Language of document :

Euroopa Komisjoni 6. augustil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 27. juuni 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-20/17, Ungari versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-596/19 P)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Bottka ja P.-J. Loewenthal)

Teised menetlusosalised: Ungari ja Poola Vabariik

Apellandi nõuded

Euroopa Komisjon palub oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu (üheksas koda) 27. juuni 2019. aasta määrus kohtuasjas T-20/17, Ungari vs. komisjon;

lükata tagasi Ungari poolt Üldkohtule esitatud kaebuse teine ja kolmas väide, milles Ungari väidab, et on rikutud põhjendamiskohustust ja ületatud pädevust, ning mõista Ungarilt välja esimese astme menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud kõik kohtukulud;

teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule nende väidete kohta uue otsuse tegemiseks, milles otsust ei ole veel tehtud, ning jätta esimese astme menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude kohta otsuse tegemine edaspidiseks.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab oma esimeses väites, et Üldkohus on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, tuvastades, et Ungari reklaamimaksu progresseeruva maksumääraga süsteem ei ole valikuline. Ta esitab selle väite põhjenduseks kolm väidet:

Esiteks on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 78–83 ekslikult asunud seisukohale, et komisjon jättis viitesüsteemi kindlakstegemisel ekslikult tähelepanuta Ungari reklaamimaksu maksumäärad. Vastupidi Üldkohtu seisukohale on Komisjoni poolt tema otsuses kasutatud lähenemisviis kooskõlas kohtupraktikaga. Järelikult on Üldkohus viitesüsteemi kindlaksmääramisel õigust valesti kohaldanud.

Teiseks on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 84–90 ekslikult tuvastanud reklaamimaksu eesmärgi, mida arvestades võrreldavust tuleb hinnata. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võrreldavuse hindamise seisukohast oluline ainult maksubaas ehk maksustatavate asjaolude poolt kindlaks määratud maksualane eesmärk. Muud eesmärgid, nagu näiteks maksevõimekus, on olulised ainult selle hindamisel, kas erinev kohtlemine maksustamisel on objektiivselt põhjendatav, eeldusel et need eesmärgid on osa maksu olemusest. Järelikult, kui Üldkohus viitab võrreldavuse hindamisel reklaamimaksu väidetavale ümberjaotamise eesmärgile, siis tähendab see õiguse valesti kohaldamist.

Kolmandaks on ekslik Üldkohtu seisukoht, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 91–105 ja selle väite kohaselt on Üldkohus eksinud, asudes seisukohale, et käibelt arvestatava maksu progresseeruv laad ei ole põhjendatud ümberjaotamise eesmärgiga. Üldkohtu seisukoht, et Ungari reklaamimaks ei ole diskrimineeriv ja et sellel on ümberjaotav eesmärk, põhineb sellisel ekslikul seisukohal, et suure sissetulekuga ettevõtjate kasum on tingimata suurem kui väiksemat kasumit teenivate ettevõtjate oma. Tuginedes sellisele ekslikule seisukohale, on Üldkohus õigust valesti kohaldanud, kui ta luges maksuga kaasneva erineva kohtlemise õigustusena vastuvõetavaks sellist eesmärki, mida maksu laad ei hõlma. Lisaks sellele pööras Üldkohus selle eksliku seisukohaga nõustudes õigusvastaselt ümber tõendamiskoormise ja kohustas komisjoni tõendama, et Ungari reklaamimaksu suhtes kehtestatud progresseeruvad maksumäärad ei ole põhjendatavad selle väidetava ümberjaotamise eesmärgiga.

Oma teises väites väidab komisjon, et Üldkohus on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, tuvastades, et 50% edasikantud kahjumi mahaarvamine ei olnud valikuline. Esiteks ei ole meede kooskõlas selle viitesüsteemiga, mille osa see väidetavalt on, kuna see võimaldab käibelt arvestatava maksu maksukohustuslastel kahjumit maha arvata, mis ei näita aga äriühingu kasumilikkust. Teiseks ei ole see meede vastupidi Üldkohtu tuvastatule üldist laadi ega sõltu juhuslikust asjaolust. Varasemat maksustamisaastat puudutavast meetmest kasusaajad olid maksu kehtestamise ajal vastupidi tuvastatavad.

____________