Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour administrative (Luksemburg) 12. veebruaril 2019 – Luxaviation SA versus Ministre de l’Environnement

(kohtuasi C-113/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour administrative

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Luxaviation SA

Vastustaja: Ministre de l’Environnement

Eelotsuse küsimused

1.    Kas direktiivi 2003/87/EÜ1 artikli 12 lõiget 3, mis näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama, et nende käitajad tagastavad lubatud heitkoguse ühikud, tuleb koostoimes harta artikliga 41, mis näeb ette hea halduse põhimõtte, tõlgendada nii, et sellega kehtestatakse liikmesriigi pädevale asutusele kohustus teha individuaalset tagastamiskohustuste järelevalvet enne asjaomase aasta 30. aprilli, kui seesama asutus on pädev tegema järelevalvet piiratud arvu ettevõtjate üle, kelleks on käesoleval juhul 25 käitajat liikmesriigis?

2.

a.    Kas lubatud heitkoguse ühikute lõpetamata tagastamistoimingut, nagu on kõne all käesolevas asjas, kus käitaja on tuginenud niisuguse elektroonilise kinnituse kättesaamisele, millest nähtub ülekande menetluse lõpetamine, tuleb tõlgendada nii, et see võis mõistlikult tekitada heausksel käitajal õiguspärase ootuse selles, et ta oli lõpetanud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis e ette nähtud tagastamistoimingu?

b.    Kas – arvestades teisele küsimusele antud vastust – võib eeldada, et kõnealuse ootuse õiguspärasus on heauskse käitaja puhul rohkem tõendatud juhul, kui varasema tagastamise käigus võttis liikmesriigi asutus temaga omal algatusel ühendust, et tuletada talle paar päeva enne direktiivi 2003/87/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis e ette nähtud tähtaja lõppemist meelde, et lubatud heitkoguse ühikute tagastamise menetlus ei ole veel lõpetatud, mis võimaldas tal seetõttu mõistlikult eeldada, et ta oli oma tagastamiskohustused seoses jooksva aastaga täitnud, sest seesama asutus ei olnud võtnud vahetult ühendust järgneval aastal?

c.    Kas – arvestades kahele eelmisele küsimusele antud vastuseid, mida analüüsitakse üksikult või koos – õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet võib tõlgendada vääramatu jõuna, mis võimaldab heauskse käitaja vabastada osaliselt või täielikult direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud karistusest?

3.

a.    Kas harta artikli 49 lõikega 3, milles on ette nähtud proportsionaalsuse põhimõte, on vastuolus kindlasummalise trahvi määramine, millega karistatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõikes 3 ette nähtud lubatud heitkoguse ühikute tagastamata jätmise eest, kui kõnealune säte ei võimalda määrata käitaja poolt toimepandud rikkumisega proportsionaalset karistust?

b.    Kas – eelmisele küsimusele eitavalt vastamisel – harta artiklis 20 sätestatud võrdsuse põhimõtet [ning] hea usu üldpõhimõtet ja fraus omnia corrumpit üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõike 3 alusel kindlasummalise trahvi määramisel, millele lisandub automaatselt [23. detsembri 2004. aasta seaduse] artikli 20 lõikes 7 ette nähtud avaldamine, koheldakse pelgalt hooletut heauskset käitajat – kes lisaks uskus, et ta on täitnud oma heitkoguste tagastamiskohutused lõplikuks tähtpäevaks, mis on 30. aprillil – samamoodi kui pettuse toime pannud käitajat?

c.    Kas – eelmisele küsimusele eitavalt vastamisel – kindlasummalise trahvi kohaldamine, ilma et liikmesriigi kohus saaks seda muuta, välja arvatud vääramatu jõu korral, ning automaatse avaldamise karistus on kooskõlas harta artikliga 47, mis tagab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile?

d.    Kas – eelmisele küsimusele eitavalt vastamisel – rahalise karistuse määramine, mis kinnitatakse Euroopa seadusandja tahte alusel, ning automaatse avaldamise karistus, ilma et kohaldataks proportsionaalsuse põhimõtet, välja arvatud kitsalt tõlgendatud vääramatu jõu korral, ei tähenda Euroopa seadusandja oletatavat tahet arvestades liikmesriigi kohtust lahtiütlemist ja kohtuliku kontrolli põhjendamatut puudumist harta artikli 47 ja 49 lõike 3 alusel?

e.    Kas – arvestades eelmisele küsimusel antud vastust – liikmesriigi kohtuliku kontrolli puudumine direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõikes 3 ettenähtud kindlasummalise trahvi ja [23. detsembri 2004. aasta seaduse] artikli 20 lõikes 7 sätestatud automaatse avaldamise karistuse kontekstis ei vii Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriigi kõrgeimate kohtute vahelise peamiselt viljaka dialoogi katkemiseni, kui Euroopa Liidu Kohus määrab eelnevalt kindlaks lahenduse, välja arvatud kitsalt tõlgendatud vääramatu jõu korral, mis tähendab seda, et liikmesriigi kõrgeima kohtu jaoks ei ole tõhus dialoog võimalik ja tal jääb üle karistus üksnes heaks kiita, kui on tõendatud, et tegemist ei ole vääramatu jõuga?

4.    Kas – arvestades eelmistele küsimustele antud vastuseid – vääramatu jõu mõistet saab tõlgendada nii, et selles võetakse arvesse heauskse käitaja subjektiivseid raskusi, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud kindlasummalise trahvi maksmine [ja] [23. detsembri 2004. aasta seaduse] artikli 20 lõikes 7 sätestatud automaatse avaldamise karistus kujutavad endast finantsriski ja märkimisväärset krediidikahju, mis võib põhjustada tema personali töölt vabastamise või isegi tema pankroti?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).