Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Judecătoria Rădăuţi (Rumeenia) 3. detsembril 2018 – OF versus PG

(kohtuasi C-759/18)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Judecătoria Rădăuţi

Põhikohtuasja pooled

Hageja: OF

Kostja: PG

Eelotsuse küsimused

1.    Kas määruse (EÜ) nr 2201/20031 artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see, kui kostja ei ole esitanud vastuväidet, et rahvusvaheline kohtualluvus ei kuulu Rumeenia kohtutele, mis puudutab otsuse tegemist tema asjas, milleks on „abielulahutus ja alaealine laps“, on samaväärne tema vaikiva nõusolekuga selleks, et asjas teeb otsuse kohus, kelle poole hageja pöördus, kui poolte alaline elukoht on [Euroopa Liidu] teises liikmesriigis (käsitletaval juhul Itaalias) ja hagi abielu lahutamiseks on esitatud selle riigi kohtule, mille kodakondsus pooltel on?

2.    Kas määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 3 lõiget 1 ja artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et kohus peab tõstatama või võib tõstatada omal algatusel vastuväite, et rahvusvaheline kohtualluvus selleks, et teha otsus „abielulahutuse ja alaealise lapse kohta“, ei kuulu Rumeenia kohtutele, kui [Euroopa Liidu] teises liikmesriigis (käsitletaval juhul Itaalias) elavad pooled ei ole leppinud kohtualluvuses kokku (mille tulemusena jäetakse hagi läbi vaatamata, sest see ei allu Rumeenia kohtutele), kusjuures need sätted on ülimuslikud õigusnormide suhtes, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Codul del procedură civilă) artikli 915 lõikes 2 ja mille kohaselt võib esitada vastuväite, et erandlik territoriaalne kohtualluvus ei kuulu Judecătoria Rădăuţile (Rădăuţi esimese astme kohus) (mille tulemusena allub asi Judecătoria Sectorului 5 Bucureştile (Bukaresti 5. sektori esimese astme kohus) ning otsus asjas tehakse sisulistes küsimustes), eelkõige seepärast, et need sätted on vähem soodsad võrreldes riigisisese õigusnormiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Codul de procedură civilă) artikli 915 lõige 2)?

3.    Kas määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 12 lõike 1 punktis b kasutatud väljendit „abikaasad ja vanemliku vastutuse kandjad on kohtusse pöördumise ajal […] muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnistanud“ tuleb tõlgendada nii, et kui pooled, kes elavad alaliselt [Euroopa Liidu] teises liikmesriigis (käsitletaval juhul Itaalias), valivad kohtuks, kes on pädev tegema otsust hagi kohta abielu lahutamiseks, selle riigi kohtu, mille kodakondsus neil on (Judecătoria Rădăuţi (Rădăuţi esimese astme kohus)), on see viimane kohus automaatselt pädev tegema otsust hagi nende nõuete kohta, mis puudutavad „vanemliku vastutuste teostamist, alaealise elukohta ning vanemate lapse kasvatamise ja koolitamise kuludesse tehtava panuse kindlaksmääramist“?

4.    Kas mõistet „vanemlik vastutus“ määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 2 punktis 7 ja artiklis 12 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka tsiviilseadustiku (Codul civil) artiklis 483 kasutatud mõistet „hooldusõigus“, tsiviilseadustiku artiklis 400 kasutatud mõistet „alaealise elukoht“ ja tsiviilseadustiku artiklis 402 kasutatud mõistet „vanemate panus alaealise kasvatamise ja koolitamise kuludesse“?

____________

1 Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243).