EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

24. aprill 2013

Kohtuasi F‑73/11

CB

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Avalik konkurss – Konkursi EPSO/AD/181/10 teade – Hindamiskatsetele mittelubamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega CB palub tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/181/10 komisjoni otsuse, mis edastati Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 20. augusti 2010. aasta kirjaga, mis uuesti läbivaatamisel kinnitati ja millega keelduti tema lubamisest nimetatud konkursi hindamiskatsele.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja pool CB kohtukuludest. Jätta pool CB kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused – Esitatud diplomid või tõendatud töökogemus – Konkursikomisjoni hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 27; III lisa artikkel 5)

2.      Ametnikud – Konkurss – Korraldamine – Konkursile lubamise tingimused ja kord – Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus – Osavõtjaterohke konkurss – Eelvalikutestide kasutamine – Konkursiteates kindlaks määratud konkursile lubamise tingimustele vastavuse kontroll – Eelvalikutestide järel tehtud väljajätmise otsus – Lubatavus

(Personalieeskirjade III lisa artiklid 4 ja 5)

3.      Ametnikud – Konkurss – Kandidaatide sobivuse hindamine – Arvukate publikatsioonide arvessevõtmise kord

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 5)

1.      Konkursiteade võib piirduda ainult üldise sõnastusega, täpsustamata täidetaval ametikohal nõutud töökogemuse taset ja jätta seega konkursikomisjonile vastutuse üksikjuhtumite kaupa hinnata, kas iga kandidaadi esitatud diplomid ja töökogemus vastavad personalieeskirjades nõutud tasemele ja seega teates nimetatud kategooria ametikoha täitmiseks konkursiteates märgitud nõutud tasemele.

Konkursikomisjonil on sellega seoses kaalutlusõigus hinnata nii kandidaatide varasema töökogemuse laadi ja pikkust kui ka seda, kui otseselt või kaudselt on need täidetava ametikoha nõuetega seotud. Õiguspärasuse kontrolli teostades peab liidu kohus piirduma selle kontrollimisega, kas konkursikomisjon ei ole seda kaalutlusõigust kasutatud ilmselgelt ebaõigesti.

Mis puudutab konkursiteadet, milles viidatakse, et töökogemus rahvusvahelisel tasemel läbirääkimiste valdkonnas on kandidaatide vahel valiku tegemisel eelis – võttes arvesse selles konkursiteates viidatud täidetavate ametikohtade ametiülesannete laadi, eelkõige osas, milles need ametiülesanded võivad hõlmata liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahelistel läbirääkimistel osalemist –, siis konkursikomisjonil on lubatud oma ulatusliku kaalutlusõiguse raames tõlgendada seda eelist nii, et see puudutab üksnes rahvusvahelisi avalikke läbirääkimisi, ilma et oleks tegemist konkursiteate rikkumisega. Sellega seoses ei kvalifitseerita ilmseks hindamiseveaks asjaolu, et võetakse arvesse üksnes taolist kogemust.

Peale selle ei saa konkursikomisjon kandidaatide valikul võtta kandidaadi tööd arvesse kaks korda. Nimelt püüab konkursikomisjon konkursile lubada kandidaadid, kes on võimalikult võimekad, mis omakorda nimelt eeldab, et neil oleks võimalikult palju kogemust. Juhul kui aga kandidaat, kelle sama tööd võeti arvesse kaks korda, oleks konkursile lubatud ja kandidaadid, kellel on palju rohkem kogemust, mida oleks arvesse võetud ainult ühe korra, oleks välja jäetud, siis seetõttu oleks see olukord vastuolus personalieeskirjade artikli 27 eesmärgiga.

(vt punktid 42–44, 52, 63 ja 74)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. juuni 1972, kohtuasi 44/71: Marcato vs. komisjon (punkt 14); 12. juuli 1989, kohtuasi 225/87: Belardinelli jt vs. Euroopa Kohus (punktid 13 ja 14).

Esimese Astme Kohus: 12. juuni 1997, kohtuasi T‑237/95: Carbajo Ferrero vs. parlament (punkt 48); 21. november 2000, kohtuasi T‑214/99: Carrasco Benítez vs. komisjon (punkt 70); 28. november 2002, kohtuasi T‑332/01: Pujals Gomis vs. komisjon (punktid 39 ja 40); 31. jaanuar 2006, kohtuasi T‑293/03: Giulietti vs. komisjon (punktid 64 ja 65).

2.      Ametisse nimetaval asutusel on ulatuslik kaalutlusõigus konkursi korraldamise tingimuste ja korra kindlaksmääramisel ning liidu kohus saab tema valikuid kontrollida vaid siis, kui võimupiire on ületatud.

Oma ulatusliku kaalutlusõiguse raames võib ametisse nimetav asutus näha avaliku konkursi teates ette, et konkursikomisjon teostab kandidaatide eelvaliku esimese etapi, et valida nende hulgast välja need, kellel on konkursile lubamiseks nõutud vastav erialane kvalifikatsioon, eesmärgiga korraldada vastavalt hea halduse põhimõttele konkurssi mõistlikult.

Selle taustal on eelkõige osavõtjaterohkete konkursside menetluste puhul kasutatav tegutsemisviis, mis seisneb selles, et alles pärast eelvalikuteste kontrollitakse, kas kandidaadid vastavad konkursile lubamise eritingimustele, kooskõlas personalieeskirjade III lisa artiklitega 4 ja 5, institutsiooni huviga lubada konkursi katsetele üksnes neile tingimustele vastavaid kandidaate ning hea halduse põhimõttega.

(vt punktid 81–83)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 26. oktoober 2004, kohtuasi T‑207/02: Falcone vs. komisjon (punktid 38–40).

3.      Mis puudutab konkursikomisjoni poolt kandidaadile punktide andmist vastavalt tema publikatsioonidele, siis juhul, kui konkursikomisjon saab maksimaalselt anda neli punkti, ei saa olla matemaatilist vastavust esiteks lehekülgede arvu ja publikatsioonide arvu ning teiseks konkursikomisjoni antud punktide arvu vahel.

(vt punkt 94)