EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
7. mai 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Direktiiv 98/5/EÜ – Õigus tegutseda advokaadi kutsealal – Munk, kes on omandanud advokaadi kutsekvalifikatsiooni muus liikmesriigis kui vastuvõttev liikmesriik – Artikli 3 lõige 2 – Vastuvõtva liikmesriigi pädevas asutuses registreerimise tingimus – Tunnistus päritoluliikmesriigi pädevas asutuses registreerimise kohta – Registreerimisest keeldumine – Kutse-eetika nõuded – Mungaks olemise kokkusobimatus advokaadi kutsealal tegutsemisega
Kohtuasjas C‑431/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Symvoulio tis Epikrateiase (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 29. juuni 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. juulil 2017, menetluses
Monachos Eirinaios, kata kosmon Antonios Giakoumakis tou Emmanouil
versus
Dikigorikos Syllogos Athinon,
EUROOPA KOHUS (suurkoda),
koosseisus: Euroopa Kohtu president K. Lenaerts, asepresident R. Silva de Lapuerta, kodade presidendid J.‑C. Bonichot, A. Arabadjiev, T. von Danwitz, C. Toader, F. Biltgen, K. Jürimäe ja C. Lycourgos, kohtunikud J. Malenovský, E. Levits, L. Bay Larsen (ettekandja), M. Safjan, C. Vajda ja S. Rodin,
kohtujurist: E. Sharpston,
kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,
arvestades kirjalikku menetlust ja 18. septembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Monachos Eirinaios, kata kosmon Antonios Giakoumakis tou Emmanouil, esindaja: dikigoros A. Charokopou,
– Dikigorikos Syllogos Athinon, esindajad: dikigoros D. Vervesos ja dikigoros P. Nikolopoulos,
– Kreeka valitsus, esindaja: M. Tassopoulou,
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja M. L. Noort,
– Euroopa Komisjon, esindajad: H. Tserepa-Lacombe ja H. Støvlbæk,
olles 19. detsembri 2018. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (EÜT 1998, L 77, lk 36; ELT eriväljaanne 06/03, lk 83), artikli 3 lõike 2 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Monachos Eirinaios, kata kosmon Antonios Giakoumakis tou Emmanouil (munk Eirinaios, sünnijärgse nimega Antonios Giakoumakis, Emmanouili poeg, edaspidi „munk Eirinaios“) ja Dikigorikos Syllogos Athinon (Ateena advokatuur, Kreeka; edaspidi „DSA“) ning mille ese on viimati nimetatud asutuse keeldumine rahuldada munk Eirinaiose taotlus kanda ta Ateena advokatuuri eriregistrisse kui advokaat, kes tegutseb päritolumaa kutsenimetuse all.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 98/5 põhjendused 2, 6 ja 8 on sõnastatud järgmiselt:
„(2) […] [nõukogu 21. detsembri 1988. aasta] direktiivi 89/48/EMÜ (vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta) [ELT 1989, L 19, lk 16; ELT eriväljaanne 05/01, lk 337] eesmärk on tagada, et advokaat integreeruks vastuvõtvas liikmesriigis kutsealasse, ent direktiiv ei püüa kõnealuses liikmesriigis nimetatud kutseala reguleerivaid eeskirju muuta ega advokaati nimetatud eeskirjade kohaldamisalast välja jätta;
[…]
(6) meetmed ühenduse tasandil on põhjendatud ka seetõttu, et üksnes vähesed liikmesriigid lubavad juba oma territooriumil teistest liikmesriikidest pärit advokaatidel tegutseda päritolumaa kutsenimetuse alusel advokaadi kutsealal muul viisil peale teenuste osutamise; liikmesriikides, kus selline võimalus on olemas, on siiski olulisi erinevusi praktilistes üksikasjades, mis käsitlevad näiteks tegevusvaldkondi ning pädevas asutuses registreerumise kohustust; sellised olukorra erinevused põhjustavad ebavõrdsust ja moonutusi liikmesriikide advokaatide vahelises konkurentsis ning on takistuseks liikumisvabadusele; üksnes direktiiv, mis näeb ette tingimused, mis reguleerivad päritolumaa kutsenimetuste alusel tegutsevate advokaatide kutsealal tegutsemist muul viisil peale teenuste osutamise, võib lahendada need probleemid ja pakkuda advokaatidele ja õigusteenuste tarbijatele kõikides liikmesriikides ühesuguseid võimalusi;
[…]
(8) käesoleva direktiiviga hõlmatud advokaatidelt tuleks nõuda registreerumist vastuvõtva liikmesriigi pädevas asutuses, et see asutus võiks tagada nende kinnipidamise kõnealuses riigis kehtivatest kutse-eetika nõuetest; […]“.
4 Selle direktiivi artikli 1 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:
„1. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada alalist tegutsemist advokaadi kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või palgatöötajana ka muus liikmesriigis kui see, kus isik omandas kutsekvalifikatsiooni.
2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
b) päritoluliikmesriik – liikmesriik, kus advokaat omandas õiguse kasutada üht punktis a osutatud kutsenimetust enne advokaadi kutsealal tegutsemist teises liikmesriigis;
c) vastuvõttev liikmesriik – liikmesriik, kus advokaat käesoleva direktiivi kohaselt tegutseb;
d) päritolumaa kutsenimetus – kutsenimetus, mida kasutatakse liikmesriigis, kus advokaat omandas õiguse kasutada seda nimetust enne advokaadi kutsealal tegutsemist teises liikmesriigis.
[…]“.
5 Nimetatud direktiivi artikli 2 esimeses lõigus on sätestatud:
„Igal advokaadil on õigus alaliselt tegutseda teistes liikmesriikides päritolumaa kutsenimetuse all artiklis 5 osutatud valdkondades.“
6 Sama direktiivi artikli 3 „Registreerimine pädevas asutuses“ lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Advokaat, kes soovib praktiseerida muus liikmesriigis kui see, kus ta omandas kutsekvalifikatsiooni, peab registreeruma nimetatud riigi pädevas asutuses.
2. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus registreerib advokaadi tunnistuse esitamisel, mis tõendab tema registreerimist päritoluliikmesriigi pädevas asutuses. […]“.
7 Direktiivi 98/5 artikli 6 „Kohaldatavad kutse-eetika nõuded“ lõikes 1 on sätestatud:
„Olenemata kutse-eetika nõuetest, mis kehtivad advokaadi suhtes tema päritoluliikmesriigis, kehtivad päritolumaa kutsenimetuse all praktiseeriva advokaadi suhtes kõigi toimingute puhul, mida ta teeb vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, samad kutse-eetika nõuded, mis vastuvõtva liikmesriigi vastava kutsenimetuse all tegutsevate advokaatide suhtes.“
Kreeka õigus
8 Kreeka Vabariik võttis direktiivi 98/5 oma õigusesse üle presidendi 23. mai 2000. aasta dekreediga 152/2000, mis käsitleb Kreekas advokaadi kutsealal alalise tegutsemise hõlbustamist advokaatide jaoks, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni muus Euroopa Liidu liikmesriigis (Proedriko Diatagma 152/2000, Diefkolynsi tis monimis askisis tou dikigorikou epangelmatos stin Ellada apo dikigorous pou apektisan ton epangelmatiko tous titlo se allo kratos-melos tis EE; FEK A’ 130).
9 Selle presidendi dekreedi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Kreekas advokaadina tegutsemiseks peab advokaat registreeruma selle ringkonna advokatuuri registris, kus ta kavatseb tegutseda, ning selles ringkonnas peab asuma ka tema büroo.
2. Registreerimise üle otsustab selle advokatuuri juhatus pärast seda, kui registreerimist taotlev isik on esitanud järgmised dokumendid:
[…]
c) registreerimistõend päritoluriigi pädevalt asutuselt, kes on kutsenimetuse andnud, või muult päritoluriigi pädevalt asutuselt, mis näitab, et registreerimist taotlev isik on seal registreeritud. […]“.
10 Advokatuuri seadustiku 4194/2013 (Kodikas dikigoron; FEK A’ 208) artikli 6 „Advokaadiks saamise tingimused – Takistused“ lõikes 6 on ette nähtud:
„Advokaadina […] ei saa tegutseda [mungad].“
11 Advokatuuri seadustiku artikli 7 lõike 1 punktidest a ja c tuleneb, et advokaadi staatuse kaotab ja selle advokatuuri registrist, mille liige ta on, kustutatakse isik, kes on vaimulik või munk või kes töö- või teenistuslepingu alusel nimetatakse avalik- või eraõigusliku juriidilise isiku töötajaks või teenistujaks tasustatud ametikohal või kes on sellisel ametikohal.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
12 Põhikohtuasja kaebaja, munk Eirinaios, on Kardítsas (Kreeka) asuva Petra kloostri munk.
13 12. juunil 2015 esitas munk Eirinaios DSA‑le taotluse enda registreerimiseks Ateena advokatuuri (Kreeka) eriregistris advokaadina, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni teises liikmesriigis, täpsemalt Küprosel.
14 DSA jättis 18. juunil 2015 tema taotluse rahuldamata riigisiseste õigusnormide alusel, mille kohaselt ei ole advokaadi kutsealal tegutsemine ühildatav mungaks olemisega, leides, et need normid on kohaldatavad ka advokaatidele, kes soovivad tegutseda Kreekas päritolumaa kutsenimetuse all.
15 Munk Eirinaios vaidlustas selle otsuse 29. septembril 2015 Symvoulio tis Epikrateiases (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu).
16 Oma kaebuse põhjendamiseks väidab ta muu hulgas, et liikmesriigi õigusnormid on direktiivi 98/5 sätetega vastuolus, sest need õigusnormid kehtestavad tingimuse, mida selles direktiivis ei ole ette nähtud. See direktiiv aga ühtlustab täielikult eeskirjad nende tingimuste osas, mida peavad täitma teises liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud advokaadid, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus saaks nad oma registrisse kanda.
17 DSA väidab sisuliselt, et liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt mungad ei saa olla advokaadid, on põhjendatud vastuvõtvas liikmesriigis advokaadina tegutsemist reguleerivate eeskirjade ja aluspõhimõtetega.
18 Nimetatud asutus leiab selle kohta, et mungaks olemine ei võimalda isikul anda nende eeskirjade ja põhimõtetega nõutavaid tagatisi, milleks on eelkõige sõltumatus kirikuvõimudest, kellele ta allub, võimalus pühenduda täielikult advokaadi kutsekohustuste täitmisele, suutlikkus hallata õigusvaidlusi konfliktisituatsioonis, tegeliku büroo pidamine tema registreeringule vastavas esimese astme kohtu ringkonnas ning teenuste tasuta osutamise keelu järgimine.
19 Symvoulio tis Epikrateiasel (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) on tekkinud küsimus direktiivi 98/5 artikli 3 tõlgendamise kohta. Arvestades vastuvõtva liikmesriigi advokaatide suhtes kehtivaid kutse-eetika nõuetest tulenevaid tingimusi, mille kohaselt ei saa munk tegutseda advokaadi kutsealal, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas selle liikmesriigi pädev asutus peab munga siiski registrisse kandma, et viimane saaks tegutseda advokaadi kutsealal päritolumaa kutsenimetuse all.
20 Nimetatud kohus selgitab, et see küsimus tekib seda enam, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus peaks automaatselt tuvastama kõnealuste kutse-eetika nõuete rikkumise registreerimist taotleva isiku poolt, arvestades liikmesriigi õigusnormi, mis näeb ette, et mungaks olemise korral ei ole võimalik vastata Kreekas advokaadi kutsealal tegutsemiseks vajalikele nõuetele ja tagatistele.
21 Neil asjaoludel otsustas Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi [98/5] artiklit 3 tuleb mõista nii, et Kreeka Õigeusu Kiriku munga registreerimine advokaadina muu liikmesriigi pädevas asutuses kui see riik, kus ta omandas oma kutsekvalifikatsiooni, et ta saaks vastuvõtvas riigis päritolumaa kutsenimetuse all advokaadina tegutseda, võib olla selle liikmesriigi seadusandja poolt keelatud, kuna Kreeka Õigeusu Kiriku munki ei või Kreeka õiguse kohaselt advokatuuri registrisse kanda, sest oma staatuse tõttu ei saa nad anda teatavaid tagatisi, mis on advokaadina tegutsemiseks vajalikud?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
22 Esitatud küsimusega palub eelotsust taotlev kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 98/5 artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad advokaadil, kes on munk ja kes on advokaadina kantud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse registrisse, registreeruda vastuvõtva liikmesriigi pädevas asutuses, et tegutseda seal päritolumaa kutsenimetuse all, keelates seda põhjusel, et nende õigusnormide kohaselt ei ole advokaadi kutsealal tegutsemine ühildatav mungaks olemisega.
23 Kõigepealt tuleb märkida, et direktiivi 98/5 artikli 1 lõike 1 kohaselt on selle direktiivi eesmärk hõlbustada alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus isik omandas kutsekvalifikatsiooni.
24 Selles osas on Euroopa Kohus juba tõdenud, et selle direktiiviga luuakse kutsenimetuste vastastikuse tunnustamise mehhanism advokaatidele, kes soovivad mujal tegutseda päritoluliikmesriigis saadud kutsenimetuse all (17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Torresi, C‑58/13 ja C‑59/13, EU:C:2014:2088, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
25 Lisaks, nagu nähtub direktiivi 98/5 põhjendusest 6, soovis liidu seadusandja selle direktiiviga muu hulgas kaotada pädevates asutustes registreerumistingimusi reguleerivate riigisiseste normide erinevused, mis põhjustasid ebavõrdsust ja olid takistuseks liikumisvabadusele (17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Torresi, C‑58/13 ja C‑59/13, EU:C:2014:2088, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Selles kontekstis ühtlustatakse direktiivi 98/5 artikliga 3 täielikult eeltingimused, mis on nõutavad kõnealuse direktiiviga tagatud asutamisvabaduse kasutamiseks, nähes ette, et advokaat, kes soovib tegutseda muus liikmesriigis kui see, kus ta omandas kutsekvalifikatsiooni, peab registreeruma nimetatud liikmesriigi pädevas asutuses, kes registreerib advokaadi „tunnistuse esitamisel, mis tõendab tema registreerimist päritoluliikmesriigi pädevas asutuses“ (17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Torresi, C‑58/13 ja C‑59/13, EU:C:2014:2088, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Selle kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et päritoluliikmesriigi pädevas asutuses registreerimist tõendava tunnistuse esitamine vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele on ainus tingimus registreerimist taotleva isiku registreerimiseks vastuvõtva liikmesriigi pädevas asutuses, mis võimaldab tal seal tegutseda päritolumaa kutsenimetuse alusel (17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Torresi, C‑58/13 ja C‑59/13, EU:C:2014:2088, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Seega tuleb järeldada, et advokaatide puhul, kes – nagu põhikohtuasja kaebaja – on ühes liikmesriigis omandanud õiguse kanda seda kutsenimetust, ja kes esitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele tunnistuse, et nad on päritoluliikmesriigi pädevas asutuses registreeritud, tuleb asuda seisukohale, et nad täidavad kõik tingimused, mis on vajalikud nende kandmiseks vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse registrisse päritoluliikmesriigis omandatud kutsenimetuse all.
29 Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et direktiivi 98/5 artikli 6 lõige 1 kohustab vastuvõtvas liikmesriigis päritolumaa kutsenimetuse all tegutsevat advokaati olenemata kutse-eetika nõuetest, mis kehtivad advokaadi suhtes päritoluliikmesriigis, järgima kõigi toimingute puhul, mida ta teeb vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, samu kutse-eetika nõudeid, mis kehtivad vastuvõtva liikmesriigi vastava kutsenimetuse all tegutsevate advokaatide suhtes.
30 Tuleb nimelt teha vahet ühest küljest sellise advokaadi kandmisel vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse registrisse, kes soovib tegutseda selles liikmesriigis päritolumaa kutsenimetuse all – mille suhtes kehtib selle direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt ainult üks käesoleva kohtuotsuse punktides 26–28 mainitud tingimus –, ja teisest küljest vastuvõtvas liikmesriigis advokaadi kutsealal tegutsemisel kui sellisel, mille korral kehtivad selle advokaadi suhtes vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikele 1 selles liikmesriigis kohaldatavad kutse-eetika nõuded.
31 Siinkohal tuleb rõhutada, et erinevalt registreerumise eeltingimusi puudutavatest nõuetest ei ole kutse-eetika nõudeid ühtlustatud ning need võivad päritoluliikmesriigis kehtivatest märgatavalt erineda. Ühtlasi, nagu kinnitab selle direktiivi artikli 7 lõige 1, võib nende nõuete järgimata jätmine viia vastuvõtvas liikmesriigis ette nähtud sanktsioonide kohaldamiseni. Need sanktsioonid võivad olenevalt olukorrast hõlmata selle liikmesriigi vastava advokatuuri registrist kustutamist (vt selle kohta 2. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Jakubowska, C‑225/09, EU:C:2010:729, punkt 57).
32 Käesoleval juhul ilmneb eelotsust taotleva kohtu esitatud andmetest, et vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse hinnangul ei vastaks munga tegutsemine advokaadina sellistele tagatistele, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 18, mis selle liikmesriigi õiguse kohaselt on advokaadina tegutsemiseks nõutavad.
33 Selle kohta tuleb märkida, et liikmesriigi seadusandja võib sellised tagatised ette näha tingimusel, et sel otstarbel kehtestatud normid ei lähe kaugemale, kui on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Täpsemalt on advokaadi kutsealal tegutsemiseks möödapääsmatu, et puuduks huvide konflikt, mis eeldab muu hulgas, et advokaadid oleksid sõltumatud suhetes võimuasutustega ega alluks nende mõjutustele.
34 See liikmesriigi seadusandjal olev võimalus ei luba tal aga kehtestada lisaks vastuvõtva liikmesriigi pädevas asutuses registreerimiseks nõutavatele eeltingimustele – mis käesoleva kohtuotsuse punktis 26 märgitust nähtuvalt on täielikult ühtlustatud – täiendavaid tingimusi kutse-eetika nõuete järgimise kohta. Kui aga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keeldub selles liikmesriigis päritolumaa kutsenimetuse all tegutseda soovivat advokaati oma registrisse kandmast üksnes põhjusel, et see advokaat on munk, siis tähendab see täiendava tingimuse lisamist direktiivi 98/5 artikli 3 lõikes 2 ette nähtud registreerimistingimustele, kuigi selline lisamine ei ole selle sätte kohaselt lubatud.
35 Lisaks, nagu märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 33, peavad vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavad kutse-eetika nõuded liidu õigusega kooskõlas olemiseks muu hulgas järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et need ei tohi minna kaugemale, kui on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab teostama vajaliku kontrolli seoses põhikohtuasjas vaidluse all oleva mitteühilduvuse reegliga.
36 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 98/5 artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad advokaadil, kes on munk ja kes on advokaadina kantud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse registrisse, registreeruda vastuvõtva liikmesriigi pädevas asutuses, et tegutseda selles liikmesriigis päritolumaa kutsenimetuse all, keelates seda põhjusel, et nende õigusnormide kohaselt ei ole advokaadi kutsealal tegutsemine ühildatav mungaks olemisega.
Kohtukulud
37 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon, artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad advokaadil, kes on munk ja kes on advokaadina kantud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse registrisse, registreeruda vastuvõtva liikmesriigi pädevas asutuses, et tegutseda selles liikmesriigis päritolumaa kutsenimetuse all, keelates seda põhjusel, et nende õigusnormide kohaselt ei ole advokaadi kutsealal tegutsemine ühildatav mungaks olemisega.
Allkirjad