7. detsembril 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Ungari
(kohtuasi C-771/18)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: O. Beynet ja K. Talabér-Ritz)
Kostja: Ungari
Hageja nõuded
Komisjon palub Euroopa Kohtul tuvastada, et
kuna Ungari ei ole arvesse võtnud võrguettevõtjate tegelikult kantud kulutusi, siis on ta rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/20031 artikli 14 lõikest 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/20052 artikli 13 lõikest 1 tulenevaid kohustusi; ning
kuna Ungari ei ole kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ,3 artikli 37 lõikes 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ,4 artikli 41 lõikes 17 ette nähtud sobivat mehhanismi, millega oleks tagatud õigus riikliku järelevalveasutuse otsused edasi kaevata, siis on ta rikkunud direktiivi 2009/72/EÜ ja direktiivi 2009/73/EÜ nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi;
mõista kohtukulud välja Ungarilt.
Väited ja peamised argumendid
Määruse 714/2009/EÜ artikli 14 lõikes 1 ja määruse 715/2009/EÜ artikli 13 lõikes 1 on sätestatud kliendiliinijuurdepääsu tariifide kulupõhisuse põhimõte.
Ungaris kehtiv elektrienergia- ja maagaasiseadus ei võimalda aga riiklikul järelevalveasutusel võtta kliendiliinijuurdepääsu tariifide kindlaksmääramisel arvesse võrguettevõtjate kõiki tegelikke kulusid ning sellest tulenevalt elektrivõrkudele kehtestatud erimakse ja pankade tehingutasudega seotud kulutusi.
Komisjoni arvates ei ole see, et riiklik järelevalveasutus ei saa kliendiliinijuurdepääsu tariifide kindlaksmääramisel nimetatud kulutusi arvesse võtta, selgitatav ühegi objektiivse põhjendusega.
Lisaks sellele tagavad liikmesriigid direktiivi 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 17 ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 17 kohaselt sellised sobivad mehhanismid riigi tasandil, mille kohaselt reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud osalisel on õigus otsus edasi kaevata asjaomastest osalistest ja mis tahes valitsusest sõltumatule isikule.
Komisjon väidab, et Ungari ei ole kehtestanud sobivat mehhanismi, millega oleks tagatud õigus riikliku järelevalveasutuse otsused edasi kaevata.
____________
1 ELT 2009, L 211, lk 15.
2 ELT 2009, L 211, lk 36.
3 ELT 2009, L 211, lk 55.
4 ELT 2009, L 211, lk 94.