Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Špecializovaný trestný súd (Slovakkia) 9. augustil 2019 – Úrad špeciálnej prokuratúry Generálnej prokuratúry Slovenskej republiky versus TG, UF

(kohtuasi C-603/19)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Špecializovaný trestný súd

Põhikohtuasja pooled

Süüdistaja: Úrad špeciálnej prokuratúry Generálnej prokuratúry Slovenskej republiky

Süüdistatavad: TG, UF

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi (EL) 2012/291 , millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (peamiselt õigus osaleda aktiivselt kriminaalmenetluses ja õigus nõuda kahju hüvitamist kriminaalmenetluses), mis ei ole nende laadi tõttu ainult füüsilisel isikul kui aistinguvõimelisel olendil, kohaldatakse ka juriidiliste isikute ja riigi või riigiasutuste suhtes, kui riigisiseste õigusnormide kohaselt on nad kriminaalmenetluses kannatanud?

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 17 ja 47, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 ning nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/992 artikli 38 lõike 1 punktiga h koostoimes komisjoni 11. juuli 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1681/943 on kooskõlas õigusnormid ja otsuste tegemise praktika4 , mille puhul ei saa riik nõuda kriminaalmenetluses sellise kahju hüvitamist, mille põhjustas talle kahtlustatava isiku pettus, mille tulemuseks on vahendite alusetu omastamine Euroopa Liidu eelarvest, ega saa riik kriminaalmenetluse seadustiku § 256 lõike 3 järgi vaidlustada kohtumäärust, millega kohus otsustab mitte lubada tal ega teda esindaval ametiasutusel kui kannatanul nõuda põhikohtuistungil kahju hüvitamist, ega ole tema käsutuses ka muud liiki menetlust, milles ta saaks kasutada oma õigust kahtlustatava suhtes, – mille tagajärg on see, et tema õigust nõuda kahju hüvitamist ei saa tagada ka süüdistatava vara ja varaliste õiguste arvelt kriminaalmenetluse seadustiku § 50 alusel, nii et see õigus muutub sisuliselt mittehagetavaks?

Kas nõukogu 7. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 994/985 artiklis 2 kasutatud mõistet „sama ettevõte“ koostoimes komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/20016 artikli 2 lõikega 2 tuleb tõlgendada ainult formaalselt, st nii, et vajalik ja piisav on teha kindlaks, kas asjaomased äriühingud on riigisisese õiguse kohaselt iseseisva õigusvõimega juriidilised isikud ning seega saab igaühele nendest äriühingutest anda riigiabi kuni 100 000 eurot, või on määrava tähtsusega kriteeriumiks niisuguste äriühingute toimimise ja juhtimise tegelik viis, mis kuuluvad samadele isikutele ja mis on seeläbi omavahel seotud nagu emaettevõtja juhitud tütarettevõtjate süsteem – isegi kui need kõik on riigisiseses õiguses eraldi juriidilised isikud –, ning seega tuleb neid pidada „samaks ettevõtjaks“ ja nad võivad üheainsa süsteemina saada ainult ühe korra riigiabi summas 100 000 eurot?

Kas 26. juuli 1995. aasta Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse konventsioonis7 tähistab [hüvitamisele kuuluv] „kahju“ üksnes seda osa alusetult saadud vahenditest, mis on pettusega otseselt seotud, või tähistab see ka tegelikult kantud ja nõuetekohaselt tõendatud kulusid ning abi kasutamist, kui tõenditest ilmneb, et need kulutused olid vajalikud, et pettust varjata, pettuse avastamist edasi lükata ja saada kätte antud riigiabi kogu summa?

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv (EL) 2012/29, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT 2012, L 315, lk 57).

2     Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/99, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT 1999, L 161, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 31).

3     Komisjoni 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1681/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (EÜT 1994, L 178, lk 43; ELT eriväljaanne 14/01, lk 23).

4     Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus) kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2017. aasta arvamus.

5     Nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT 1998, L 142, lk 1; EÜT eriväljaanne 08/01, lk 312).

6     Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT 2001, L 10, lk 30; EÜT eriväljaanne 08/02, lk 138).

7     Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT 1995, C 316, lk 49).