Language of document : ECLI:EU:F:2013:202

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

12. detsember 2013

Kohtuasi F‑22/12

Mark Hall

versus

Euroopa Komisjon

ja

Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

Avalik teenistus – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse toetus – Õppetoetus – Hageja abikaasa lapsed, kes ei ela abielupaari elukohas – Määramise tingimused

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega M. Hall palub tühistada Euroopa Komisjoni 25. märtsi 2011. aasta vaikimisi tehtud otsuse ja 11. juuli 2011. aasta sõnaselge otsuse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus maksta tema naise kolme lapse kohta ülalpeetava lapse toetust ja õppetoetust perioodi eest, mil nad elasid veel Filipiinidel, ning hüvitada nende toetuste maksmata jätmise tõttu tekkinud varaline ja mittevaraline kahju.

Otsus:      Jätta hagi selles osas, milles see on esitatud Euroopa Politseikolledži vastu, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Tühistada Euroopa Komisjoni 25. märtsi 2011. aasta vaikimisi tehtud otsus ja 11. juuli 2011. aasta sõnaselge otsus, millega jäeti rahuldamata taotlus maksta M. Halli abikaasa kolme lapse kohta ülalpeetava lapse toetust ja õppetoetust perioodi eest, mil nad elasid veel Filipiinidel. Jätta Euroopa Komisjoni vastu esitatud hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja M. Halli kohtukulud. Mõista Euroopa Politseikolledži kohtukulud välja M. Hallilt.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse toetus – Määramise tingimused – Tegelik ülalpidamine – Administratsiooni kaalutlusõiguseta pädevus

(Personalieeskirjad, VII lisa artikkel 2)

Personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõiked 3 ja 5 puuduvad olukordi, kui ametniku lapsel on tingimata õigus saada ülalpeetava lapse toetust sel põhjusel, et need sätted eeldavad, et seal mainitud laps on seetõttu, et ta on alaealine, üliõpilane, haige või invaliid, tegelikult ametniku ülalpidamisel. Sellest ei saa siiski järeldada, et institutsioon on vabastatud kohustusest kontrollida, kas personalieeskirjade VII lisa artikli 2 lõikes 2 seatud tingimus ametniku lapse tegeliku ülalpidamise kohta on täidetud. Üksnes siis, kui see tingimus on täidetud, võib asuda seisukohale, et ametisse nimetaval asutusel on nimetatud lisa artikli 2 lõike 3 punktides a ja b ning lõikes 5 viidatud kolmel juhul kaalutlusõiguseta pädevus. Nimelt ei saa alaealist last pidada asjaomase ametniku ülalpeetavaks lapseks ning see ei anna õigust ülalpeetava lapse toetusele, kui last peab täielikult üleval muu avalik-õiguslik või eraisik.

(vt punktid 39–41)

Viited:

Euroopa Kohus: 28. november 1991, kohtuasi C‑132/90 P: Schwedler vs. parlament (punktid 19–24); 7. mai 1992, kohtuasi C‑70/91 P: nõukogu vs. Brems (punkt 5).

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2000, kohtuasi T‑134/99: Skrzypek vs. komisjon (punkt 66).