EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

24. juuni 2013

Kohtuasi F‑144/11

Carlos Mateo Pérez

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss – Nõue tühistada konkursiteate parandus – Parandus, mis ei näe ette tingimusi hageja väljajätmiseks – Isikut kahjustava meetme puudumine – Hindamiskatsetele lubamata jätmine – Vastuvõetavus – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. Mateo Pérez palub sisuliselt tühistada avaliku konkursi EPSO/AST/111/10 teate parandus (ELT 2011, C 68 A, lk 2; edaspidi „parandus”) ja nimetatud konkursi komisjoni otsus jätta ta konkursi teise etappi lubamata (edaspidi „mittelubamise otsus”).

Otsus:      Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja C. Mateo Pérezi kohtukulud alates 14. märtsist 2012, mis on kostja vastuse esitamise kuupäev. Jätta C. Mateo Pérezi enne 14. märtsi 2012 kantud kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Konkursi katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi – Võimalus tugineda konkursiteate õigusvastasusele – Ulatus – Konkursiteate parandus, mis ei näe ette tingimusi hageja väljajätmiseks – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja 91)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõuete arvessevõtmine – Kohtukulude väljamõistmine kohtuvaidluse võitnud poolelt

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 87 lõiked 1 ja 2, ning artikkel 88)

1.      Nii eelnev halduskaebus kui ka hagi peavad olema suunatud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses hagejat kahjustava meetme vastu, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad otse ja vahetult mõjutada hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Mis puudutab konkursiteadet, siis seoses töölevõtmise menetluse –, mis on keeruline ja üksteisele järgnevatest, väga tihedalt seotud otsustest koosnev haldustoiming – erilise olemusega on hagejal hilisema üksikotsuse, nagu katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi puhul õigus tugineda konkursi käigus esinenud eeskirjade eiramisele, isegi kui selliste eeskirjade eiramise võib tuletada konkursiteate enda tekstist. Konkursiteate peale võib erandjuhul samuti tühistamishagi esitada, kui hageja kandidatuuri välistavaid tingimusi kehtestades on selle puhul tegemist isikut kahjustava meetmega personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses.

Siiski ei ole see nii konkursiteate paranduse puhul, millega muudetakse selles teates eelvalikutestide hindamiseks ette nähtud korda, kuid mis ei sea ühtegi tingimust hageja kandidatuuri väljajätmiseks.

(vt punktid 43-47)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. märts 1988, liidetud kohtuasjad 64/86, 71/86–73/86 ja 78/86: Sergio jt vs. komisjon (punkt 15); 11. august 1995, kohtuasi C‑448/93 P: komisjon vs. Noonan (punktid 17–19).

Esimese Astme Kohus: 16. september 1993, kohtuasi T‑60/92: Noonan vs. komisjon (punkt 21); 13. juuli 2000, kohtuasi T‑87/99: Hendrickx vs. Cedefop (punkt 37).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. juuli 2009, kohtuasi F‑19/08: Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 65 ja 66 ning seal viidatud kohtupraktika); 14. aprill 2011, kohtuasi F‑82/08: Clarke jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 79).

2.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Siiski võidakse kodukorra artikli 88 alusel poolelt, isegi kui asi lahendatakse tema kasuks, kohtukulud tervikuna või osaliselt välja mõista, kui see on õigustatud tema käitumise tõttu.

Artiklit 88 tuleb kohaldada siis, kui kohtuvaidluse võitnud pool ei loobu vastuvõetamatuse vastuväitest isegi pärast seda, kui ta tunnistas, et hagi hilinenult esitamist puudutav vastuvõetamatuse vastuväide, mille ta esitas, tugines selle põhjendamiseks esitatud dokumendi ebaõigele tõlgendamisele, ning et tal ei ole selle põhjendamiseks tõendeid. Selline käitumine kohustab Avaliku Teenistuse Kohust sellist vastuvõetamatuse vastuväidet ametlikult tagasi lükkama.

(vt punktid 66, 68 ja 69)