EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

13. detsember 2013

Liidetud kohtuasjad F‑137/12, F‑138/12, F‑139/12 ja F‑141/12

Fabrice Van Oost ja teised

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – Sertifitseerimismenetlus 2010-2011 – Sertifitseeritud ametnike nimekirjast väljajätmine – Vaidluse lahendamine kompromissiga Avaliku Teenistuse Kohtu algatusel – Kaebuse esitamise tähtaeg – Kaebus pärast tähtaja möödumist – Mõiste „vabandatav eksimus” – Hoolsus, mida nõutakse tavapäraselt teadlikult ametnikult – Telefoni teel saadud teave – Tõend – Vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagid, millega 14. novembril 2012 F. Van Oost, M .B. Ibarra de Diego ja N. Theodoridis ning 16. novembril 2012 M. Hotz paluvad sisuliselt tühistada sertifitseerimismenetluse 2010-2011 arutelukomitee otsused jätta nad kandmata nende kandidaatide nimekirja, kes edukalt läbisid 2010.-2011. aastal organiseeritud sertifitseerimise koolituskava järgselt korraldatud kõik katsed, ning hüvitada väidetavalt tekitatud kahju.

Otsus:      Kustutada kohtuasjad F‑137/12, F‑138/12 ja F‑139/12 Avaliku Teenistuse Kohtu registrist. Pooled kohtuasjades F‑137/12, F‑138/12 ja F‑139/12 kannavad kohtukulud vastavalt nende kokkuleppele. Jätta hagi kohtuasjas F‑141/12 vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta M. Hotzi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud kohtuasjas F‑141/12.

Kokkuvõte

Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Õiguse lõppemine – Vabandatav eksimus – Mõiste – Telefoni teel administratsiooni antud võimalik ekslik teave – Mõju puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 2; Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsmani otsus 2002/620, artikkel 4)

Vabandatava eksimuse mõistet tuleb tõlgendada kitsalt ning pidada nimelt ainult eriliseks asjaoluks, mille puhul eelkõige institutsioonide käitumine on üksi või määravas ulatuses ajanud segadusse heauskse ametniku või teenistuja, kes on näidanud üles nõutavat hoolsust. See mõiste on – analoogia alusel Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 91 lõikega 2 – kohaldatav kohustuslike tähtaegade puhul, mis on administratsioonile endale haldusakti või dokumendi, sealhulgas personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebuse esitamiseks ette nähtud.

Ametnik ei saa selleks, et vabandatava eksimuse olemasolu tõendada, tugineda telefonivestlusele administratsiooniga, mille käigus ta sai ekslikku teavet ametisse nimetava asutuse kohta, kellele ta adresseeris kaebuse Euroopa Personalivaliku Ameti vastu. Otsuse 2002/620 EPSO asutamise kohta kohaldatavate sätete tõlgendamine nimelt ei tekita erilisi raskusi, mistõttu peab asjaomane isik üles näitama tavapäraselt teadlikult ametnikult nõutavat hoolsust ning järelikult endale selgeks tegema õige pädeva asutuse, kes kaebusi läbi vaatab.

(vt punktid 25–28 ja 30)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. november 2008, kohtuasi T‑390/07: Speiser vs. parlament (punkt 33).

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. mai 2011, kohtuasi F‑59/10: Barthel jt vs. Euroopa Kohus (punkt 28).

Euroopa Liidu Üldkohus: 16. september 2009, kohtuasi T‑271/08 P: Boudova jt vs. komisjon (punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika); 1. aprill 2011, kohtuasi T‑468/10: Doherty vs. komisjon (punkt 29).