Language of document : ECLI:EU:C:2018:564

EUROOPA KOHTU OTSUS (kümnes koda)

12. juuli 2018(*)

Eelotsusetaotlus – Määrus (EMÜ) nr 2658/87 – Tolliliit ja ühine tollitariifistik – Tariifne klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Alamrubriigid 7307 11 10, 7307 19 10 ja 7307 19 90 – Keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud

Liidetud kohtuasjades C‑397/17 ja C‑398/17,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brusseli (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) 16. juuni 2017. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 3. juulil 2017, menetlustes

Profit Europe NV

versus

Belgische Staat,

EUROOPA KOHUS (kümnes koda),

koosseisus: koja president E. Levits, kohtunikud A. Borg Barthet (ettekandja) ja M. Berger,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        Profit Europe NV, esindaja: advocaat P. Diaz Gavier,

–        Belgische Staat, esindajad: P. Cottin ja J.-C. Halleux,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: A. Caeiros ja P. Vanden Heede,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlused käsitlevad küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (muudetud komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1001/2013 (ELT 2013, L 290, lk 1)) oleva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN“) tariifistiku alamrubriike 7307 11 ja 7307 19 10.

2        Taotlused on esitatud kahe kohtuvaidluse raames, mille pooled on Profit Europe NV ja Belgische Staat (Belgia valitsus) ning mille ese on tulekahju avastamise ja kustutamise süsteemide malmliitmike tariifne klassifitseerimine.

 Õiguslik raamistik

3        Liitu imporditud kauba tolliklassifikatsiooni reguleerib KN, mis tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile, mille töötas välja Maailma Tolliorganisatsioon (WTO) ja mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga ja kiideti koos selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokolliga Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1987, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

4        KNiga on üle võetud harmoneeritud süsteemi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KNi enda alljaotisi.

5        KNi esimeses osas on esitatud eelsätted. Selle osa üldreegleid sisaldava I jao A osas „Kaupade [KNi] klassifitseerimise üldreeglid“ on sätestatud:

„Kaupade [KNi] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

1.      Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud.

[…]

6.      Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.“

6        KNi teine osa on jagatud 21 jaotiseks. XV jaotis „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted“ hõlmab KNi kaubagruppe 72–83. Kaubagrupp 73 „Raud- ja terastooted“ hõlmab KNi rubriike 7301–7326.

7        Rubriik 7307 on üles ehitatud järgmiselt:

„7307

Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved)


– valatud

7307 11

– – mittetempermalmist

7307 11 10

– – – survestatud süsteemides kasutatavat tüüpi

7307 11 90

– – – muud

7307 19

– – muud

7307 19 10

– – – tempermalmist

7307 19 90

– – – muud


– muud, roostevabast terasest

[…]



– muud“

8        Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (ELT 2011, C 137, lk 1; edaspidi „selgitavad märkused“) KNi alamrubriikide 7307 11 10 ja 7307 11 90 kohta näevad ette järgmist:

„Väljend „mittetempermalm“ hõlmab ka lamellaargrafiitmalmi.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad malmliitmikud, nagu põlved, toruloogad, muhvid, äärikud, kraed ja torukolmikud. Need on ühendatud malm- või terastorudega keerme abil või presskontaktliitega.“

9        Selgitavad märkused KNi alamrubriigi 7307 19 10 kohta on järgmised:

„Tempermalm on omadustelt lamellaargrafiitmalmi (hallmalm) ja valuterase vahepealne. Seda saab kergesti valada ja ta muutub pärast sobivat kuumtöötlemist sitkeks ja sepistatavaks. Kuumtöötlemisel süsinik osaliselt kaob või muudab oma kuju; lõpuks ta sadestub mügarikena, mis nõrgendab metallisisest kohesiooni palju vähem kui grafiithelbed hallmalmis.

Kui toodete süsinikusisaldus on 2% massist ja vähem, peetakse neid valuterasest toodeteks ja klassifitseeritakse alamrubriiki 7307 19 90 (vt selle grupi märkus 1).

Väljend „sepistatav“ hõlmab ka keragrafiitmalmi.

Vaata ka alamrubriikide 7307 11 10 ja 7307 11 90, teine lõik.“

 Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused

10      Profit Europe esitas 2014. aasta märtsis Belgia tolli- ja aktsiisiametile (Algemene Administratie van de Douane en accijnzen, edaspidi „tolliamet“) mitu siduva tariifiinformatsiooni taotlust tuleohutuspaigaldiste keragrafiitmalmist eri liitmike tariifse klassifitseerimise kohta.

11      Tolliamet väljastas 14. märtsil 2014 mitu siduvat tariifiinformatsiooni, milles klassifitseeris need tooted mittetempermalmist valatud toruliitmikena KNi alamrubriiki 7307 11 10.

12      Profit Europe esitas 2014. aasta augustis tolliametile uued siduva tolliinformatsiooni taotlused nende toodete variantide tariifse klassifitseerimise kohta.

13      Tolliamet väljastas 30. märtsil 2015 20 siduvat tariifiinformatsiooni, milles klassifitseeris need tooted tempermalmist valatud toruliitmikena KNi alamrubriiki 7307 19 10.

14      Tolliamet võttis 9. aprilli 2015. aasta otsusega tagasi 14. märtsil 2014 väljastatud siduvad tariifiinformatsioonid ja klassifitseeris neist puudutatud tooted KNi alamrubriiki 7307 19 10.

15      Profit Europe esitas 26. ja 30. juunil 2015 kaks vaiet vastavalt 30. märtsi ja 9. aprilli 2015. aasta otsuste peale. Tolliamet kinnitas neid kahte otsust kahe 27. aprilli 2016. aasta otsusega.

16      Profit Europe esitas 10. mail 2016 Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brusselile (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) mõlema otsuse ning asjaomaste siduvate tariifiinformatsioonide peale kaebused.

17      Profit Europe väidab kahe põhikohtuasja raames eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et põhikohtuasjas kõne all olevad liitmikud on mittetempermalmist liitmikud ning kuuluvad seega KNi alamrubriiki 7307 11 10.

18      Ta argumenteerib sellega seoses, et keragrafiitmalmil ei ole tempermalmi objektiivset omadust, mille kohaselt sepistatavus on kuumtöötlemise tagajärg.

19      Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) märgib, et selgitavatest märkustest KNi alamrubriigi 7307 19 10 kohta nähtub selgelt, et tempermalmi mõiste hõlmab ka keragrafiitmalmi.

20      Ent Profit Europe’i esitatud teadusaruanded näivad tõendavat, et keragrafiitmalmi puhul ei ole tegemist tempermalmiga.

21      Olles neil asjaoludel seisukohal, et tema menetluses olevates kohtuasjades tekivad liidu õiguse tõlgendamise küsimused, otsustas Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused, mis on sõnastatud identselt kohtuasjades C‑397/17 ja C‑398/17:

„1.      Kas KNi alamrubriiki 7307 19 10 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab keragrafiitmalmist toruliitmikke, millel on põhikohtuasjas kõne all olevate toruliitmike omadused, kui nende toruliitmike objektiivsetest omadustest tuleneb, et need erinevad oluliselt tempermalmist, kuna keragrafiitmalmi sepistatavus ei tulene vastavast kuumtöötlemisest ja keragrafiitmalmi grafiit on tempermalmist erinevas vormis, see tähendab, et tegemist on keraja, mitte pesaja grafiidiga?

2.      Kas KNi alamrubriiki 7307 11 00 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab keragrafiitmalmist toruliitmikke, millel on põhikohtuasjas kõne all olevate toruliitmike omadused, kui keragrafiidi objektiivsetest omadustest tuleneb, et need langevad sisuliselt kokku mittetempermalmi objektiivsete omadustega?

3.      Kas KNi selgitavad märkused alamrubriigi 7307 19 10 kohta, milles on märgitud, et tempermalm hõlmab keragrafiitmalmi, tuleb jätta tähelepanuta osas, milles need näevad ette, et tempermalm hõlmab keragrafiitmalmi, kui on kindel, et keragrafiitmalmi puhul ei ole tegemist tempermalmiga?“

22      Euroopa Kohtu presidendi 20. juuli 2017. aasta otsusega liideti kohtuasjad C‑397/17 ja C‑398/17 menetluse kirjaliku ja suulise osa ning kohtuotsuse huvides.

 Eelotsuse küsimuste analüüs

23      Oma küsimustega, mida on sobilik analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas KNi tuleb tõlgendada nii, et keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud tuleb klassifitseerida mittetempermalmist liitmikena KNi alamrubriiki 7307 11 10 või tempermalmist liitmikena KNi alamrubriiki 7307 19 10.

24      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb õiguskindluse tagamise ja kontrolli hõlbustamise huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldjuhul otsida nende kaupade objektiivsete omaduste ja tunnuste hulgast, nagu need on määratletud KNi rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (26. mai 2016. aasta kohtuotsus Invamed Group jt, C‑198/15, EU:C:2016:362, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

25      KNi klassifitseerimise üldreeglite kohaselt toimub kaupade ametlik klassifitseerimine ühe rubriigi alamrubriikidesse lähtuvalt nende alamrubriikide kirjeldustest ja alamrubriikide, jaotiste ja gruppide märkustest, kusjuures jaotiste, gruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.

26      Lisaks sellele aitavad Euroopa Komisjoni välja töötatud selgitavad märkused oluliselt tõlgendada eri tariifirubriikide ulatust, kuid ei ole siiski õiguslikult siduvad (26. mai 2016. aasta kohtuotsus Invamed Group jt, C‑198/15, EU:C:2016:362, punkt 19).

27      Käesoleval juhul kuuluvad KNi rubriiki 7307 rauast või terasest toruliitmikud. Sellel rubriigil on kolm kategooriat.

28      Esimene kategooria, mida iseloomustab mõiste „valatud“, hõlmab sellest mõistest tulenevalt rauast või terasest valatud liitmikke.

29      Selle raames tehakse vahet KNi alamrubriiki 7307 11 kuuluvatel „mittetempermalmist“ liitmikel ja „muudel“ liitmikel, mis kuuluvad KNi alamrubriiki 7307 19. Kuivõrd tegemist on „muud“ kategooriaga, kuuluvad viimati nimetatud alamrubriiki järelikult rauast või terasest valatud liitmikud ja ka seda liiki malmist valatud liitmikud, mida ei ole silmas peetud KNi alamrubriigis 7307 11.

30      KNi alamrubriik 7307 19 ise jaguneb kaheks alamrubriigiks: alamrubriik 7307 19 10 „tempermalmist“ ja alamrubriik 7307 19 90 „muud“.

31      Eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastamiseks on vaja välja selgitada, mida hõlmab mõiste „mittetempermalmist“ KNi alambrubriigi 7307 11 tähenduses ja mõiste „tempermalmist“ KNi alamrubriigi 7307 19 10 tähenduses.

32      Nagu nähtub selgitavatest märkustest KNi alamrubriigi 7307 19 10 kohta, on „[t]empermalm […] omadustelt lamellaargrafiitmalmi (hallmalm) ja valuterase vahepealne [ning s]eda saab kergesti valada ja ta muutub […] sitkeks ja sepistatavaks [pärast sobivat kuumtöötlemist, mille käigus] süsinik osaliselt kaob või muudab oma kuju [ja] lõpuks […] sadestub mügarikena“.

33      Sellega seoses tuleb täpsustada, et tempermalm on malmide standardkirjelduse konkreetne kategooria. Eeskätt tuleb märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1673/2006/EÜ (ELT 2012, L 316, lk 12), I lisas Euroopa standardiorganisatsioonina tunnustatud Euroopa Standardikomitee võttis dokumendis EN 1560 2011 vastu Euroopa standardi EN 1560.

34      Selle standardi kohaselt tehakse vahet kuuel malmiperekonnal nende grafiidi struktuuri alusel; üks sellistest perekondadest on eeskätt pesaja grafiidiga malm, mida nimetatakse ka „tempermalmiks“ ja mida tähistab kood EN‑GJM.

35      Mõistet „mittetempermalm“ KNi alamrubriigi 7307 11 tähenduses ei ole seevastu määratletud ei KNis ega selgitavates märkustes. Samuti ei ole selle näol tegemist konkreetse kategooriaga malmide standardkirjelduses.

36      Vastupidi sellele, mida väidab sisuliselt Profit Europe, ei saa KNi alamrubriiki 7307 11 siiski tõlgendada nii, et selle alla kuuluvad kõik need malmiliigid, mis ei kuulu mõiste „tempermalm“ alla käesoleva kohtuotsuse punktis 32 viidatud tähenduses.

37      Nimelt näeb KNi klassifitseerimise 6. üldreegel ette, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid; KNi alamrubriigid 7307 11 ja 7307 19 10 ei ole aga sama taseme alamrubriigid.

38      Lisaks sellele hõlmab KNi alamrubriik 7307 19 lisaks alamrubriigile 7307 19 10 ka alamrubriiki 7307 19 90, mis on selle sõnastusest tulenevalt „muud“ alamrubriik. Seega ei ole välistatud, et liidu seadusandja soovis hõlmata selle alamrubriigiga mitte ainult rauast või terasest valatud toruliitmikke, vaid ka selliseid toruliitmikke, mis on tehtud muudest malmiliikidest kui need, mida peetakse silmas KNi alamrubriikides 7307 11 ja 7307 19 10.

39      Selles kontekstis tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguses määratlemata mõistete tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda nende tavalisest tähendusest tavakeeles, võttes arvesse mõiste kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, kus need sisalduvad (22. novembri 2012. aasta kohtuotsus Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 38).

40      Prantsuskeelne adjektiiv „malléable“ ehk „sepistatav“ iseloomustab tavakeeles materjali, millel on omadus sepavasara või lattide või lehtede valtsimise masina all lamenduda ja laieneda. Nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 500/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1212/2005, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite impordi suhtes (ELT 2009, L 151, lk 6), põhjendusest 54 võetud määratluse kohaselt tähendab see teisisõnu, et sepistatavus viitab „materjali omadusele survejõu mõjul deformeeruda, mis enamasti võimaldab materjali vasardamise või valtsimisega õhukeseks fooliumiks muuta“.

41      Esitatud kaalutlustega arvestades tuleb KNi alamrubriiki 7307 11 tõlgendada nii, et sellega on hõlmatud sellisest malmist toruliitmikud, mis survejõu mõjul ei deformeeru.

42      Järelikult tuleb KNi alamrubriiki 7307 19 tõlgendada nii, et see hõlmab rauast või terasest valatud liitmikke ja ka liitmikke, mis on valatud malmist, mis survejõu mõjul deformeerub.

43      Põhikohtuasjades kõne all olevate liitmike kohta tuleb märkida, et nagu tuleneb määruse nr 500/2009 põhjendusest 55, „deformeerub [keragrafiit] teatavas ulatuses mitte ainult tõmbejõu, vaid ka survejõu mõjul“.

44      Sellest tulenevalt ei saa keragrafiiti kui sellist käsitada KNi alamrubriiki 7307 11 kuuluvana.

45      Nagu märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, erinevad keragrafiit ja tempermalm samas oma koostiselt ja tootmisviisilt.

46      Kuivõrd keragrafiit ei vasta ka mõistele „tempermalm“, nagu see on määratletud selgitavates märkustes KNi alamrubriigi 7307 19 10 kohta, ja kujutab endast malmide standardkirjelduses tempermalmist eraldiseisvat kategooriat, mida tähistab kood EN-GJS, siis ei saa keragrafiit seega kuuluda ka KNi alamrubriiki 7307 19 10.

47      Sellega seoses tuleb ühelt poolt märkida, et viidatud selgitavad märkused tingivad osas, milles neis on öeldud, et „[v]äljend „sepistatav“ [tempermalm] hõlmab ka keragrafiitmalmi“, selle, et mõiste „tempermalm“ hõlmab ka üht teist malmikategooriat, mis vaatamata sellele, et sellel on tempermalmiga sarnased omadused, kujutab endast sellegipoolest malmide klassifikatsioonis eraldiseisvat kategooriat.

48      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad selgitavad märkused aga olema kooskõlas KNi sätetega ega saa muuta nende ulatust (26. mai 2016. aasta kohtuotsus Invamed Group jt, C‑198/15, EU:C:2016:362, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

49      Seetõttu tuleb selgitavad märkused KNi alamrubriigi 7307 19 10 kohta kõrvale jätta, kuivõrd nende tulemusel muutub selle alamkategooria ulatus nii, et see hõlmab ka keraja grafiidiga malmist liitmikke.

50      Samuti tuleb märkida, et ehkki tolliseadustiku komitee arvamused kujutavad endast olulist meedet selle tagamisel, et liikmesriigi tolliasutused kohaldavad seda seadustikku ühetaoliselt, ja neid võib sellistena pidada seadustiku tõlgendamisel arvessevõetavateks aktideks, ei ole need siiski õiguslikult siduvad ega saa seega muuta KNi sätete ulatust (vt selle kohta 15. veebruari 1977. aasta kohtuotsus Dittmeyer, 69/76 ja 70/76, EU:C:1977:25, punkt 4, ja 16. juuni 2011. aasta kohtuotsus Unomedical, C‑152/10, EU:C:2011:402, punkt 41).

51      Sellest tuleneb, et tolliseadustiku komitee arvamus, mis on kirjas selle komitee osakonna „tariifinomenklatuur“ 30. septembril kuni 3. oktoobril 2014 Brüsselis toimunud 140. koosoleku protokollis ning mille kohaselt KNi alamrubriiki 7307 19 10 tuleb tõlgendada nii, et mõistele „sepistatav“ tuleb anda lai tähendus nii, et sellega soovitakse eristada survejõu mõjul deformeeruvat malmi malmist, mis sellise jõu mõjul puruneks, tuleb samuti kõrvale jätta osas, milles KNi alamrubriigi 7307 19 10 ulatus selle tulemusel laieneb.

52      Kõigi esitatud kaalutlustega arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et KNi tuleb tõlgendada nii, et keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud tuleb klassifitseerida KNi alamrubriiki 7307 19 90.

 Kohtukulud

53      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas (muudetud komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 1001/2013) olevat kombineeritud nomenklatuuri tuleb tõlgendada nii, et keragrafiitmalmist valatud toruliitmikud tuleb klassifitseerida selle nomenklatuuri alamrubriiki 7307 19 90.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: hollandi.