Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Contencioso-Administrativo nº 24 de Madrid (Hispaania) 11. veebruaril 2019 – Sindicato Único de Sanidad e Higiene de la Comunidad de Madrid ja Sindicato de Sanidad de Madrid de la C.G.T. versus Consejería de Sanidad de la Comunidad de Madrid
(kohtuasi C-103/19)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Juzgado de lo Contencioso-Administrativo nº 24 de Madrid
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Sindicato Único de Sanidad e Higiene de la Comunidad de Madrid ja Sindicato de Sanidad de Madrid de la C.G.T.
Vastustaja: Consejería de Sanidad de la Comunidad de Madrid
Eelotsuse küsimused
1. Kas direktiivile 1999/70/EÜ1 lisatud raamkokkuleppega, konkreetselt klausliga 5, selle üldkaalutlustega 6 ja 8 ning Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. septembri 2016. aasta kohtuotsuses EU:C:2016:679 esile toodud parameetritega on kooskõlas kaebuse esemeks olev õigusnorm, tervishoiuministri 8. mai 2017. aasta määrus 406/2017, millega ette nähtud meede seisneb selles, et pärast riiklikus tervishoiusektoris järjestikuseid uuesti tähtajaliselt ametisse nimetamisi riigisiseste õigusnormide alusel, millega olid lubatud uuesti ametisse nimetamised ajutiste, konjunktuuriga seotud või erakorralist laadi teenuste katmiseks ja tagamiseks, kuigi tegelikult kaeti nende teenustega alalisi ja püsivaid vajadusi, muudetakse 9126 töökoha laadi, nii et ajutise abiteenistuja ametikoht muudetakse ajutiseks tähtajaliseks ametikohaks, ning selle protsessi tulemusel loetakse need ametikohad pakutavate avaliku sektori vabade töökohtade hulka ja seega tähtajalise teenistuja töösuhe lõpetatakse?
2. Kas [eelotsusetaotluse esitanud] kohtu tõlgendus on õige, kui ta mõistab, et see, kuidas on tervishoiuministri 8. mai 2017. aasta määruses 406/2017 [tervishoiutöötajate] põhimääruse artikli 9 lõike 3 kohaldamist kirjeldatud ja rakendatud, ei ole kooskõlas [raamkokkuleppe] klausliga 5, selle üldkaalutlustega 6 ja 8 ega Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. septembri 2016. aasta kohtuotsuses ECL1:EU:C:2016:679 esile toodud parameetritega, kuna see määrus võimaldab seda, et pärast ajutiste töölepingute kuritarvitamist alaliste vajaduste katmiseks ja kui on tunnistatud, et tegu on struktuurilise veaga, ei karistata selle kuritarvitamise eest kunagi, rikkudes seega direktiivi eesmärke, ja koosseisulistele ajutistele teenistujatele ebasoodne olukord kestab edasi?
3. Kas on õige see, kuidas [eelotsusetaotluse esitanud] kohus tõlgendab [raamkokkuleppe] klauslit 5, selle üldkaalutlusi 6 ja 8 ning Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. septembri 2016. aasta kohtuotsuses ECL1:EU:C:2016:679 esile toodud parameetreid, millest lähtutakse käesolevas kohtumääruses ja mille põhjal asub see kohus seisukohale, et kuna tervishoiuministri 8. mai 2017. aasta määrus 406/2017 ei taga Hispaania riigile direktiivis 1999/70 seatud eesmärkide saavutamist, ei vasta see määrus direktiivi 1999/70 artikli 2 esimesele lõigule, sest see määrus tähendab, et kui tähtajalisi töölepinguid on kuritarvitatud, ei anta töötajatele tegelikke ja samaväärseid kaitsetagatisi eesmärgiga selle kuritarvitamise eest nõuetekohaselt karistada ja liidu õiguse rikkumise tagajärjed kõrvaldada, jäetakse kuritarvitamise eest karistamata ning võimaldatakse sellega jätta see ühenduse direktiiv tervishoiusektoris kohaldamata?
4. Kuna riigisisese õigusnormiga on avalikus sektoris täielikult keelatud muuta järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid üheks tähtajatuks töölepinguks või anda kuritarvitamise ohvriks langenud töötajale alalise teenistuja staatust ja kuna selles riigisiseses õigusnormis ei ole muid tõhusaid meetmeid selleks, et järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitamist vältida ja vajaduse korral nende eest karistada, siis kas on õige asuda seisukohale – nagu leiab see kohus –, et tervishoiuministri 8. mai 2017. aasta määrust 406/2017 (kuna sellega kohaldatakse põhimääruse artikli 9 lõiget 3 hilinenult) ja hilisemat vaba konkurentsipõhist valikuprotsessi ei saa pidada tõhusateks meetmeteks selleks, et järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitamist vältida ja vajaduse korral selle eest karistada, sest sellega – nagu leiab ja rõhutab see kohus – hoitakse kõrvale ühenduse direktiivi kohaldamisest ja selle eesmärkide täitmisest?
5. Tervishoiuministri 8. mai 2017. aasta määruse 406/2017 kohaldamisalasse kuuluvad ainult abiteenistujad ja ülejäänud ajutiste teenistujate puhul, kes on ametiasutusega seotud liiga pika aja vältel, ei analüüsi ametiasutus selle põhjuseid riigisisestes õigusnormides ette nähtud aja jooksul, et vajaduse korral hinnata, kas on vaja luua koosseisuline töökoht, mistõttu teenistujate töösuhte ebakindel olukord muutub tegelikult püsivaks ja selle kuritarvitamise eest ei karistata, ning töötajate suhtes ei kohaldata mingeid meetmeid, mis annaksid kaitsetagatise, ega tõhusaid ega samaväärseid meetmeid, et kuritarvitamise eest nõuetekohaselt karistada ja liidu õiguse rikkumise tagajärjed kõrvaldada. Kas seepärast tuleb asuda seisukohale, et kuna tekib eespool kirjeldatud olukord, siis rikutakse sellega Euroopa Kohtu (kümnes koda) 14. septembri 2016. aasta kohtuotsuse ECLI:EU:C:2016:679 sisulisi nõudeid ja see on ühenduse õigusnormidega vastuolus?
____________
1 Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).