon.

IV.    Õiguslik analüüs

A.      Sissejuhatav märkus

15.      Selles kohtuasjas esitatud küsimus langeb kokku kohtuasja C‑626/19 PPU esimese küsimusega, mille kohta esitan arvamuse sama kuupäeva ettepanekus.

16.      Seega ma ainult viitan sellele ettepanekule. Selles ettepanekus ei käsitle ma mitte ainult prokuratuuri tehtud Euroopa vahistamismääruste kohtulikku kontrolli (mida puudutab eelotsusetaotlus), vaid ka selle institutsiooni liikmete sobivust nende kvalifitseerimiseks „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ raamotsuse tähenduses.

17.      Käesolevas menetluses peab Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) tõendatuks, et Rootsi prokuratuur võib teha Euroopa vahistamismääruse, kuna tal on sõltumatuse tunnused, mis määratlevad „vahistamismääruse teinud õigusasutust“ raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses.

18.      Kuna Rootsi prokuratuuri sõltumatust käesolevas kohtuasjas ei ole arutatud, siis ei ole esitatud teavet, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas selle institutsiooni põhiseadusliku staatuse ning organisatsioonilise ja funktsionaalse struktuuri kohaselt vastavad selle institutsiooni liikmed tunnusjoontele, mida nõuab Euroopa Kohus 27. mai 2019. aasta kohtuotsuses PF (Leedu peaprokurör).(8) Seega ei saa ma selle kohta seisukohta võtta.

B.      Prokuratuuri tehtud Euroopa vahistamismääruse kohtulik läbivaatamine

19.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabe põhjal tegi prokurör käesoleval juhul Euroopa vahistamismääruse pärast riiklikku vahistamismäärust, mille oli teinud üks kohus, kes oli juba kontrollinud Euroopa vahistamismääruse tegemise nõudeid ja eelkõige selle proportsionaalsust.

20.      Olukord on seega analoogne olukorraga kohtuasjas C‑626/19 PPU, mille analüüsimisel ma järeldasin, et kohtulik kontroll, mida tehakse riikliku vahistamismääruse vastuvõtmise ajal, ei vasta juba oma olemuselt kohtuotsuse OG ja PI (Lübecki ja Zwickau prokuratuur) punktis 75 viidatud „tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele“, mis on alati kaitse, mida taotleb asjaomane isik ja mis väljendub kohtumenetluses, milles ta on saanud sõna võtta ja osaleda, kasutades oma kaitseõigust.(9)

21.      Järelikult võib raamotsuse artikli 6 lõike 1 tähenduses „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ peetava prokuröri tehtud Euroopa vahistamismääruse tegemise nõuete täitmist kontrollida enne Euroopa vahistamismääruse tegemist, kuid see ei välista tagaotsitava isiku õigust esitada pärast Euroopa vahistamismääruse tegemist ja temale teatavaks tegemist selle peale kohtule kaebust (välja arvatud juhul, kui see ohustab kriminaalmenetlust).

V.      Ettepanek

22.      Esitatud arutluskäigust lähtuvalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Rechtbank Amsterdamile (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) järgmiselt:

Euroopa vahistamismääruse alusel, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur, mis osaleb õigusemõistmises ja millele on tagatud sõltumatus, tagaotsitav isik peab saama selle vahistamismääruse vaidlustada kohe, kui see tehakse või on talle teatavaks tehtud, selle riigi kohtuniku ees või kohtus, ilma et oleks vaja oodata kuni tema üleandmiseni (välja arvatud juhul, kui see ohustab kriminaalmenetlust).


1      Algkeel: hispaania.


2      Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT 2002, L 190, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34), nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK (ELT 2009, L 81, lk 24) (edaspidi „raamotsus“) muudetud redaktsioonis.


3      27. mai 2019. aasta kohtuotsus C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:456; edaspidi „kohtuotsus OG ja PI (Lübecki ja Zwickau prokuratuur“).


4      Kohtuasjad C‑508/18 ja C‑82/19 PPU, EU:C:2019:337; edaspidi „ettepanek OG ja PI (Lübecki ja Zwickau prokuratuur)“.


5      Kohtuasi C‑509/18, EU:C:2019:338; edaspidi „ettepanek PF (Leedu peaprokuratuur)“.


6      Kohtuasi C‑489/19 PPU, NJ (Viini prokuratuur); EU:C:2019:849; edaspidi „kohtuotsus NJ (Viini prokuratuur)“.


7      Prokuratuuri sõnul kahtlustati XDd uimastikaubanduses.


8      Kohtuasi C‑509/18, EU:C:2019:457; edaspidi „kohtuotsus PF (Leedu peaprokuratuur)“.


9      Ettepanek C‑566/19 PPU ja C‑626/19 PPU, punkt 84.