KOHTUJURISTI ETTEPANEK

GERARD WILLIAM HOGAN

esitatud 7. mail 2020(1)

Kohtuasi C‑594/18 P

Austria Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Abi, mida Ühendkuningriik kavatseb anda Hinkley Point C tuumaelektrijaamale – Hinnavaheleping, ministeeriumiga sõlmitud leping ja krediidigarantii – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Avaliku huvi eesmärk – Investeerimisabi – Tegevusabi – ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c – ELTL artikli 194 lõige 2 – Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 3 – Tuumaenergia edendamine – Garantiide teatis

I.      Sissejuhatus

1.        Käesolevat kohtuasja võib kirjeldada kui tuumaenergiat pooldavate ja seda vastustavate liikmesriikide vahelise vaidluse õiguslikku külge. Mõlemad pooled väidavad, et nad tegutsevad keskkonnakaitse eesmärgil.(2) Kesksel kohal on siin põhimõtteline küsimus, mis seisneb selles, kas tuumaelektrijaama ehitamise tingimuseks võib seada riigiabi heakskiitmise Euroopa Komisjoni poolt vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c. See on ehk kõige olulisem küsimus, mis esitati käesolevas apellatsioonkaebuses Üldkohtu 12. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas Austria vs. komisjon (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“).(3)

2.        Selles otsuses jättis Üldkohus rahuldamata Austria Vabariigi tühistamishagi, milles vaidlustati komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta otsuse (EL) 2015/658 (edaspidi  „vaidlusalune otsus“) kehtivus.(4) Nimetatud otsus puudutab Ühendkuningriigi rahalist toetust Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamiseks Inglismaa edelarannikule. Nagu võib eeldada, on nii vaidlusaluse otsuse kui ka vaidlustatud kohtuotsuse üksikasjad keerulised – ainuüksi asjaolu, et Üldkohtu otsus hõlmab ligikaudu 736 punkti, räägib ise enda eest.

3.        Nagu ma juba märkisin, on käesoleva Austria Vabariigi apellatsioonkaebuse keskmes väide, et kuna Austria (ja ka mitu teist liikmesriiki) on otsustavalt tuumaelektrijaamade ehitamise vastu, on abi andmine sellistele projektidele teiste liikmesriikide poolt, kes toetavad tuumaenergiat, kas otseselt või kaudselt välistatud erinevate Euroopa Liitu reguleerivate lepingutega (sealhulgas Euratomi asutamislepinguga). Ühendkuningriik (kes astus menetlusse vaidlusaluse otsuse toetuseks) omakorda väidab, et tal on õigus valida ise oma energiapoliitika, sealhulgas teha valikuid „erinevate energiaallikate vahel ja [määrata kindlaks] oma energiavarustuse üldstruktuur“ ELTL artikli 194 lõike 2 teises lõigus tunnustatud viisil.

4.        Euroopa Kohtul on harva olnud võimalus selgitada seda, kuidas on õige kohaldada ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, mille kohta Üldkohus on aastate jooksul oma praktikat arendanud. Käesolevas apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustes palutakse Euroopa Kohtul otsustada, kas riigiabi peab teenima konkreetseid eesmärke, et see oleks ühisturuga kokkusobiv vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c, ja kui see on nii, siis milliseid. Lisaks on Euroopa Kohtul võimalus kaaluda, kas Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvale tegevusele antava riigiabi hindamisel tuleb arvesse võtta muid ELLis ja ELTLis sätestatud liidu eesmärke – käesoleval juhul keskkonnakaitset – või mitte.

II.    Õiguslik taust

5.        ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c, artikli 192 lõike 2 punkt c ja artikli 194 lõige 2 ning Euratomi asutamislepingu artiklid 1 ja 2, artikli 106a lõige 3 ja artikli 192 esimene lõik on esmase õiguse sätted, mis moodustavad käesoleva apellatsioonkaebuse õigusliku raamistiku.

6.        Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks,(5) artikli 1 punkt c sisaldab järgmist määratlust:

„„uus abi“ – kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused“.

7.        Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999)(6) artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 lõike c kohaldamisel tähendab olemasoleva toetuse muudatus mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist 20% võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks.

2.      Olemasoleva toetuse järgmistest muudatustest teatatakse II lisas sätestatud lihtsustatud teatevormil:

a)      heakskiidetud toetusprogrammi eelarve suurenemised üle 20%;

b)      olemasoleva heakskiidetud toetusprogrammi kehtivusaja pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma;

c)      heakskiidetud toetusprogrammi kohaldamiskriteeriumide karmistamine, toetusmäära vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine;

[…]

3.      Lihtsustatud teatamismenetlust ei kasutata selliste toetusprogrammide muutustest teatamiseks, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud artiklite 5, 6 ja 7 kohaseid aastaaruandeid […]“.

8.        Komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes(7) (edaspidi „garantiide teatis“) punktis 3.2 on märgitud:

„Riigi antavate üksikgarantiide puhul leiab komisjon, et kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused, on see piisav riigiabi välistamiseks.

a)      Laenusaaja ei ole finantsraskustes

[…]

b)      Garantii ulatust on võimalik selle andmisel nõuetekohaselt mõõta. See tähendab, et garantii peab olema seotud konkreetse rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja olema ajaliselt piiratud.

c)      Garantii ei kata rohkem kui 80% tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest. Kõnealune piirang ei kehti võlaväärtpaberite garantiide puhul […]

d)      Garantii eest on makstud turupõhist hinda.

[…]“.

9.        Garantiide teatise punktides 5.1 ja 5.2 on märgitud:

„5.1      Üldosa

Komisjon peab kontrollima asutamislepingu artikli 87 lõike 1 [nüüd ELTL artikli 107 lõige 1] reguleerimisalasse kuuluvate riigigarantiide kokkusobivust ühisturuga. Enne kokkusobivuse hindamist tuleb kindlaks teha abisaaja.

5.2.      Hindamine

Komisjon uurib kõnealuse abi kokkusobivust ühisturuga samade eeskirjade kohaselt, mida kohaldatakse muul kujul esinevate abimeetmete suhtes. […]“.

III. Vaidluse taust

10.      Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik teatas 22. oktoobril 2013 meetmetest, millega toetatakse uut tuumaelektrijaama Hinkley Point C, mis rajatakse Hinkley Point A ja Hinkley Point B tuumaelektrijaamade kõrvale (edaspidi „Hinkley Point C tuumaelektrijaam“). Teatatud meetmetest saab kasu äriühing NNB Generation Company Limited (edaspidi „NNBG“), mis ise on EDF Energy plc (edaspidi „EDF“) tütarettevõtja.

11.      Teatatud meetmed, mida on üksikasjalikult kirjeldatud vaidlusaluse otsuse punktis 2, on järgmised:

–        Leping, mille eesmärk on tagada Hinkley Point C tuumaelektrijaamas toodetud elektrienergia müügihindade stabiilsus. Lepingu põhiskeem on järgmine: NNBG saab või peab maksma hinnaerinevuse ühelt poolt enne kindlaks määratud täitmishinna, mis on arvutatud NNBG prognoositud ehitus- ja tegevuskulude, sealhulgas mõistliku kasumi(8) alusel, ja teiselt poolt võrdlushinna vahel, mille Ühendkuningriik on kehtestanud kõigile samas segmendis tegutsevatele ettevõtjatele,(9) keda sellise meetmega toetatakse (edaspidi „hinnavaheleping“). Leping sisaldab ka tulude jagamise mehhanismi. Leping on sõlmitud NNBG ja ettevõtja Low Carbon Contracts Company Ltd vahel, keda rahastatakse kõiki litsentsitud elektrienergiatarnijaid hõlmava kollektiivse seadusjärgse kohustuse kohaselt.

–        Lisaks kaitstakse NNBGd ja ta võib tagasi nõuda teatavate seadusemuudatuste kulud ning NNBG ja tema investorid saavad hüvitist tuumaelektrijaama ennetähtaegse sulgemise korral poliitilistel põhjustel(10) või tuumavaldkonnaga seotud tsiviilvastutuskindlustuse asjaolude tõttu. Sellistel juhtudel võib NNBG üle anda Ühendkuningriigi valitsusele.

–        NNBG investorite eespool nimetatud õigust saada poliitilistel põhjustel sulgemise korral hüvitist täiendab energia- ja kliimamuutuste ministeeriumi ja NNBG investorite vahel sõlmitav tagatisleping, mille kohaselt maksab ministeerium kokkulepitud hüvitise juhul, kui ettevõtja Low Carbon Contracts Company Ltd ei suuda seda teha (edaspidi „ministeeriumiga sõlmitud leping“).

–        Ühendkuningriik tagab NNBG poolt investeeringu rahastamiseks emiteeritavad võlakirjad. Garantii katab nõuetele vastava võlakohustuse põhisumma ja intresside õigeaegse maksmise ning võib ulatuda kuni 17 miljardi Inglise naelani (GBP) (edaspidi „krediidigarantii“).

12.      Komisjon otsustas 18. detsembri 2013. aasta otsusega(11) algatada teatatud meetmete suhtes ametliku uurimismenetluse.

13.      Selle menetluse tulemusel võttis komisjon 8. oktoobril 2014 vastu vaidlusaluse otsuse. Selles otsuses märkis komisjon, et teatatud meetmed kujutavad endast riigiabi, kuid et need on siseturuga kokkusobivad vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c.

14.      Vaidlusaluse otsuse resolutsioonis on märgitud:

„Artikkel 1

Abi, mida antakse Hinkley Point C‑le hinnavahelepingu, ministeeriumiga sõlmitud lepingu ja krediidigarantii vormis, ning ka seonduvad elemendid, mida Ühendkuningriik kavakohaselt rakendab, on siseturuga kokkusobivad [ELTL] artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

Seega on lubatud kõnealust abimeedet rakendada.

[…]“.

IV.    Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus

15.      Austria Vabariik esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 6. juulil 2015. Koja presidendi 18. detsembri 2015. aasta otsusega anti Luksemburgi Suurhertsogiriigile luba astuda menetlusse Austria Vabariigi nõuete toetuseks. Koja presidendi 9. detsembri 2015. aasta, 6. jaanuari 2016. aasta ja 11. jaanuari 2016. aasta otsustega anti Tšehhi Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Ungarile, Poola Vabariigile, Rumeeniale, Slovaki Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile luba astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.

16.      Üldkohtusse esitatud hagi põhjenduseks esitas Austria Vabariik kümme väidet.

17.      Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata. Ta jättis Austria Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõistis temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud. Menetlusse astujate kohtukulud jäeti nende endi kanda.

V.      Apellatsioonkaebus

A.      Poolte nõuded ja menetlus Euroopa Kohtus

18.      Austria Vabariik palub Euroopa Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna;

–        rahuldada täielikult esimesse kohtuastmesse esitatud hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks;

–        mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

19.      Luksemburgi Suurhertsogiriik toetab Austria Vabariigi nõudeid.

20.      Komisjon palub Euroopa Kohtul:

–        jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

21.      Tšehhi Vabariik ja Slovaki Vabariik toetavad täielikult komisjoni nõudeid. Prantsuse Vabariik, Ungari, Poola Vabariik ja Ühendkuningriik toetavad komisjoni nõuet jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

22.      Apellatsioonkaebuse kohta esitasid kirjalikud seisukohad kõik esimeses astmes menetlusse astunud pooled, välja arvatud Rumeenia. Tšehhi Vabariik, Prantsuse Vabariik, Ungari, Austria Vabariik ja Ühendkuningriik ning komisjon kuulati ära Euroopa Kohtus 28. jaanuaril 2020 peetud kohtuistungil.

B.      Ühendkuningriigi EList ja Euratomist lahkumise mõju

23.      Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuari 2020. aasta keskööl (Kesk-Euroopa aja järgi). Kuna käesolevas asjas ei algatatud menetlust Ühendkuningriigi vastu, ei mõjuta see iseenesest menetlust otseselt. Võib siiski märkida, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu(12) artikli 89 kohaselt on Euroopa Kohtu otsus jätkuvalt tervikuna siduv Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, kui see tehakse enne üleminekuperioodi lõppu.

24.      Igal juhul on Austria Vabariigil ilmselgelt õigus nõuda vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist.

C.      Apellatsioonkaebuse analüüs

25.      Euroopa Kohtule esitatud apellatsioonkaebus on jagatud viieks eraldiseisvaks väiteks, mis küll kattuvad suuresti erinevate Üldkohtus esitatud väidetega. Tuleb siiski märkida, et Austria Vabariik ei ole enam esitanud teatavaid Üldkohtus vaidlusaluse otsuse vastu esitatud väiteid.

26.      Esiteks väidab Austria Vabariik, et uue tuumaelektrijaama ehitamine ei ole liidu huvides õiguspärane eesmärk, mille saavutamiseks võib anda riigiabi. Sellega seoses vaidlustab ta vaidlustatud kohtuotsuse punkti 79 jj, punkti 97 ja punkti 517. Oma teises väites väidab Austria Vabariik, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 105, 139, 140, 144, 151 ja 240, et vaidlusalused meetmed on kooskõlas ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c, kuna asjaomane majandustegevus ei olnud õigesti määratletud ja ta ei tunnistanud, et abi siseturuga kokkusobivuse tingimuseks on turutõrke olemasolu. Oma kolmandas väites vaidlustab Austria Vabariik Üldkohtu hinnangu vaidlustatud kohtuotsuse punktides 405, 413, 470, 499, 506, 507 ja 515 jj, niivõrd kui Üldkohus seejuures leidis, et abimeetmed on proportsionaalsed. Oma neljandas väites leiab Austria Vabariik, et tegemist on tegevusabiga, mis on vastuolus liidu riigiabi eeskirjadega, vaieldes seega vastu vaidlustatud kohtuotsuse punktidele 612 ja 613. Oma viiendas väites leiab Austria Vabariik ühelt poolt, et vaidlusaluses otsuses ei ole piisavalt määratletud abi elemente, mis võimaldaksid kohaldada proportsionaalsuse kriteeriumi, ja teiselt poolt, et vaidlusaluses otsuses on rikutud garantiide teatist. Sellega seoses kritiseerib ta vaidlustatud kohtuotsuse punkte 251 jj, 279 ja 361, milles Üldkohus lükkas tagasi selliste suuniste ja määruste kohaldamise, mis ei ole vahetult kohaldatavad võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete kohaldamisel, ning vaidlustatud kohtuotsuse punkte 309 ja 338 seoses garantiiteatise kohaldamisega.

27.      Teen ettepaneku käsitleda apellatsioonkaebuse eri väiteid järgemööda.

1.      Esimene väide: tuumaelektrijaama ehitamine ei ole liidu huvides õiguspärane eesmärk

a)      Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte

28.      Esimene väide jaguneb kolmeks osaks. Esiteks väidab Austria Vabariik, et Üldkohus lähtus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 79 ja sellele järgnevates punktides vääralt sellest, et küsimuses, kas tuumaenergia toetamine on huvi, mida võib riigiabiga taotleda, on asjakohane kriteerium see, kas taotletav huvi kujutab endast „avalikku huvi“, mitte see, kas tegemist on „ühise huviga“. Sellest hinnangust lähtudes rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et abi on siseturuga kokkusobiv ainuüksi seetõttu, et see teenib avalikku huvi.

29.      Austria Vabariik leiab, et Üldkohus kaldus selles hinnangus kõrvale komisjoni praktikast ja väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt peab kogu riigiabi teenima liidu „ühist huvi“. Lisaks väidab Austria Vabariik, et liidu ühine huvi on huvi, mis on ühine kõigile liikmesriikidele.

30.      Esimese väite teises osas väidab Austria Vabariik, et Üldkohus eksis, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97, et tuumaenergia valdkonda investeerimiseks antava riigiabi põhjendamiseks võib tugineda Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktile c. Selle sätte sõnastus ei hõlma uute tuumaenergia tootmisvõimsuste loomist, vaid selle ainus eesmärk on „soodustada investeeringuid ja tagada […] ühenduses tuumaenergia arendamiseks vajalike põhirajatiste rajamine“. Samuti ei nimetata Euratomi asutamislepingu IV peatükis („Investeeringud“) riigiabi selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmena.

31.      Esimese väite kolmandas osas kritiseerib Austria Vabariik Üldkohtu tuginemist Euratomi asutamislepingu artiklile 106a, kui ta kohaldas ELTL artiklit 107 põhjusel, et Euratomi asutamisleping ei sisalda riigiabi käsitlevaid eeskirju. Kui Üldkohus kord juba kohaldas Euratomi asutamislepinguga reguleeritud olukorrale ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, siis oleks ta pidanud arvesse võtma ka muid liidu õiguse sätteid väljaspool Euratomi asutamislepingut. Nendeks säteteks on keskkonnakaitset käsitlevad sätted, mis hõlmavad tervisekaitset – nimelt harta artikkel 37 ja ELTL artikkel 11 – ning täpsemalt ELTL artikli 194 lõike 1 punktis c konkreetselt välja toodud liidu energiapoliitika eesmärgid „[s]iseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda […] edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist“. Ta viitab ka asjaolule, et Üldkohus ei võtnud neid eesmärke arvesse, mis on tema arvates vastuolus ettevaatuspõhimõtte, põhimõtte, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõttega. Selles osas vaidlustab Austria Vabariik vaidlustatud kohtuotsuse punkti 516.

b)      Hinnang

32.      Otstarbekas on käsitleda kõigepealt sissejuhatavat küsimust, mis puudutab üldist suhet Euratomi asutamislepingu ja ELTL vahel, millest viimane sisaldab käesolevas asjas kõne all olevaid riigiabi käsitlevaid sätteid, kuna see teema on asjakohane mitme Austria Vabariigi esitatud argumendi puhul. Seda tehes käsitlen osaliselt ka esimese väite kolmandat osa.

1)      Euratomi asutamislepingu ning ELL ja ELTL sätete vaheline seos

33.      Soovin siin näitlikustada, et kuigi Austria Vabariik väidab, et uute tuumaelektrijaamade rajamine ei kuulu Euratomi asutamislepingu artikli 2 punkti c kohaldamisalasse, ei näi ta väitvat, et Euratomi asutamislepingul kui sellisel ei ole käesolevas asjas mingit rolli. Pigem väidab ta, et kuna Euratomi asutamisleping ei käsitle tuumaenergia sektorile antavat riigiabi, siis seda sektorit ei peaks toetama riigiabiga ja võib-olla on isegi õigem öelda, et seda ei tohi teha. Sellest tulenevalt peab lähemalt uurima Euratomi asutamislepingu ning ELL ja ELTL vahelist suhet ning eelkõige Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 ja ELTL artikli 194 lõike 2 teise lõigu ulatust ja tähtsust.

34.      Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 sõnastusest nähtub selgelt, et Euratomi asutamisleping kuulub võrdsel alusel ELLi ja ELTLiga esmase õiguse hulka.(13) Selles sätestatakse, et Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid ei või kohaldada Euratomi asutamislepingu valdkonnas, kui need sätted kalduvad kõrvale Euratomi asutamislepingu sätetest.(14) Üldkohus märkis, et „[j]ärelikult on Euratomi lepingu sätted erinormid, võrreldes EL toimimise lepingu sätetega, ning vastuolu korral teevad seega erandi ELTL sätetest“.(15)

35.      See tähendab, et kui konkreetset küsimust on Euratomi asutamislepingus eraldi käsitletud, ei kuulu ELL ega ELTL kohaldamisele, kui neis on sätestatud teisiti.

36.      Küsimus, mis saab siis, kui küsimust Euratomi asutamislepingus ei käsitleta, ei ole niisama lihtne. Nagu märkis kohtujurist Szpunar oma ettepanekus kohtuasjas Kernkraftwerke Lippe-Ems,(16) on nende lepingute vahelist suhet võimalik vaadelda kahel moel. Võib asuda seisukohale, et Euratomi asutamisleping käsitleb ammendavalt kõiki tuumaenergia valdkonnaga seotud küsimusi, jätmata ruumi ELL või ELTL kohaldamiseks. Teine lähenemisviis seisneb selles, et ELLi ja ELTLi kohaldatakse kõigis liidu õigusega hõlmatud valdkondades, mida Euratomi asutamisleping ei käsitle.

37.      Arvestades, et Euratomi asutamisleping on üksnes valdkondlik leping, mille eesmärk on edendada teadusuuringuid ja arendustegevust ning investeeringuid tuumatööstusse,(17) samas kui ELLil ja ELTLil on palju kaugeleulatuvamad eesmärgid, ning arvestades liidu ulatuslikku pädevust paljudes valdkondades ja sektorites, tundub asjakohane kohaldada ELTL eeskirju alati, kui Euratomi asutamisleping ei sisalda konkreetsemaid eeskirju. Oleks vasturääkiv, kui näiteks ELTL artikli 157 lõike 1 võrdset tasustamist käsitlevaid sätteid ei kohaldataks tuumaenergeetika sektoris töötavate töötajate suhtes. Seda lähenemisviisi kajastab igal juhul ka Euroopa Kohtu praktika.(18)

38.      Sellest tuleneb minu arvates, et Euratomi asutamislepingu sätteid tuleb pidada erinormideks ELTL sätete suhtes, mis ei välista ELTL sätete kohaldamist, kui Euratomi asutamislepingus ei ole selles valdkonnas konkreetseid või erinorme. Mis tahes muu järeldus tähendaks, et tuumaenergia tootmist ei reguleeri ükski siseturgu reguleeriv üldnorm. Käesolevas asjas on selge, et Euratomi asutamisleping ei sisalda riigiabi käsitlevaid erinorme. Sellest järeldub, et ELTL artikli 107, artikli 108 ja artikli 109 sätteid kohaldatakse liikmesriikide poolt tuumaenergia valdkonnas antava abi suhtes.

39.      Austria Vabariik näib sellega nõustuvat. Ta väidab siiski, et kui nõustuda sellega, et tuumaenergia valdkonnas saab kohaldada riigiabi eeskirju, mille eesmärk on ELTLis ette nähtud moonutamata konkurentsi saavutamine/säilitamine, siis tuleb arvesse võtta ka teisi asutamislepingu eesmärke, nagu keskkonnakaitset, põhimõtet, et saastaja maksab ja harta (keskkonnakaitset käsitlevat) artiklit 37.

40.      Mina aga ei saa selle argumendiga nõustuda. Tegelikult tähendab see väidet, et tuumaenergia kui selline on vastuolus ELTL keskkonnaalaste eesmärkidega ning seetõttu ei tohiks anda mis tahes vormis riigiabi selliste jaamade ehitamiseks või käitamiseks.

41.      Mõistagi on tõsi, et poliitilisel tasandil arutatakse paljudes liikmesriikides ägedalt tuumaenergia eeliseid (või, kui see on asjakohane, puudusi) ning tegemist on küsimusega, mille suhtes puudub praegu tegelik konsensus. Mõni arvab, et Three Mile Islandi, Fukushima ja eelkõige Tšernobõli vari kõrgub iga tuumaelektrijaama ehitamise ja arendamise kohal ning et see kogemus on piisav osutamaks tõsisele keskkonnaohule, mille kõrvaldamine on lihtsalt võimatu. Teised arvavad, et kuna tuumaenergia on jätkusuutlik ja vähese CO-heitega energiaallikas, peab see fossiilsetest kütustest sõltumise lõpetamiseks ja kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamiseks olema osa erinevate energiaallikate paljususest.

42.      Euroopa Kohtul ei ole ilmselgelt pädevust ega – mis on niisama oluline – demokraatlikku legitiimsust sellistes küsimustes otsuse tegemiseks. Minu arvates piisab tõdemusest, et kui tuumaenergia arendamine on Euratomi asutamislepingus väljendatuna liidu esmase õiguse selgelt määratletud eesmärk, siis ei saa seda eesmärki õiguslikult allutada teistele – ja võibolla ka sellega vastuolus olevatele – ELTL eesmärkidele. Lisaks tunnustatakse ELTL artikli 194 lõike 2 teises lõigus selgelt iga liikmesriigi õigust, mis puudutab valikuid „erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri“, ning see õigus peab juhul, kui liikmesriik seda heaks arvab, laienema õigusele arendada tuumaenergiat ja tuumaelektrijaamu oma energiavarustusallikate osana.

43.      Mis tahes muu järeldus tähendaks tegelikult Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 ja ELTL artikli 194 lõike 2 teise lõigu kasuliku mõju välistamist ja sisutühjaks muutmist.

2)      Esimese väite nõuetekohasus Euroopa Kohtus

44.      Järgmisena tuleb käsitleda komisjoni argumenti, et esimene väide on tulemusetu. Selle argumendi põhjenduseks tugineb ta vaidlustatud kohtuotsuse punktile 85 ja asjaolule, et Austria Vabariik ei ole seda kohtuotsuse osa vaidlustanud.(19) Komisjon väidab, et küsimus, kas abimeede peab teenima „ühist huvi“ või „avalikku huvi“, ei ole oluline, sest Üldkohus märkis selles punktis, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel tuleb eristada liikmesriigi taotletud eesmärki ja tingimust, et riigiabi ei tohi mõjutada ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Sellele punktile tuginedes väidab komisjon, et Üldkohus ei leidnud, et selleks, et abi oleks ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt lubatav, peab see teenima avalikku huvi. Seega, kui Austria Vabariik väidab, et õige kriteerium oleks pidanud olema „ühtse huvi“ ja mitte „avaliku huvi“ kriteerium, väidab komisjon, et Üldkohus ei kohaldanud oma otsuses kumbagi kriteeriumi.

45.      Ma ei nõustu selle hinnanguga. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 87 märkis Üldkohus, et „[j]ärelikult ei saa sellest tuletada, et avaliku huvi eesmärgid, mida liikmesriik võib taotleda,(20) piirduvad nendega, mis on ühised kõigile või enamusele liikmesriikidest“. Sellest nähtub, et ta peab silmas abimeetme eesmärki, mis tema arvates peab taotlema avalikku huvi. Samuti ei oleks Üldkohtul olnud vaja kohtuotsuses Mediaset vs. komisjon(21) kasutatud mõistet „ühine huvi“ „ümber kvalifitseerida“ mõisteks „avalik huvi“ vastandatuna „erahuvile“(22), kui ta ei oleks pidanud seda kriteeriumi oluliseks.(23)

46.      Ma ei saa nõustuda ei komisjoni väitega, et Üldkohus ei tuginenud eraldi kriteeriumile, mille kohaselt peab kõnealune abi edendama „avalikku huvi“, sest ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud „teatava majandustegevuse“ soodustamise nõue kujutab endast juba iseenesest seda „avalikku huvi“, ega ka sellega, et mõisted „ühine huvi“ ja „avalik huvi“ on sünonüümid. Kui tuua vaid kolm näidet, siis esiteks piisab viitamisest, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 48 märgib Üldkohus: „selleks, et abi oleks siseturuga kokkusobiv ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, peab see taotlema avaliku huvi eesmärki […]“.(24) Teiseks, järgmises punktis leiab Üldkohus, et esmalt tuleb hinnata Ühendkuningriigi poolt kindlaks määratud avaliku huvi eesmärki.

47.      Kolmandaks, viidates kohtuotsusele Mediaset vs. komisjon(25), selgitab Üldkohus, et ta tugineb sellele nõudele juba üksnes selleks, et välistada „erahuvid“.(26) Ainuüksi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79–128 vahepealkirjaga „Argumendid, mille eesmärk on kahtluse alla seada komisjoni järeldus, et tuumaenergia edendamine on „ühise“ huvi eesmärk““, kasutatakse mõistet „avaliku huvi eesmärk“ 16 korda – huvitaval kombel isegi siis, kui viidatakse vaidlusalusele otsusele, kus komisjon viitab „ühishuvi eesmärgile“.(27) Nendes viidetes käsitleb Üldkohus küsimust, kas tuumaenergia edendamine teenib avaliku huvi eesmärki ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, mitte küsimust, kas tegemist võib olla pigem erahuvi kui avaliku huviga. Kuigi komisjonil võib olla õigus, kui ta väidab, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c ei näe ette, et abi peab selleks, et olla siseturuga kokkusobiv, teenima avalikku huvi, ei ole Üldkohus seda seisukohta vaidlustatud kohtuotsuses sõnaselgelt kinnitanud.

48.      Sellest järeldub, et minu arvates ei ole esimene väide sel põhjusel tulemusetu. Pigem on tegemist väitega, mida Üldkohus peab korrakohaselt käsitlema.

3)      „Avalik huvi“ või „ühine huvi“ kui ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuded

49.      Austria Vabariik väidab sisuliselt, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamiseks peab abimeede teenima „ühist huvi“ ja et see on nii üksnes siis, kui kõik liikmesriigid seda huvi toetavad. Üldkohus asus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 79 jj vastupidisele seisukohale. Selle küsimusega seondub kaks aspekti. Esiteks, kas ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c sisaldab täiendavat nõuet, mida selle sõnastus ei sisalda, nimelt et abi peab teenima „ühist huvi“. Teiseks, kui see on nii, siis mis on selline „ühine huvi“. Kui sellise lisanõude olemasolu on võimalik kindlaks teha, tekib veel küsimus, kas seda „ühist huvi“ tuleb käsitleda kõigi liikmesriikide seisukohast.

50.      Nende küsimuste hindamisel tuleb meeles pidada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus hinnata ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, kas asjaomane riigiabi on siseturuga kokkusobiv. Iga selline hindamine, mis hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, peab tingimata toimuma ühenduse kontekstis.(28) Järelikult piirdub selle kaalutlusõiguse rakendamise kohtulik kontroll menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise kindlakstegemisega ning samuti faktide sisulise õigsuse ja õigusliku vea, ilmse kaalutlusvea või võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega.(29)

51.      Seoses selle ulatusliku kaalutlusõigusega sooviksin kõigepealt käsitleda Austria Vabariigi argumenti, et nõudes üksnes seda, et riigiabiga toetatav meede edendaks „avalikku huvi“ ja mitte „ühist huvi“, kaldus Üldkohus kõrvale nii komisjoni praktikast kui ka suuremast osast kohtupraktikast. Esimese väite põhjenduseks viitab Austria Vabariik mitmele mittesiduvale õigusaktile, millest ükski ei ole siiski käesolevas asjas kohaldatav.(30) Lisaks viitab ta vaidlusalusele otsusele, mille punktis 9.2 käsitletakse tõepoolest küsimust, kas abi edendab „ühist huvi“.(31) Teise väite põhjenduseks viitab ta Euroopa Kohtu kohtuotsustele Philip Morris Holland vs. komisjon(32), Deufil vs. komisjon(33) ja Hispaania vs. komisjon(34).

52.      Kuna komisjonil puudub riigiabi valdkonnas õigusloomepädevus, ei saa mis tahes teatised, suunised ega raamistikud olla iseenesest siduvad. Kui teatised ja suunised, millele Austria Vabariik viitab, oleksid käesoleva asja asjaolude kogumile kohaldatavad, võiksid need tõepoolest piirata komisjoni kaalutlusõiguse kasutamist.(35) Kuid isegi siis on komisjon seotud üksnes niivõrd, kuivõrd need dokumendid ei kaldu kõrvale ELTL eeskirjade nõuetekohasest kohaldamisest, kuna komisjoni suunised ja teatised ei saa ilmselgelt nendest asutamislepingu sätetest kõrvale kalduda.(36)

53.      Kõik see tähendab, et isegi komisjoni järjekindel seisukoht küsimuses, mis on „ühise huvi“ eesmärk, ei saa takistada Üldkohtul (või vajaduse korral Euroopa Kohtul) asuda seisukohale, et see ei ole ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel vajalik nõue. Mis puudutab Austria Vabariigi viidatud kohtupraktikat, siis teen ettepaneku analüüsida küsimust, kas võimalik nõue, et abi peab teenima „ühise huvi“ eesmärki, kujutab endast kõrvalekaldumist sellest varasemast kohtupraktikast ning kas selleks, et huvi saaks pidada „ühiseks huviks“, peavad kõik liikmesriigid olema selles alati kokku leppinud.(37)

54.      Mis puudutab ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuetekohast kohaldamist, siis see säte näeb ette, et riigiabi võib olla ühisturuga kokkusobiv, kui 1) see soodustab teatavat majandustegevust ega 2) mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c sõnastus ise ei sisalda mingit viidet täiendavatele nõuetele, millele selline „majandustegevus“ peaks vastama. See säte on ilmselt erinev ELTL artikli 107 lõike 3 punktist b, kuna viimati nimetatud sättes on abi tingimusena selgelt sätestatud, et abi peab olema mõeldud „üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks“.(38)

55.      Üldkohus on siiski mitmes kohtuasjas, millele Austria Vabariik tugineb, otsustanud, „et abi oleks ühisturuga kokkusobiv [ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c] tähenduses, peab see taotlema ühistes huvides eesmärki ning olema selle eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne“.(39) Mis puudutab komisjoni, siis pühendas ta oma uurimise algatamise otsuses 31 punkti selle kaalumisele, kas kõnealuse abiga taotletakse ühist eesmärki, ning käsitles seda küsimust vaidlusaluse otsuse punktis 9.2, andes hinnangu, et „tuumaenergia edendamiseks mõeldud abimeetmetega taotletakse ühishuvi“.(40)

56.      ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c paikneb selle lepingu VII jaotise 1. peatükis „Konkurentsieeskirjad“. Konkurentsi käsitleva peatüki raames on selle sätte eesmärk vältida konkurentsimoonutusi ja kahjulikku mõju kaubandusele. Selle asukoht aluslepingus ei viita eesmärgile anda komisjonile täiendavaid pädevusi, näiteks auditeerimislaadse volituse kaudu, tagamaks, et liikmesriigid kulutavad avaliku sektori raha tõhusal ja säästlikul viisil.

57.      Sellest järeldub, et ei ole mingit nõuet, et abi peab täitma muid eesmärke kui need, mis on konkreetselt sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c. Selle sätte sõnastusest ja asukohast ELTL tekstis tuleneb, et seda liiki abi ei pea selleks, et see oleks aluslepinguga kooskõlas, järgima ei „ühise huvi eesmärki“ ega „avaliku huvi eesmärki“. See peab üksnes „soodustama teatud majandustegevuse arengut“ ega tohi „kahjustada kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Seega ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumendiga, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et abi peab teenima üksnes „avalikku“ ja mitte „ühist“ huvi, kuna minu arvates ja vastupidi Üldkohtu seisukohale vaidlustatud kohtuotsuses ei pea kumbki neist kahest kriteeriumist olema täidetud.

58.      Siinkohal on ehk vaja üksnes lisada, et Üldkohtu seisukohad, mis põhinevad sellistest kohtuasjadest nagu Mediaset vs. komisjon(41) tuleneval kohtupraktikal ja mille kohaselt peab igasugune ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel heaks kiidetud abi teenima „ühise huvi“ eesmärki, ei ole õiguslikult korrektsed. Nagu ma just märkisin, ei sisalda ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c sõnastus sellist nõuet, ehkki ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b („abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks“) on taoline nõue sätestatud.

59.      Seevastu ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c nõutakse vaid, et abi oleks mõeldud „teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks“. On tõsi, et ka ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c mainitakse mõistet „ühised huvid“. Nimetatud säte sisaldab ka negatiivset tingimust, nimelt et kõnealune abi „ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Mõistet „ühised huvid“ kasutatakse selles sättes hoopis teises kontekstis. Selle negatiivse tingimuse eesmärk on tuua abi heakskiitmise korda sisse sellised nõuded nagu proportsionaalsus ja vajalikkus: kogu lõike sõnastusest ja ülesehitusest tuleneb, et see ei tähenda, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt peab abi enda eesmärgiks olema ühine huvi. Kui see oleks olnud kavakohane eesmärk, siis oleksid ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c koostajad võinud seda hõlpsasti öelda, nagu nad tegid ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b puhul.

60.      Kui Euroopa Kohus ei peaks nõustuma järeldusega, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c ei sisalda sellist täiendavat nõuet, siis leian, et igal juhul on selge, et täidetud on mis tahes võimalik nõue, et Hinkley Point C tuumaelektrijaama projektile antav abi peab tegelikult teenima „ühise huvi“ eesmärki. See on nii olenemata sellest, kas kõnealust kriteeriumi tõlgendatakse selliselt, et see peab olema kõigi liikmesriikide taotletav eesmärk või mitte.

61.      Siinkohal tuleb kõigepealt meenutada, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on samuti nõustunud Euratomi asutamislepingu sätetega ja on nendega seotud. Kuigi liikmesriigid ei pruugi praegu olla tuumaenergia küsimuses üksmeelel ja just sel põhjusel võiski osutuda võimatuks Euratomi integreerimine Euroopa Liitu,(42) on tõsi see, et Euratomi asutamisleping on püsinud pärast selle jõustumist peaaegu muutumatuna, samas kui Euroopa Ühendust ja Euroopa Liitu reguleerivad lepingud on teatavasti põhjalikult muutunud.

62.      Nagu ma märkisin mujal käesolevas ettepanekus,(43) on tuumaelektrijaamade arendamine – nii praegu kui ka Euratomi asutamislepingu sõlmimise ajal – tõepoolest Euratomi asutamislepingu keskne eesmärk ning nimetatud leping on endiselt liidu esmase õiguse osa. Sellest tuleneb, et asutamislepingu selgelt sõnastatud eesmärk tuleb olenemata sellest, kummast lepingust jutt on, peaaegu juba oma määratluse kohaselt lugeda riigiabi eeskirjade kohaldamisel ühist huvi pakkuvaks eesmärgiks.

63.      Seda öeldes ei vaata ma mööda Austria Vabariigi väitest, mille kohaselt juhul, kui ta oleks mõistnud, et tuumaelektrijaamade kaasaegset arendamist võib toetada riigiabiga, ei oleks ta kunagi Euratomi asutamislepingut heaks kiitnud. See väide on aga kogu austuse juures täiesti ebarealistlik, kuna igal juhul on raske tõlgendada Euratomi asutamislepingu artiklit 1 või artikli 2 punkti c (sätted, mida ma käsitlen praegu üksikasjalikumalt) koostoimes sama lepingu artikli 106a lõikega 3 nii, et need tähendaksid midagi muud.

64.      Muidugi on tõsi, et ükski liikmesriik ei ole kohustatud lubama tuumaelektrijaamade käitamist ega andma sellistele jaamadele rahalist toetust, kui need on juba olemas tema enda territooriumil. Asi ei ole aga selles. Kui liikmesriik astub tuumaelektrijaamu ehitades samme „tuumatööstuse […] tekkeks ja arenguks“(44), tegutseb ta vastavalt liidu esmase õiguse sõnaselgele sättele (Euratomi asutamislepingu artikkel 1 koostoimes artikliga 192), mis jällegi peaaegu juba oma määratluse kohaselt kujutab endast riigiabi eeskirjade kohaldamisel tingimata „ühist huvi“. Austria Vabariik väidab samas, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c käsitlev kohtupraktika tugineb vastavalt liikmesriikide või liidu ühistele kollektiivsetele huvidele, mis tema sõnul tingimata puuduvad, kuna ta on ise tänapäeval tuumaenergia arendamisele vastu. Selleks tugineb ta kolmele Euroopa Kohtu otsusele, mis tema sõnul toetavad seda seisukohta. Kuna Austria Vabariik tugineb samade otsuste samadele kohtadele väitmaks, et kui Euroopa Kohus ei kohalda kriteeriumi, mille kohaselt peab abi teenima ühist huvi, tähendaks see varasemast kohtupraktikast kõrvalekaldumist, käsitlen ühtlasi samal ajal ka seda küsimust.

65.      Seoses neist kohtuotsustest esimesega, milleks on kohtuotsus Philip Morris Holland vs. komisjon,(45) tugineb Austria Vabariik järgmistele tsitaatidele (selle kohtuotsuse punktides 24–26):

„Tuleb meenutada, et komisjonil on kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mis tuleb anda ühenduse kontekstis.

[…]

[…] Komisjoni hinnang põhineb peamiselt järeldusel, et kavandatav sigarettide tootmise kasv eksporditakse teistesse liikmesriikidesse […], see ei võimalda asuda seisukohale, et kõnealune abi ei mõjutaks kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühise huviga.“

66.      Need tsitaadid käsitlevad EMÜ artikli 92 lõike 3 punkti c (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) negatiivse tingimuse kohaldamist. Siin on küsimus selles, kas kõnealune abi sekkub lubamatul määral kaubandusse ja selles kontekstis tuleb loomulikult arvesse võtta mõju ühtsele turule tervikuna. Küsimus, mida Euroopa Kohus peab käesolevas kohtuasjas analüüsima, nimelt kas abi peab teenima ühise huvi eesmärki, eelneb loomulikult sellele konkreetsele küsimusele. Isegi kui lähtuda ühist huvi pakkuva küsimuse lahendamisel teistsugusest eeldusest, ei viita tolles kohtuotsuses miski sellele, et arvesse oleks vaja võtta iga liikmesriigi üksikuid poliitilisi eesmärke.

67.      Sama võib öelda ka selles küsimuses viidatud teise kohtuotsuse Deufil vs. komisjon(46) kohta. Selles asjas oli komisjon tagasi lükanud ettepaneku anda regionaalabi Saksamaa teatava majandussektori arendamiseks. Kõigepealt kordas Euroopa Kohus (selle kohtuotsuse punktis 18) kohtuotsuse Philip Morris Holland vs. komisjon(47) punktis 24 väljendatud seisukohta. Seejärel märkis Euroopa Kohus järgmist:

„Komisjon ei ületanud oma kaalutlusõiguse piire, kui ta leidis, et abi andmine investeeringuks, mis suurendab tootmisvõimsust sektoris, kus juba esineb märkimisväärne ületootmine, on vastuolus ühise huviga […]“.(48)

68.      Need tsitaadid ei ole siiski sugugi erandlikud, kuna kohtuotsuses Philip Morris Holland vs. komisjon(49) kasutatud põhimõtte kordamine puudutab jällegi EMÜ artikli 92 lõike 3 punkti c (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) negatiivse tingimuse kohaldamist, mis erineb eraldiseisvast „ühise huvi“ küsimusest, mis on positiivne tingimus, mis käsitleb küsimust, kas abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki. Kuigi Euroopa Kohus märkis küll, et abi „on vastuolus ühiste huvidega“, tuleb seda samas mõista EMÜ artikli 92 lõike 3 punkti c (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) esimeses osalauses sisalduva teise sõnaselge kriteeriumi konkreetses kontekstis. Teisisõnu ei vastanud kõnealune kavandatav riigiabi juba asjakohasele kriteeriumile, sest abi sektorile, kus juba toimub ületootmine, ei saa pidada „teatud majanduspiirkonna arengu soodustamiseks“. Igal juhul ei viita miski selles tsitaadis sellele, et ühist huvi peavad jagama kõik teised liikmesriigid.

69.      Kolmas kohtuotsus Hispaania Kuningriik vs. komisjon(50) puudutas Hispaania abikava Extremadura autonoomses piirkonnas asuvatele põllumajandustootjatele. Austria Vabariik viitab eelkõige selle kohtuotsuse punktile 67, milles korratakse taas kohtuotsuse Philip Morris Holland vs. komisjon(51) punkti 24. Kohtuotsuse Hispaania Kuningriik vs. komisjon(52) asjakohane tsitaat on sõnastatud järgmiselt:

„Siiski ei saa EÜ artikli 87 lõike 3 punktide a ja c sõnastuse erinevus viia järelduseni, et komisjon ei peaks artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamisel arvestama ühenduse huvidega ning et ta peab piirduma asjaomaste meetmete konkreetselt piirkondliku mõju kontrollimisega, hindamata nende mõju asjaomasele turule või asjaomastele turgudele ühenduses tervikuna. Sellisel juhul peab komisjon mitte ainult kindlaks tegema, et need meetmed tegelikult aitavad kaasa asjaomaste piirkondade majanduslikule arengule, vaid samuti hindama selle abi mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning eelkõige hindama sektoraalseid tagajärgi, mida need meetmed võivad liidu tasandil tekitada. Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, annab EÜ artikli 87 lõige 3 komisjonile kaalutlusõiguse, mille kasutamine hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mis tuleb anda ühenduse kontekstis.“

70.      On aga selge, et see tsitaat puudutab taas täiesti eraldiseisvat küsimust, mis tekib seoses ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c (endine EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c) sisalduva negatiivse tingimusega, nimelt et kõnealusel abil peab puuduma mõju asjaomasele turule või asjaomastele turgudele ühenduses (nüüd liidus) tervikuna ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega. Sellel ei ole aga mingit tähtsust küsimuses, kas abi peab teenima ühist huvi pakkuvat eesmärki või peavad seda toetama kõik liikmesriigid, enne kui seda saab käsitada ühist huvi pakkuva eesmärgina.

71.      Sellest järeldub, et ükski neist kolmest kohtuotsusest ei võimalda Austria Vabariigil väita, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel kehtib kohustuslik nõue, et abiga tuleb taotleda ühist huvi pakkuvat eesmärki. Samuti ei tulene neist, et ühine huvi on huvi, mida jagavad kõik liikmesriigid.

72.      Samuti tuleb meeles pidada, et kõik liikmesriigid on Euratomi asutamislepingule alla kirjutanud, selle ratifitseerinud ja sellega ühinenud. Sellest tuleneb, et kõiki liikmesriike tuleb õiguslikult käsitleda nii, et nad on andnud oma üldise nõusoleku uute tuumaelektrijaamade rajamiseks. On küll selliseid liikmesriike nagu Austria Vabariik, kes on otsustanud, et nad ei soodusta või isegi ei luba uute tuumaelektrijaamade arendamist oma territooriumil. Kuid nõustudes selle lepingu eesmärkidega, on nad seega andnud oma tingimusteta nõusoleku – vähemalt põhimõtteliselt – teiste liikmesriikide õigusele arendada oma territooriumil tuumaelektrijaamu, kui nad seda soovivad.

73.      Sellest tuleneb, et ükskõik kuidas asjasse puutuvatele õigusküsimustele lähenetakse, on tuumaelektrijaamade arendamine ühistes huvides olev eesmärk ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, millega on tegelikult nõustunud kõik liikmesriigid, kas või üksnes seetõttu, et nad on Euratomi asutamislepingu heaks kiitnud. Seega, isegi kui eeldada (vastupidi minu enda seisukohale), et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c saab kohaldada üksnes siis, kui riigiabil on ühist huvi pakkuv eesmärk, ei ole Üldkohus õigusnormi rikkunud. Lisaksin – kas või täielikkuse huvides –, et tuumaelektrijaamade arendamine on ühtlasi avaliku huvi eesmärk, mitte erahuvi eesmärk.

c)      Tuumaelektrijaamade ehitamine ei ole Euratomi asutamislepinguga hõlmatud tuumaenergia edendamine

74.      Lisaks vaidlustab Austria Vabariik vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97 esitatud Üldkohtu järelduse, et arvestades Euratomi asutamislepingu artikli 1 lõiget 2 ja artikli 2 punkti c, oli Ühendkuningriigil õigus luua stiimuleid uute tuumaelektrijaamade loomiseks. Austria Vabariik väidab Euratomi asutamislepingu artikli 2 punkti c sõnastusele tuginedes hoopis, et see leping ei hõlma uute tuumaelektrijaamade ehitamise edendamist ega olemasolevate tuumaelektrijaamade asendamist kaasaegsemate, juba väljatöötatud tehnoloogiatega. Sellega seoses võib kõigepealt märkida, et Euratomi asutamislepingu artiklis 1 on sätestatud, et asutamislepingu peamine eesmärk on luua „tuumatööstuse kiireks rajamiseks ja kasvuks vajalikud tingimused“. Artikli 2 punktis c on sätestatud, et „seda ülesannet täita“, peab Euratom „soodustama investeerimist ja tagama tuumaenergeetika arenguks vajalike põhirajatiste püstitamise ühenduses, ergutades eriti ettevõtjate algatusi“. Lisaks sellele rõhutatakse Euratomi asutamislepingu artiklites 40 ja 41 koostoimes nimetatud lepingu II lisa punktiga 11 asjaolu, et kõnealuses aluslepingus on ette nähtud tuumareaktoritesse investeerimine. Ning lõpuks nähakse Euratomi asutamislepingu artiklis 192 ette, et liikmesriigid aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.

75.      Võib-olla tuleb nende üldiste sätetega seoses kõigepealt märkida seda, et need eeldavad tingimata tuumaelektrijaamade olemasolu vähemalt mõnes liikmesriigis, sest ilma tuumaelektrijaamadeta ei saa tuumaenergiat olla. Tuumaenergiata oleks vähe mõtet ka Euratomil või ka Euratomi asutamislepingul.

76.      Teiseks soovisid liikmesriigid ilmselgelt, et Euratomi asutamisleping oleks pidevalt arenev dokument, mida on võimalik orgaaniliselt arendada ja tänapäeva oludega kohandada, jäädes seejuures loomulikult selle lepingu piiresse. See on minu arvates iseenesest piisav, et lükata ümber Austria Vabariigi argument, mille kohaselt ei hõlma need Euratomi asutamislepingu sätted ei uute tuumaelektrijaamade ehitamist ega vananevate elektrijaamade moderniseerimist ja asendamist kaasaegsemate, juba väljatöötatud tehnoloogiatega.

77.      Kui see argument oleks õige, siis tähendaks see näiteks seda, et Euratomi asutamislepingut oleks kohaldatud ainult tuumaelektrijaamade ehitamise esimeses etapis, näiteks 1960. ja 1970. aastatel. Samuti järelduks sellest, et Euratomi asutamislepingut ei kohaldataks praegustes oludes, kuna see esimene tuumajaamade laine tuli järk-järgult kasutusest kõrvaldada, moderniseerida ja asendada. Siiski on ilmne, et Euratomi asutamislepingu koostajad soovisid, et seda kohaldataks tähtajatult. Miski ei viita sellele, et selle kohaldamisala oleks pidanud olema ajaliselt piiratud, piirdudes peamiselt tuumaelektrijaamade ehitamise esimese lainega.

78.      Kolmandaks ei toeta seda Austria Vabariigi argumenti igal juhul Euratomi asutamislepingu enda sõnastus. Artiklis 1 deklareeritakse, et üks selle asutamislepingu eesmärke on luua vajalikud tingimused „tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks“. Samamoodi on selle lepingu artikli 2 punktis c sätestatud, et Euratom peab muu hulgas „soodustama investeerimist ja tagama tuumaenergeetika arenguks vajalike põhirajatiste püstitamise ühenduses, ergutades eriti ettevõtjate algatusi“. Need sätted käsitlevad ilmselgelt tuumatööstuse kasvu ja arengut, sealhulgas – nagu on ilmne artikli 2 punktist c – sel eesmärgil eraettevõtjate kaasamise kaudu. Austria Vabariigi 28. jaanuari 2020. aasta kohtuistungil esitatud vastupidine argument, mille kohaselt Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktil c ei olnud üldse seda tähendust, vaid see puudutas pigem uute tehnoloogiate võimalikku arendamist, on selles suhtes päris ebarealistlik.

79.      Lõpuks tuleb selles kontekstis veel kord viidata ELTL artikli 194 lõikele 2. Seda sätet tuleb mõistagi tõlgendada koosmõjus Euratomi asutamislepinguga. Nagu ma juba märkisin, näeb ELTL artikli 194 lõike 2 teine lõik ette, et liidu üldine pädevus energeetika valdkonnas ei mõjuta liikmesriigi õigust: „määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri“.

80.      Sellest sättest on täiesti selge, et iga liikmesriigi põhimõtteline õigus kasutada erinevaid energiaallikaid – olgu need siis fossiilkütused, taastuvad energiaallikad, nagu päikese- ja tuuleenergia, või, nagu käesoleval juhul, tuumaenergia – on kõigile kavatsustele ja eesmärkidele vaatamata rikkumatu. Nagu Ühendkuningriik oma seisukohtades väitis, on ta otsustanud toetada tuumaenergiat kui „usaldusväärset ja vähese CO-heitega elementi oma laiemas energiaallikate jaotuses“.

81.      Kõik see kinnitab järeldust, et Euratomi asutamislepingu eesmärke ja pädevusi võib selgelt tõlgendada nii, et need laienevad nüüdisaegsete tuumaelektrijaamade ehitamisele liikmesriikide poolt ega hõlma mitte üksnes neid jaamu, mis olid ette nähtud või mida kavandati Euratomi asutamislepingu sõlmimise ajal. Üldkohtu üldine seisukoht ja lähenemisviis vaidlustatud kohtuotsuses on nende sätete taolise tõlgendusega täiesti kooskõlas.

d)      Üldkohus oleks pidanud selle kindlakstegemisel, kas abimeetmed edendavad ühist huvi pakkuvat eesmärki, arvesse võtma ka muid ELTL eesmärke

82.      Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 517, millele Austria Vabariik vastu vaidleb, leidis Üldkohus, et sõltumata sellest, kas komisjon peab keskkonnakaitse põhimõtet, ettevaatuspõhimõtet, põhimõtet, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõtet arvesse võtma, oleks nende põhimõtete tõlgendamine viisil, mis välistab riigiabi andmise tuumaelektrijaama ehitamiseks või käitamiseks, vastuolus Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikega 3.

83.      Austria Vabariik väidab seevastu, et kui hoolimata Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikest 3 kohaldatakse tuumaenergia suhtes ELTL artiklit 107, tuleb kohaldada ka muid liidu õiguse põhimõtteid, nagu harta artiklis 37 ja ELTL artiklis 11 nimetatud keskkonnakaitse nõuded, mis hõlmavad tervisekaitset. Lisaks väidab Austria Vabariik, et riigiabi andmise põhjendamiseks ei saa tugineda Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikele 3, kuna see säte käsitleb peamiselt seadusandlike meetmete õigusliku alusega seotud konflikte, mida käesoleval juhul ei esine. Neile argumentidele tuleb vastata järgmiselt.

84.      Esiteks, erinevalt riigiabi valdkonnast käsitletakse Euratomi asutamislepingus keskkonnaküsimusi selle II jaotise 3. peatükis „Tervisekaitse ja ohutus“.(53) Need sätted on Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 kohaselt ülimuslikud ega jäta selles valdkonnas ruumi muude liidu õiguse põhimõtete kohaldamiseks.(54)

85.      Teiseks ei välista asjaolu, et sätte peamine eesmärk võis olla lahendada meetmete õigusliku alusega seotud konflikte, selle sätte kohaldamist teistele küsimustele. See on nii eelkõige seetõttu, et ei Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 sõnastus ega kontekst – see viidi EÜ asutamislepingu üld- ja lõppsätteid käsitlevast kuuendast osast üle Euratomi asutamislepingu peatükki pealkirjaga „Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu teatud sätete kohaldamine“ – ei näe ette taolist kohaldamispiirangut.

86.      Kolmandaks ei ole Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 3 ainus säte, mida tuleb liikmesriikide energiavarustuse puhul arvesse võtta. Kui komisjonile antaks laiem pädevus hinnata liikmesriikide otsuseid riigiabi valdkonnas muude kui ELTL artiklis 107 sätestatud põhimõtete alusel, piiraks see selgelt liikmesriikide autonoomiat kõnealuses valdkonnas. Seega on küsimus selles, kas aluslepingud seda ka tegelikult lubavad. „Energeetika“ valdkonda käsitletakse ELTL XXI jaotises. ELTL artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt kuulub see valdkond liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. ELTL artikli 194 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik kohustavad Euroopa Parlamenti ja nõukogu kehtestama vajalikud meetmed teatavate energiasektoriga seotud eesmärkide saavutamiseks „[s]iseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda“. Nagu ma olen juba märkinud, on ELTL artikli 194 lõikes 2 samuti selgelt sätestatud, et „[n]eed meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks […] tema valikuid erinevate energiaallikate vahel […]“.(55)

87.      Sellest tuleneb, et liikmesriikide manööverdamisruumi energiavarustuse valdkonnas tuleb säilitada ja tunnustada. Selles mõttes kujutab ELTL artikli 194 lõige 2 endast liikmesriikide rolli olulist tasakaalustamist liidu suhtes energiapoliitika valdkonnas. Seetõttu ei tundu ainuüksi nendel põhjustel asjakohane lubada komisjonil võtta energiasektoris antava riigiabi hindamisel arvesse muid liidu eesmärke peale nende, mis on ühisturu kaitseks konkreetselt sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c.(56)

88.      Ka Euroopa Kohtu ega Üldkohtu praktika ei nõua ega volita komisjoni seda tegema, isegi mitte muudes valdkondades peale energiasektori.

89.      Austria Vabariigi esitatud konkreetsed põhimõtted, mida tema arvates oleks pidanud arvesse võtma juba selle hindamisel, kas abimeetmega taotletakse ühist huvi pakkuvat eesmärki, on keskkonnakaitse, ettevaatuspõhimõte, põhimõte, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõte. Kuid nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 515 õigesti märkis, oleks komisjon pidanud neid põhimõtteid arvesse võtma üksnes siis, kui need oleksid tegelikult olnud Ühendkuningriigi abimeetme eesmärgiks.(57) Sellisel juhul oleks komisjon saanud neid uurida, lähtudes sellest, kas meetmed olid selle eesmärgi saavutamiseks piisavad.(58) Käesoleval juhul oli aga eesmärgiks tuumaenergia tootmise edendamine ning vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c pidi komisjon hindama üksnes seda, kas meede mõjutas ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.(59)

90.      Seda järeldust ei muuda ka järgmine kohtupraktika: Euroopa Kohus on otsustanud, et komisjon on kohustatud juhul, kui ta algatab riigiabi menetluse, asutamislepingu ülesehitusest lähtudes järgima seost riigiabi käsitlevate õigusnormide ja muude kui riigiabi käsitlevate erisätete vahel ja seega hindama asjaomase riigiabi kooskõla nende erisätetega, kui abi andmise viis on abi eesmärgiga sedavõrd seotud, et neid ei ole võimalik eraldi hinnata.(60) Nagu komisjon märgib, ei viidanud Austria Vabariik käesolevas asjas sellise lahutamatu seose olemasolule ning seda ka ei ole. Austria Vabariigi viidatud põhimõtteid, nimelt keskkonnakaitset, ettevaatuspõhimõtet, põhimõtet, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõtet, võib hinnata eraldi ning vajaduse korral ka muudes menetlustes.(61) Väärib märkimist, et vastavalt komisjoni vastuse punktile 150 ei ole Austria Vabariik vaidlustanud uut otsust tuumajäätmete lepingute hinna määramise meetodi kohta, mis loeti samuti riigiabiks ja mis tunnistati siseturuga kokkusobivaks ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.(62)

91.      Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et selle kontrollimisel, kas abimeetmed teenivad ühist huvi pakkuvat eesmärki, ei pidanud ta arvesse võtma muid asutamislepingute eesmärke.

2.      Teine väide: ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldati valesti, sest asjaomane majandussektor ei olnud õigesti määratletud ja turutõrke nõuet ei kohaldatud

a)      Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte

92.      Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 105, 139, 140 ja 144 leidis Üldkohus, et tuumaenergia edendamine on asjakohane majandustegevus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses ning et Hinkley Point C tuumaelektrijaama arendamine kujutab endast sellist tuumaenergia edendamist. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 151 ja 240 leidis Üldkohus, et turutõrke olemasolu võib olla asjakohane tegur, et tunnistada riigiabi siseturuga kokkusobivaks, kuid turutõrke puudumine ei tähenda tingimata, et ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud tingimused ei oleks täidetud, ning et isegi kui turutõrget ei esine, on Ühendkuningriigi sekkumine tegelikult vajalik Hinkley Point C tuumaelektrijaama arenguks.

93.      Austria Vabariik väidab oma teises väites, et Üldkohus rikkus õigusnormi kolmes aspektis. Esiteks ei ole ta tunnistanud, et vaidlusaluses otsuses ei määratleta asjaomast majandustegevust ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Sellega seoses väidab Austria Vabariik samuti, et Üldkohus ei täitnud ELTL artikli 296 teisest lõigust tulenevat kohustust esitada piisavad faktilised ja õiguslikud põhjused selle majandustegevuse kohta, millele Hinkley Point C tuumaelektrijaamale antav abi kaasa aitab. Teiseks väidab ta, et Üldkohus eksis asjaomase majandustegevuse määratlemisel, kuna asjakohane majandustegevus on energia ja mitte tuumaenergia tootmine. Kolmandaks väidab ta, et Üldkohus ei tunnistanud, et turutõrge on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel vajalikkuse tuvastamise õiguslik eeltingimus.

b)      Hinnang

94.      Mis puudutab abiga edendatava majandustegevuse määratlemata jätmise küsimust, siis ei lükanud Üldkohus tagasi mitte ainult ebapiisavat põhjendamist puudutavat argumenti,(63) vaid kogu vaidlusalune otsus lähtub sellest, et tegemist on elektrienergia tootmisega tuumaenergia kasutamise teel, sisaldades rohkelt sellekohaseid viiteid. Selle kohta võib tuua mitu näidet, kuid tõenäoliselt piisab viitest vaidlusaluse otsuse põhjendusele 358, milles on märgitud, et „seetõttu järeldab komisjon, et [Hinkley Pointi hinnavahelepinguga] kehtestatakse tingimused elektrienergia tootmistegevuseks tuumatehnoloogia abil […].“

95.      Seega ei rikkunud Üldkohus minu arvates õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 139 märkis, et „tuleb tagasi lükata Austria Vabariigi argument, et komisjon ei olnud täpsustanud, millist majandustegevust ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses kõnealuste meetmetega pidi edendama“. Selles punktis tugines Üldkohus vaidlusaluse otsuse põhjendusele 392, mis kujutab endast üht paljudest näidetest majandustegevuse selge määratlemise kohta. Niivõrd kui Austria Vabariik esitab selle argumendi komisjoni otsuse läbivaatamiseks, ei ole see ilmselgelt vastuvõetav.(64)

96.      Samuti ei olnud Üldkohtu enda põhjendused ebapiisavad. Kõigepealt tuleb märkida, et hageja tuginemine ELTL artikli 296 teisele lõigule on ekslik. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohusta Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 53 koosmõjus artikliga 36 ja Üldkohtu kodukorra artikli 117 punktist m tulenev Üldkohtu põhjendamiskohustus Üldkohut esitama ammendavat ning üksikasjalikku ülevaadet menetlusosaliste kõikidest argumentidest. Nii võib Üldkohtu põhjendus olla tuletatav, tingimusel et see võimaldab huvitatud isikutel teada saada, miks Üldkohus nende argumendid tagasi lükkas, ja anda Euroopa Kohtu käsutusse tema kontrolli teostamiseks piisavalt teavet.(65)

97.      Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 155 ja 156 tuletas Üldkohus meelde põhjendusi, mille komisjon oma hinnangus esitas ja millest nähtub tuumaenergia tootmise kui majandustegevuse eripära. Seega järgis Üldkohus selgelt eespool esitatud standardit.

98.      Oma teises argumendis väidab Austria Vabariik, et Üldkohus oleks pidanud tuvastama, et asjaomane majandustegevus oli elektrienergia tootmine, mitte tuumaenergia tootmine. See pool leiab, et riigiabi eeskirjade kohaldamisel on oluline lõpptoode, st elekter.

99.      Ma ei saa sellega nõustuda. Kogu riigiabi eeskirjade kohaldamine hõlmab asjaomase majandustegevuse määratlemist, et hinnata, kas kõnealune abi on vajalik majandusarengu toetamiseks. Seetõttu tuleb küsida, kas riigiabi aitab kaasa tuumaenergia arendamisele eristatuna üldisest elektritootmisest. Nagu Üldkohus tuvastas,(66) oli komisjonil rohkelt tõendeid selle kohta, et turg ei soovinud või isegi ei olnud võimeline Hinkley Point C tuumaelektrijaama projekt rahastama, ilma et Ühendkuningriik oleks andnud tagatisi ja muud liiki abi. Käesoleval juhul ei ole oluline, et elektritootmise muude vormide puhul ei pruugi esineda turutõrget. Siinkohal tuleb veel kord rõhutada iga liikmesriigi õigust valida ise oma energiaallikate jaotus vastavalt ELTL artikli 194 lõikele 2.

100. Osas, milles Austria Vabariik tugineb Üldkohtu määruse Greenpeace Energy jt vs. komisjon(67) punktile 54 jj, tuleb märkida, et selles kohtuasjas käsitles Üldkohus poolte õigust esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, mida tuleb hinnata vastavalt kohtuasjas Plaumann vs. komisjon(68) paika pandud kriteeriumidele. Selleks käsitles Üldkohus küsimust, kas abisaajate ja hagejate vahel on konkurentsiolukord turul. Selle hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas abi mõjutas hagejaid. See on aga veidi teistsugune küsimus kui „majandustegevuse“ määratlemine ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Majandustegevus määratletakse selleks, et määrata kindlaks võrdlusalus proportsionaalsuse kriteeriumi kohaldamiseks, kui abi vajalikkus majandustegevuse soodustamiseks on kindlaks tehtud, ja kui abi on vajalik, siis kas sellel on seejuures ergutav mõju. Konkurentsiolukord turul muutub seevastu asjakohaseks üksnes siis, kui asutakse analüüsima ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c täiendavat kriteeriumi, mille kohaselt abi ei või mõjutada ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.(69) Selleks tugines Üldkohus tõepoolest kogu elektriturule, mitte pelgalt „majandustegevusele“, mis seisneb elektrienergia tootmises tuumaenergia kasutamise teel.(70)

101. Neil põhjustel ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et tuumaenergia tootmine on asjakohane majandustegevus ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduva positiivse kriteeriumi tähenduses, nimelt kas abi soodustab teatavat majandustegevust.

102. Käesoleva väite kolmanda argumendi kohaselt oleks Üldkohus pidanud lugema turutõrke asjakohaseks kriteeriumiks ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel. Vastupidi sellele, mida Üldkohus oma otsuses sedastas, väidab Austria Vabariik, et komisjon tuvastas turutõrke, kuigi Austria Vabariigi sõnul oli see järeldus turu eksliku määratlemise tõttu väär.

103. Jällegi ei saa ma selle väitega nõustuda. Kõigepealt leidis komisjon, et esines turutõrge, kuna ta lähtus eeldusest, et tavaliselt toimivad kapitaliturud ei rahasta uute tuumaelektrijaamade ehitamist, võttes arvesse sellega seotud äärmiselt pikki tähtaegu ja arvatavat poliitilist riski.(71)

104. Lisaks tuleb arvestada, et Üldkohus on minu arvates lükanud seniajani õiguspäraselt tagasi väite, et turutõrke tuvastamine on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel oluline element.(72) Ma ei taha, et minust siinkohal valesti aru saadaks: muidugi võib turutõrke olemasolu sageli olla kõige veenvam tõend abi vajalikkuse kohta ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Kõnealuse analüüsi jaoks ei ole siiski vaja tuvastada turutõrke kui sellise olemasolu iseenesest,(73) vaid pigem tuleb lahendada küsimus, kas kõnealune riigiabi soodustaks teatavat majandustegevust.(74)

3.      Kolmas väide: kas Üldkohtu kontroll proportsionaalsuse kriteeriumi kohaldamise üle oli väär

a)      Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte

105. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 405 ja 413 hindas Üldkohus abimeetme mõju, st Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamist, koos selle mõjuga baaskoormusega elektrivarustusele Ühendkuningriigis. Ta leidis samuti, et vajalikku võimsust ei saa reaalselt toota tuuleenergiast. Sama kohtuotsuse punktis 507 leidis ta, et Ühendkuningriigil oli õigus säilitada tuumaenergia oma energiaallikate jaotuses. Punktis 506 ei leidnud Üldkohus ühtegi põhjust seada kahtluse alla komisjoni järeldust, et konkurentsi moonutamise oht oli piiratud. Punktides 470 ja 499 märkis Üldkohus, et abimeetmed ei diskrimineeri ülemäära teisi tehnoloogiaid. Lõpuks leidis Üldkohus punktis 515 jj, et komisjon ei olnud kohustatud arvesse võtma käesoleva ettepaneku punktis 82 nimetatud põhimõtteid. Austria Vabariik vaidleb neile otsustustele vastu.

106. Lisaks leiab Austria Vabariik, et Üldkohus eksis selles, kuidas hinnata meetme proportsionaalsust. Täpsemalt väidab ta, et esiteks oleks Üldkohus pidanud hindama kõnealuse meetme proportsionaalsust elektrituru kui terviku seisukohast. Teiseks oleks Üldkohus pidanud mõistma, et käesoleva menetluse näol on sisuliselt tegemist katsejuhtumiga, mis puudutab uute tuumaprojektide proportsionaalsust üldiselt. Kõiki võimalikke konkurentsimoonutusi oleks seega tulnud hinnata seda kaalutlust arvestades. Kolmandaks on Üldkohtu otsuse üks tagajärg see, et tuumatootjatele antakse jätkuv eelis teiste energiatootjate arvelt. Neljandaks ei tasakaalustanud omavahel Üldkohus tuumaenergia negatiivset mõju (sealhulgas jäätmete kõrvaldamisega seotud pikaajalisi kulusid) ja selle võimalikku kasu.

b)      Hinnang

107. See väide viitab proportsionaalsuse testile, milleks on ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduv negatiivne tingimus, mille kohaselt peab abimeede olema vajalik mitte ainult majandustegevuse arengu soodustamiseks, vaid et seejuures ei tohi mõjutada ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

108. Mis puudutab kogu elektriturgu puudutavat proportsionaalsuse argumenti, siis näib see tegelikult olevat teise väite teise osa üks variant, nimelt et asjaomane turg on laiem elektriturg eristatuna tuumaenergia tootmise turust. Käesoleva asja kontekstis ei ole siiski oluline, et elektrit oleks saanud toota muul viisil.

109. See viib tagasi põhimõttelise seisukoha juurde, et ELTL artikli 194 lõike 2 kohaselt oli Ühendkuningriigil õigus teha valik oma erinevate energiaallikate vahel ja et ta otsustas kasutada tuumaenergiat osana sellest energiaallikate jaotusest. Seega oli komisjon ELTL artikli 194 lõike 2 kohaselt kohustatud hindama sellise meetme proportsionaalsust, millega rakendatakse nimetatud poliitilist valikut, nimelt tuumaenergia tootmist Hinkley Point C tuumaelektrijaamas. Seetõttu ei saa väita, et komisjoni hinnang proportsionaalsusele oli lubamatult kitsas või et Üldkohus rikkus selles osas õigusnormi.

110. Mis puudutab katsejuhtumi argumenti, siis tugineb Austria Vabariik komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses punktile 6.(75) Tunnistan, et minu jaoks on see viide mõnevõrra üllatav, sest komisjoni teatise punktis 6 (ega ka mujal teatises) ei ole midagi, mis käsitleks katsejuhtumi mõistet. Komisjoni teatises käsitletakse ainult küsimust, kas meede on riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Teatise teises põhjenduses on märgitud, et „selles ei käsitleta riigiabi kokkusobivust siseturuga vastavalt aluslepingu artikli 107 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 106 lõikele 2, mille hindamine on komisjoni ülesanne“. Komisjoni teatis on seega täiesti asjakohatu meetme proportsionaalsuse hindamise seisukohalt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Seetõttu ei saa öelda, et teatis annaks reaalseid juhiseid põhimõtete kohta, mida sellise hinnangu puhul tuleb kohaldada.

111. Samuti ei veena mind Austria Vabariigi tuginemine Euroopa Kohtu otsusele Eventech.(76) See kohtuotsus puudutas küsimust, kas määrus, millega lubatakse teatavatel reisijateveoga tegelevatel ühistranspordisõidukitel kasutada bussiradasid Londoni tänavatel, jättes teised välja, võib endast kujutada riigiabi. Oma otsuses märkis Euroopa Kohus, et selleks ei ole vaja „tõendada abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja tegelikku konkurentsi moonutamist, vaid tuleb üksnes uurida, kas abi võib mõjutada seda kaubandust ja kahjustada konkurentsi“.(77)

112. Mulle tundub siiski, et sellest tõepoolest väga olulisest otsusest, mis käsitleb asjaomase riigiabi võimalikku mõju, on tehtud liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Täpsemalt ei viita nimetatud kohtuotsuses miski sellele, et tuvastamisel, kas riigiabi on siseturuga kokkusobiv, tuleks hinnata midagi muud kui vaidlusaluse meetmega seotud individuaalset abi. Kõik see tähendab, et kohtuotsus Eventech(78) ei toeta kuidagi laiemat väidet, et komisjon peaks arvesse võtma küsimust, kas seda liiki abi(de) andmine võib kahjustada konkurentsi üldiselt.

113. Samuti ei saa ma nõustuda argumendiga, et selle otsuse mõjul eelistatakse tuumaelektrijaamu teiste elektritootmise viiside arvelt.(79) Tuleb meenutada, et iga ELTL artiklile 107 tuginevat riigiabi taotlust tuleb hinnata eraldi.

114. Igal juhul on täiesti ilmne, et tuumaenergiaturule sisenemise takistused erinevad teistest elektrienergia tootmise viiside omadest: nende konkreetsete takistuste hulka kuuluvad tuumaenergia vastustamisega seotud poliitiline risk, nende jaamade ehitamisega seotud tohutud kapitalikulud ja kasutatud tuumkütuse turvalise ladustamisega seotud konkreetsed kulud. Nagu ma juba märkisin, on käesolevas asjas vaidlusaluse abimeetme eesmärk lahendada need erilised raskused, kehtestades näiteks erikorra projektiga seotud konkreetsete ja spetsiifiliste poliitiliste riskide lahendamiseks. Just seetõttu, et kõnealuste instrumentide eesmärk ongi nende konkreetsete riskide lahendamine, pean kogu lugupidamise juures väidet, et vaidlusalune otsus diskrimineerib mingil moel muud liiki elektritootmist, nii otsituks kui ka ebarealistlikuks.

115. Lisaks väidab Austria Vabariik, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et ei pidanud arvesse võtma seda, mil määral kahjustavad vaidlusalused meetmed selliseid olulisi keskkonnapõhimõtteid nagu ettevaatuspõhimõte, põhimõte, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõte.(80) Lisaks sellele, et keskkonnakahju osas ei lähe Austria Vabariik kaugemale pelgast väitest, tuleb märkida ka seda, et ELTL artikkel 107 asub VII jaotises, mis näeb ette ühised eeskirjad konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise kohta. Seega on komisjoni ülesanne, nagu nähtub selgelt ELTL artikli 107 lõikest 2 ja artikli 107 lõikest 3, lihtsalt hinnata, kas kõnealust riiklikku meedet „võib pidada siseturuga kokkusobivaks“.

116. Siseturg ise on ELTL artikli 26 lõikes 2 määratletud kui „sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele“. Kuigi on tõsi, nagu märkis Üldkohus kohtuasjas Castelnou Energía vs. komisjon,(81) et keskkonnapoliitika tuleb integreerida liidu poliitika määratlemisse ja rakendamisse, on siiski tõsi ka see, mida Euroopa Kohus selles kohtuasjas samuti märkis, nimelt et „[k]eskkonnakaitse ei ole rangelt võttes […] siseturu […] osaks“.

117. Seega on selge, et komisjonile ELTL artikliga 107 ette nähtud ülesanne on kitsam kui see, mida nõuab Austria Vabariik. Komisjoni peamine ülesanne on hinnata kõnealuse abi kokkusobivust konkurentsi- ja siseturueeskirjadega. Siiski ei ole komisjonile antud selles kontekstis lisaks siseturu erinõuetele ja konkurentsieeskirjadele arvestamisele ülesannet hinnata, kas konkreetne abimeede on kooskõlas liidu õigusega üldiselt.

118. See kehtib ehk eriti seoses keskkonnaeeskirjade järgimisega, kuna see on vähemalt esmatasandil tehtud ülesandeks iga liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle pädevuses on otsustada, kas mõni projekt peaks saama asjakohase loa planeerimise ja keskkonna seisukohast. Selles osas nõustun ma Üldkohtu seisukohaga, kui ta kohtuotsuses BUPA jt vs. komisjon(82) märkis, et „komisjon [võib] hinnangu andmisel viidata neile asjaomastele sätetele, mille puhul rangelt võttes ei ole tegemist abi käsitlevate õigusnormidega, üksnes juhul, kui teatavad abimeetmed on nii lahutamatult seotud abi esemega, et nende võimalik vastuolu mainitud sätetega mõjutaks tingimata selle abi ühisturuga kokkusobivust“.

119. Sellest tulenevalt ei saa pidada ekslikuks Üldkohtu hinnangut, mille kohaselt ei olnud komisjon, analüüsides vaidlusaluse riigiabi kokkusobivust siseturuga ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, kohustatud Hinkley Point C tuumaelektrijaama võimalikku keskkonnamõju arvesse võtma.

4.      Neljas väide: kas abi kujutab endast tegevusabi ja kas selline abi on lubamatu

a)      Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte

120. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 612 ja 613 märkis Üldkohus, et juhul, kui ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta(83) on kohaldatavad, tuleb kõnealune abi kvalifitseerida investeerimisabiks või tegevusabiks. Ta leidis siiski, et see ei ole käesolevas asjas vajalik.

121. Austria Vabariik vaidleb nendele järeldustele vastu ja väidab, et osa abimeetmetest kujutab endast tegevusabi, mille eesmärk ei ole stimuleerida investeerimist elektrijaama, vaid tegemist on abiga, mille peamine eesmärk on toetada elektrijaama käitamist. Lisaks väidab ta, et tegevusabi on parimal juhul erandjuhtudel ühisturuga kokkusobiv. Austria Vabariik rõhutab, et toimival tooteturul, kus toodet „elektrienergia“ pakutakse vajalikus koguses, on tegevusabi vastuvõetamatu, kuna see moonutab konkurentsi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.

122. Üldkohus nõustus aga komisjoniga, et kõnealust abi tuleb pidada samaväärseks investeerimisabiga, kuna see võimaldab NNBG-l investeerida Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamisse. Eelkõige järeldas ta, et finantsarvestuse kohaselt võib „täitmishinna“ kohaste maksete nüüdset puhasväärtust vaadelda samaväärsena ühekordse maksega, mis võimaldab NNBG-l katta ehituskulud.

b)      Hinnang

123. Üldkohus lükkas Austria Vabariigi argumendid tagasi, märkides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 583:

„[…] Nimelt, kuna ei ole mingeid takistusi, et abimeede, millega taotletakse avaliku huvi eesmärki, mis on sobilik ja vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, mis ei muuda kaubandustingimusi vastuolus ühiste huvidega ja mis vastab niisiis ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuetele, tunnistataks selle sätte alusel siseturuga kokkusobivaks, sõltumata küsimusest, kas seda tuleb kvalifitseerida investeerimisabiks või tegevusabiks. Täiendavalt tuleb meenutada, et ka tegevusabi võib tunnistada siseturuga kokkusobivaks, kui need tingimused on täidetud (vt selle kohta 9. juuni 2016. aasta kohtuotsus Magic Mountain Kletterhallen jt vs. komisjon, T‑162/13, ei avaldata, EU:T:2016:341, punktid 116 ja 117).“

124. Lisaks sellele, et Austria Vabariik seda avaldust ei vaidlustanud, mis võib muuta selle väite tulemusetuks, ei ole neljas väide ka põhjendatud. Komisjon leidis samuti, et meetmetel oli avaliku huvi eesmärk, nimelt luua uus tuumaenergia tootmisvõimsus, mida ei olnud võimalik saavutada mõistliku aja jooksul ilma riigi sekkumiseta. Neil asjaoludel otsustas Üldkohus, et neid meetmeid ei saa „pidada abiks, mis piirdub status quo säilitamisega“ ja et vastupidi, „komisjoni järelduste kohaselt ei oleks ilma nende meetmeteta tehtud õigel ajal ühtegi investeeringut uutesse tuumaelektrijaamadesse“.(84) Samuti leidis Üldkohus minu arvates õigesti, et hinnavahelepingud olid sisuliselt hindade stabiliseerimise mehhanism, mille eesmärk oli „tagada stabiilne sissetulek piisavalt pika perioodi vältel, et stimuleerida asjaomast ettevõtjat investeerima sellise tuumaelektrijaama ehitamiseks vajalikke vahendeid“. Lisaks ei ole tegemist traditsioonilise abivormiga tagastamatu toetuse kujul. Vastupidi, abi eesmärk oli pigem stimuleerida investeeringuid, tagades usaldusväärse ja stabiilse hinna.(85)

125. Võib lisada, et hinnavahelepingu menetlus on oma olemuselt proportsionaalne, kuna selles on ette nähtud mehhanism, mida võiks nimetada „tagasiarvestusmehhanismiks“, kuna see võimaldab vahendite „tagasiarvestamist“, kui võrdlushind ületab täitmishinna. Kõik see kinnitab asjaolu, et hinnavahelepingu eesmärk on tagada investoritele stabiilne hind. See hind tõstetakse tasemele, mis tagab investoritele suurema kindlustunde, et nad suudavad saavutada oma investeeringutelt aja jooksul kavandatud tulu. Kuigi täitmishind on kavandatud võimaldama nende investorite jaoks õiglast marginaali, tagatakse tagasiarvestusmehhanismiga ka see, et investorid ei saa juhuslikku ülemäärast tulu juhul, kui võrdlushind ületab täitmishinda.

126. Samuti leidis Üldkohus minu arvates õigesti, et komisjonil oli antud juhul õigus arvestada seda, et täitmishinnas ei võetud arvesse mitte ainult Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehituskulusid, vaid ka tegevuskulusid. Üldkohus asus – jällegi minu arvates õigesti – seisukohale, et need kulud mõjutasid „projekti kasumlikkust ja seega ka summat, milleni täitmishind peab jõudma, et tuua kaasa otsus investeerida uude tuumaelektrijaama“.(86)

127. Nagu ma äsja märkisin, saan mina selle analüüsiga ainult nõustuda. Riskides ennast korrata: ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c seisukohast seisneb mis tahes abi siseturuga kokkusobivuse põhiküsimus põhimõtteliselt selles, kas taoline abi toob kaasa teatud majandustegevuse arengu, mida muidu ei toimuks. Minu arvates ei saa enne eristada ühelt poolt investeerimisabi ja teiselt poolt tegevusabi. Sellist vahetegemist ei nähta ette ELTL artiklis 107 ning igal juhul oleks selline vahetegemine lihtsustatud ja võimaldaks kõrvalehoidmist, kasutades näilikke raamatupidamismeetodeid.

128. Loomulikult võib nõustuda, et asjaolu, et vaidlustatud meede kujutab endast tegevusabi, võib teatud asjaoludel viidata asjaolule, et abi eesmärk on lihtsalt praeguse olukorra kindlustamine. Nagu Üldkohus ise märkis, „ei vasta selline abi ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuetele“, kuna selline abi „ei suuda […] soodustada arengut selle sätte tähenduses“.(87)

129. Käesolevas asjas on olukord siiski täiesti teistsugune ja – võib-olla isegi täpsemalt öeldes – teatud mõttes erandlik. On tõsi, nagu märkis Austria Vabariik, et täitmishinna teatud elemendid ei piirdu üksnes ehituskuludega, vaid hõlmavad ka tuumaenergia tootmisega seotud konkreetseid kulusid, sealhulgas kasutatud tuumkütuse käitlemise kulusid. Need kulud on aga ikkagi investeerimiskulud, mida NNBG peab jaama käitamiseks tingimata kandma.

130. Seda olukorda ei muuda ka asjaolu, et täitmishinna mehhanism näeb ette asjaomaste arvutuste läbivaatamise vastavalt 15 ja 25 aasta pärast. Tuleb meenutada, et nagu Üldkohus märkis, tuli tegevuskulusid, mille alusel täitmishind algul arvutati, hinnata enne ning kavakohaselt on Hinkley Point C tuumaelektrijaama tegevusaeg väga pikk – võib-olla kuni 60 aastat.(88) Läbivaatamismehhanismi eesmärk on seega leevendada sellise pikaajalise lepinguga mõlemale poolele kaasnevaid riske juhul, kui täitmishinna ja võrdlushinna vahel on oluline erinevus (kummaski suunas). Miski eeltoodust ei muuda aga asjaolu, et see hinnakujundusmehhanism on olemuslikult seotud Hinkley Point C tuumaelektrijaama investeerimisotsusega.

131. Lisaks ei sisalda Euroopa Kohtu otsused Itaalia vs. komisjon(89) ega Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt vs. komisjon(90) midagi, mis toetaks Austria Vabariigi argumente. Esimene neist kohtuotsustest käsitles mõnele tootjale antavat abi, mille eesmärk oli aidata kaasa teatavate veinide alkoholisisalduse suurendamisele. Euroopa Kohus lihtsalt kinnitas komisjoni otsust, milles leiti, et puudus abi andmist põhjendav avaliku huvi eesmärk ELTL artikli 107 lõike 3 tähenduses.

132. Sama kehtib seoses kohtuotsusega Freistaat Sachsen und Land Sachsen-Anhalt vs. komisjon(91), milles vaidluse all olnud abi eesmärk oli edendada Leipzigi-Halle lennujaama uue kullerikeskuse töötajate koolitamist. Selles asjas oli komisjon leidnud, et koolitus toimuks igal juhul, mistõttu abi ei ole asjaomase majanduspiirkonna toetamiseks mingil juhul hädavajalik. Ei ole üllatav, et Euroopa Kohus selle otsus lõpuks muutmata jättis.

133. Vastavalt järeldaski Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses, et komisjoni otsus kiita kõnealune abi heaks põhjendusel, et sellega toetatakse investeeringut tuumaenergiaprojekti, mida muidu ellu ei viidaks, kuulub komisjoni kaalutlusõiguse alla ELTL artikli 107 lõike 3 tähenduses. Ta jõudis sellisele järeldusele, kuigi osa abist oli seotud tegevuskuludega, ehkki ka komisjon oli leidnud, et nende tegevuskuludega seotud hinnakindlus on projekti investeerimise stiimulite oluline osa. Mulle piisab märkimisest, et Üldkohtu arutluskäigust selle väite kohta ei ilmne ühtegi õiguslikku viga.

5.      Viies väide: abi elementide ebapiisav kindlaksmääramine ja garantiide teatise rikkumine

a)      Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte

134. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 251 jj leidis Üldkohus, et määruse nr 651/2014 põhjendustest 23 ja 25 ning artiklitest 7 ja 8 ei saa järeldada, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada üksnes abimeetmeid, mille toetusekvivalent on arvuliselt määratletud. Samuti ei saa teisesest õigusest järeldada, et abimeetmetes tuleb täpselt arvuliselt määratleda neist tulenev toetusekvivalent. Lisaks leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 309, et sõltumata sellest, kas garantiide teatist kohaldati, ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumentidega garantii kestuse kohta. Ta leidis selle kohtuotsuse punktis 338, et esitatud tõendid ei tõenda, et EDFil olid finantsraskused.

135. Käesolev Austria Vabariigi väide koosneb kahest punktist. Esiteks väidab ta, et abi elemendid ei ole vaidlusaluses otsuses „piisavalt kindlaks määratud“. Selles kontekstis väidab Austria Vabariik, et see tegematajätmine kujutab endast nende riigiabi eeskirju käsitlevate komisjoni suuniste ja määruste rikkumist, mida oleks tulnud käesolevas asjas kohaldada võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete kohaselt. Austria Vabariik väidab, et abi elementide ebapiisav kindlaksmääramine muudab igal juhul võimatuks korrektse proportsionaalsuse hindamise ning et jaama sulgemisega seotud abi andmine toob möödapääsmatult kaasa ülemäärase hüvitise, kui see ületab sundvõõrandamise korral maksmisele kuuluva summa.

136. Sellega seoses esitab ta veel ühe üldise argumendi, mis puudutab määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c kohaldatavust koostoimes määruse nr 794/2004 artikli 4 lõikega 1. Austria Vabariigi väitel eeldab nende sätete kohaldamine, et abi algse eelarve saab kindlaks määrata, sest määruse nr 794/2004 artikli 4 lõike 1 kohane teatamine sõltub sellest, kas esialgset eelarvet suurendatakse rohkem kui 20%, mida aga ei ole võimalik välja arvutada, kui esialgne eelarve ei ole kindlaks määratud.

137. Teiseks leiab Austria Vabariik, et komisjon oleks pidanud kohaldama garantiide teatist. Austria Vabariigi sõnul ei ole see tegematajätmine vastuvõetav, kuna komisjon on kohustatud järgima omaenda suuniseid ja teatisi ning ta oleks pidanud kõik asjaolud kindlaks määrama nimetatud teatise alusel. Austria Vabariik viitab sellele, et garantii kestus ei ole tema väitel piisavalt kindlaks määratud, ning leiab sellega seoses, et Üldkohus rikkus garantiide teatise punkti 4.2, jättes arvutamata garantiide „rahalise väärtuse“.

138. Nimetatud teatise punkti 3.2 alapunkti a ja punkti 4.1 alapunkti a kohaselt oleks komisjon pidanud omal algatusel kontrollima, kas laenusaaja oli finantsraskustes. See on oluline, kuna raskustes olevatele ettevõtjatele ei ole üldiselt lubatud riigiabi anda. Austria Vabariik on seisukohal, et asjaolu, et Üldkohus seda viga ei tunnistanud, kujutab endast täiendavat õigusnormi rikkumist.

b)      Hinnang

139. Mis puudutab Austria Vabariigi argumenti, et abi elemendid ei ole nõuetekohaselt kindlaks määratud ja et sellega on rikutud mitut riigiabi eeskirju käsitlevat komisjoni suunist ja määrust, mida oleks tulnud käesolevas asjas kohaldada võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete kohaselt, siis on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 248 ja 249 esitanud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamise tingimused. Kuna komisjonil oli võimalik hinnata abi nende nõuete alusel ilma täiendavaid abi elemente kindlaks määramata, ei teinud komisjon seejuures viga ning samuti ei rikkunud ka Üldkohus seda aktsepteerides õigusnormi.(92) Nagu nähtub Üldkohtu üksikasjalikust analüüsist vaidlustatud kohtuotsuse punktides 251–255, kehtivad nimetatud suunistes ja määrustes spetsiifilised põhjused, miks abisummade rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata. Paljudel juhtudel tuleneb see standardiseeritud meetodist, mis ei ole asjakohane ega vajalik, kui ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldatakse vahetult.

140. Niivõrd kui Austria Vabariik väidab, et abi elementide kindlaks määramata jätmise tõttu ei olnud võimalik proportsionaalsuse kontrolli nõuetekohaselt läbi viia, püüab Austria Vabariik sisuliselt oma kolmanda väite neljanda osa raames juba esitatud argumente uuesti esitada. Nagu ma juba märkisin, on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohase proportsionaalsuse kontrolli eesmärk üksnes kindlaks teha, kas abi mõjutab ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Austria Vabariik isegi ei väida, et sellistel tema arvates kindlaks määramata abi elementidel, nagu jäätmete kõrvaldamise ja lõpliku ladustamise kulud või ministeeriumiga sõlmitud lepingu täpsed tingimused, oleks selline mõju. Seetõttu ei saa Austria Vabariigi sellekohase argumendiga nõustuda.

141. Mis puudutab Austria Vabariigi argumenti võimalike probleemide kohta määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c kohaldamisel koostoimes määruse nr 794/2004 artikli 4 lõikega 1, siis ei ole selge, milline vaidlustatud kohtuotsuse osa on sellega vaidlustatud.(93) Lisaks nimetatud puudusele ei toeta see mingil moel Austria Vabariigi argumente. Austria Vabariik väidab, et ta ei mõista, kuidas on käesolevas asjas kõne all olevad abimeetmed kooskõlas eespool nimetatud sätetega. Õigupoolest ei peagi nad olema. Määruse nr 794/2004 artikkel 4 käsitleb üksnes teatamismenetluse erandeid/lihtsustusi. Kui neid nõudeid – näiteks seda, et heakskiidetud abikava eelarve ei suureneks rohkem kui 20% – ei ole võimalik tõendada, loetakse meede lihtsalt „uueks abiks“ ja sellest tuleb vastavalt määruse 2015/1589 artiklile 2 ja I lisale teatada teatise standardvormiga, mitte lihtsustatud vormiga.(94) Vastupidi sellele, mida väidab Austria Vabariik, isegi kui oletada, et esialgse eelarve kindlaksmääramata jätmise tõttu ei ole Ühendkuningriigil võimalik teatada abi suurendamisest lihtsustatud vormiga, ei vabasta ega takista see mingil juhul Ühendkuningriiki teatamast „eelarve suurendamisest“ kui „uuest abist“.

142. Asjaolu, et meetmete hilisemast muutmisest tuleb teatada, kajastub ka vaidlustatud kohtuotsuse punktis 266. Selles rõhutab Üldkohus, et komisjoni antud luba puudutab üksnes talle esitatud kava. Austria Vabariik ei ole sellele järeldusele vastu vaielnud. Seetõttu ei saa Austria Vabariigi argumentidega nõustuda.

143. Kõigil neil põhjustel tuleb Austria Vabariigi viienda väite esimene osa tagasi lükata.

144. Mis puudutab garantiide teatist, siis tuleb rõhutada, et nagu Prantsuse Vabariik õigesti märkis, käsitleb garantiide teatis pigem küsimust, kas garantii kujutab endast riigiabi, kui selle ühisturuga kokkusobivuse hindamist. See nähtub selgelt garantiide teatise punktist 5. See tähendab, et teatise kohaldamine ei mõjuta seda, kas krediidigarantii on kooskõlas ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c. Garantiide teatise punkti 3.2 alapunkti d kohaselt on asjaolu, et „garantii eest makstakse turupõhist hinda“, üks neljast kriteeriumist, mis peavad olema kumulatiivselt täidetud, et välistada riigiabi olemasolu riigi antavate üksikgarantiide puhul. Sellega seoses tasub märkida, et ükski menetlusosalistest ei ole vaidlustanud seda, et krediidigarantii kujutab endast riigiabi just nimelt seetõttu, et NNBG poolt selle garantii eest makstud hinda ei saa pidada turuhinnaks. Seda sel lihtsal põhjusel, et asjaomastel kapitaliturgudel sellist instrumenti ei ole.(95) Seega ei vastanud krediidigarantii kahtlemata kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud, et vastavalt garantiide teatisele välistada selle käsitamine riigiabina. Samal põhjusel ei pidanud Üldkohus põhjalikumalt uurima, ega „laenuvõtja ei ole rahalistes raskustes“. See on veel üks kõnealusest neljast selleks kehtestatud kriteeriumist.(96)

145. Samuti ei ole õige Austria Vabariigi argument, et garantiide teatise punkti 4.2 kohaselt tuleb igal juhul arvutada garantii rahaline väärtus. Arvestades, et krediidigarantii koos teiste abimeetmetega liigitati vaieldamatult riigiabiks, ei olnud põhjust seda täiendavalt uurida.

146. Neil põhjustel on Austria Vabariigi argument garantiide teatise kohta igal juhul tulemusetu ja viies väide tuleb tervikuna tagasi lükata.

147. Lisaks väljendas komisjon muret selle üle, et Ühendkuningriigi poolt krediidigarantii eest pakutud esialgse tasu puhul oli asjaomast riski alahinnanud. Sellest tulenevalt kohandas Ühendkuningriik garantiitasu määra 295 baaspunktini (mis vastab ligikaudu krediidiriskile BB) ning komisjon jõudis järeldusele, et kohandatud tasumäär oli sellise instrumendi ligikaudne hüpoteetiline turumäär, mida turg tegelikult ei pakkunud.(97) Selle muudatusega kohandatud tasustruktuuris lahendati ka probleemid, mida komisjon oli väljendanud seoses emiteeritavate võlakirjade erakordselt pika tähtajaga.(98)

148. Küsimus taandub seega sellele: kas võib öelda, et garantii kestuse, laenusumma või tasumäära arvutamise viisi suhtes valitseb tegelik ebakindlus? Ma saan vaid nõustuda Üldkohtuga, kes need väited tagasi lükkas.(99)

149. Võib-olla piisab siinkohal märkimisest, et komisjonil olid olemas tõendid, mille põhjal ta võis õiguspäraselt järeldada, et garantii ei ole piiramatu kestusega, vaid hõlmab pigem põhisumma ja intressi õigeaegset tasumist, kusjuures kõnealuste võlakirjade keskmine kaalutud kehtivusaeg on 27,4 aastat.(100) Samuti võib öelda, et komisjoni käsutuses olid põhjendatud andmed põhjendamaks järeldust, et krediidigarantii kohandatud tasumäär peaks olema 295 baaspunkti, kajastades seega nii krediidireitingut BB kui ka kõnealuste võlakirjade erakordselt pikka lõpptähtaega.(101)

150. Neil asjaoludel tuleb märkida, et Austria Vabariigi argumendid abi suuruse väidetava ebaselguse kohta ei ole lihtsalt põhjendatud.

VI.    Kokkuvõte

151. Kokkuvõttes on minu peamised järeldused seega järgmised.

1.      Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikest 3 tuleneb selgelt, et Euratomi asutamislepingul on liidu esmases õiguses samasugune staatus nagu ELLil ja ELTLil.

2.      Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikes 3 on lisaks sätestatud, et ELLi ega ELTLi ei või kohaldada Euratomi asutamislepingu valdkonnas, kui nende aktide sätted kalduvad kõrvale Euratomi asutamislepingu enda sätetest. Seega, kui konkreetset küsimust on Euratomi asutamislepingus ammendavalt või konkreetselt reguleeritud, ei kuulu ELL ega ELTL kohaldamisele. Seevastu on ELL ja ELTL kohaldatavad kõigis liidu õiguse valdkondades, mida Euratomi asutamisleping ei käsitle.

3.      Euratomi asutamislepingus ei käsitleta riigiabi küsimust. Arvestades asjaolu, et Euratomi asutamisleping on ühest küljest lihtsalt konkreetne leping, mis käsitleb konkreetset sektorit, ja teisest küljest, et ELLil ja ELTLil on kaugeleulatuvamad eesmärgid (sealhulgas olulisena siseturu toimimine), näib asjakohane kohaldada tuumaenergia sektori suhtes ELTLis sisalduvaid konkurentsi ja riigiabi käsitlevaid eeskirju, kui Euratomi asutamisleping ei sisalda erieeskirju. Nendel põhjustel kohaldatakse käesolevas asjas vaidluse all oleva riigiabi suhtes ELTL artiklit 107.

4.      Euratomi asutamislepingu artikli 1 ja artikli 2 punkti c sätetega nähakse selgelt ette tuumaelektrijaamade arendamine. Liikmesriigid soovisid selgelt, et Euratomi asutamisleping oleks pidevalt arenev dokument, mida on võimalik orgaaniliselt arendada ja tänapäevaste oludega kohandada. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumendiga, et need Euratomi asutamislepingu sätted ei hõlma uute tuumaelektrijaamade ehitamist ega vananevate jaamade asendamist ja moderniseerimist kaasaegsemate, juba väljatöötatud tehnoloogiatega.

5.      Kuigi on tõsi, et paljudes liikmesriikides vaieldakse ägedalt tuumaenergia üle, ei ole Euroopa Kohtul pädevust ega demokraatlikku legitiimsust sellistes küsimustes otsuse tegemiseks. Kuivõrd aga tuumaenergia arendamine on Euratomi asutamislepingu kohaselt liidu õiguse selgelt määratletud eesmärk, siis ei saa seda eesmärki allutada muudele (ja mõne arvates ka vastuolulistele) liidu õiguse eesmärkidele, nagu ELTL XX peatükis sisalduv keskkonnakaitse. Lisaks tunnustatakse ELTL artikli 194 lõikes 2 selgelt iga liikmesriigi õigust teha valik erinevate energiaallikate vahel ja valida „oma energiavarustuse üldstruktuur“ ning see õigus laieneb paratamatult iga liikmesriigi õigusele arendada tuumaenergiat osana oma energiaallikatest.

6.      Vastupidi Üldkohtu poolt alates kohtuotsusest Mediaset vs. komisjon(102) mitmes lahendis väljendatud seisukohale, mille kohaselt peab iga ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel heaks kiidetud riigiabi teenima „ühist huvi“, ei ole seda nõuet ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c tegelikult kehtestatud, ehkki see on sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b („[…] üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt […]“).

7.      Järelikult ei ole nõutav, et abi peab täitma muid eesmärke kui need, mis on konkreetselt sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c. Tulenevalt nimetatud sätte sõnastusest ja paiknemisest ELTLis ei pea abi selleks, et see oleks aluslepinguga kokkusobiv, järgima ei „ühise huvi eesmärki“ ega „avaliku huvi eesmärki“. See peab üksnes olema mõeldud „teatud majandustegevuse […] arengu soodustamiseks“ ega tohi „mõjuta[da] ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Seepärast ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumendiga, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et abi peab teenima üksnes „avalikku“, mitte „ühist“ huvi, kuna minu arvates ja vastupidi Üldkohtu seisukohale vaidlustatud kohtuotsuses ei pea kumbki neist kahest kriteeriumist olema tegelikult täidetud.

8.      Igal juhul, isegi kui taoline hinnang ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c on väär, teenib Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamine selles mõttes „ühist huvi“ (ja on täpselt samamoodi ka „avalikes huvides“), sest tuumaelektrijaamade arendamine jääb Euratomi asutamislepingu põhieesmärgiks, isegi kui üksikud liikmesriigid, näiteks Austria Vabariik, on tuumaenergia kui sellise vastu. Nõustudes Euratomi asutamislepingu eesmärkidega, on kõik liikmesriigid selgelt väljendanud oma tingimusteta põhimõttelist nõusolekut teiste liikmesriikide õigusega arendada oma territooriumil tuumaelektrijaamu, kui nad seda soovivad. Selline asutamislepingus selgelt sätestatud eesmärk peab peaaegu juba oma määratluse kohaselt olema riigiabi eeskirjade kohaldamisel ühist huvi pakkuv eesmärk.

9.      Üldkohus leidis täiesti õigesti, et komisjoni valduses oli rohkelt tõendeid selle kohta, et turg ei soovi või isegi ei suuda Hinkley Point C tuumaelektrijaama ilma Ühendkuningriigi antud garantiide ja muude abivormideta rahastada. Käesolevas asjas ei ole oluline, et elektritootmise muude vormide puhul ei pruugi esineda turutõrget. Üldkohus ei teinud viga, kui ta järeldas, et asjakohane majandustegevus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses on tuumaenergia tootmine.

10.      Nagu nähtub ELTL artikli 107 lõigetest 2 ja 3, on komisjoni ülesanne riigiabi asjades lihtsalt hinnata, kas kõnealust riiklikku meedet „võib pidada siseturuga kokkusobivaks“. Komisjoni ülesanne on sisuliselt uurida kõnealuse abi kokkusobivust konkurentsi- ja siseturueeskirjadega, mitte keskkonnaeeskirjadega kui sellistega. Seevastu iga otsus selle kohta, kas konkreetne projekt peaks saama asjakohase loa planeerimise ja keskkonna seisukohast, kuulub põhimõtteliselt liikmesriikide asjaomaste asutuste, mitte komisjoni pädevusse riigiabi eeskirjade kohaldamise raames.

11.      Mis tahes abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel ELTL artikli 107 lõike 3 raames on keskse tähtsusega see, kas selline abi toob kaasa või soodustab selliseid investeeringuid teatud majandustegevuse arendamisse, mida muidu ei tehtaks. Enne ei tehta vahet investeerimisabi ja tegevusabi vahel. Sellist vahetegemist ei nähta ette ELTL artiklis 107 ning igal juhul oleks selline vahetegemine lihtsustatud ja võimaldaks kõrvalehoidmist, kasutades näilikke raamatupidamismeetodeid.

12.      On tõsi, et käesolevas asjas kõne all olevad abimeetmed ei piirdu üksnes ehituskuludega, vaid hõlmavad ka tuumaenergia tarnimisega seotud konkreetseid kulusid, sealhulgas kasutatud tuumkütuse käitlemise kulusid. Need kulud on aga ikkagi investeerimiskulud, mis tuleb jaama käitamiseks tingimata kanda.

13.      Neil asjaoludel oli Üldkohtul täielikult õigus jätta rahuldamata hagi komisjoni otsuse peale, millega kiideti heaks Ühendkuningriigi poolt Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamiseks kavandatud riigiabi.

VII. Ettepanek

152. Eeltoodust tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta Austria Vabariigi apellatsioonkaebus Üldkohtu otsuse peale rahuldamata.

1      Algkeel: inglise.

2      Vt ka 10. oktoobri 2017. aasta kohtumäärus Greenpeace Energy vs. komisjon (C‑640/16 P, ei avaldata, EU:C:2017:752) ja teatis ACCC/C/2015/128 Århusi konventsiooni vastavuskomiteele, mis käsitleb juurdepääsu haldus- või kohtumenetlustele, et vaidlustada eraisikute ja riigiasutuste tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus riigisiseste keskkonnaõiguse sätetega (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, mis kirjutati alla 25. juunil 1998 Århusis, Taanis, artikli 9 lõige 3). Need kaks menetlust käsitlevad riigiabi Hinkley Point C tuumaelektrijaama projektile ja mõlemad on omal viisil tunnistajaks projekti ees seisvale teravale vastuseisule.

3      12. juuli 2018. aasta kohtuotsus (T‑356/15, EU:T:2018:439).

4      Komisjoni otsus abimeetme SA.34947 (2013/C) (ex 2013/N) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb rakendada Hinkley Point C tuumaelektrijaama toetuseks (EÜT 2015, L 109, lk 44).

5      ELT 2015, L 248, lk 9. Varem nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

6      ELT 2004, L 140, lk 1.

7      ELT 2008, C 155, lk 10.

8      See indekseeritakse tarbijahinnaindeksiga ja seda on võimalik kohandada 15 aastat pärast esimese reaktori käivitamist ja 25 aastat pärast esimese reaktori käivitamist, võttes aluseks teadaolevad tegelikud kulud ja läbivaadatud prognoosid tulevaste kulude kohta.

9      Siin baaskoormuse segment.

10      St põhjused, mis ei ole seotud tervise, tuumaohutuse, julgeoleku, keskkonna, tuumaenergiaga seotud vedude või tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega.

11      Riigiabi SA.34947 (2013/C) (ex 2013/N) – Uue Hinkley Point C tuumaelektrijaama investeerimisleping (esialgne hinnavaheleping) – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (ELT 2014, C 69, lk 60) (edaspidi „uurimismenetluse algatamise otsus“).

12      Nõukogu 11. jaanuari 2019. aasta otsus (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT 2019, LI 47, lk 1) ja nõukogu 21. jaanuari 2020. aasta otsus 2020/48, millega muudetakse otsust (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT 2020, LI 16, lk 1).

13      Seda kinnitati Lissaboni lepinguga, mis jättis Euratomi asutamislepingu peaaegu muutmata: vt Lissaboni lepingu protokolli nr 2 (millega muudetakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut) põhjendused (ELT 2007, C 306, lk 199). Seda kinnitab mitme liikmesriigi deklaratsioon nr 54, mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile (ELT 2010, C 83, lk 356).

14      Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikega 1 muudetakse teatavad ELTL institutsioonilised sätted Euratomi asutamislepingu suhtes vahetult kohaldatavaks, samas kui Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikes 3 täpsustatakse, et ELL ja ELTL sätted ei kaldu kõrvale Euratomi asutamislepingu sätetest. Sarnased sätted kehtisid enne Lissaboni lepingut. Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikega 3 samaväärne säte sisaldus EÜ asutamislepingus, nimelt selle artikli 305 lõikes 2.

15      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 72.

16      C‑5/14, EU:C:2015:51, punktid 31–34.

17      Vt Euratomi asutamislepingu preambul ja artikkel 2.

18      Vt kaudselt 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen (C‑411/17, EU:C:2019:622). Vt ka kohtujurist Kokott’i ettepanek liidetud kohtuasjades Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen (C‑411/17, EU:C:2018:972, punkt 42) ning samuti kohtuotsused, millele Üldkohus viitab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73, nimelt 29. märtsi 1990. aasta kohtuotsus Kreeka vs. nõukogu (C‑62/88, EU:C:1990:153, punkt 17); 12. aprilli 2005. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ühendkuningriik (C‑61/03, EU:C:2005:210, punkt 44), ja 15. novembri 1994. aasta arvamus 1/94 ((WTO lepingule lisatud kokkulepped), EU:C:1994:384, punkt 24).

19      Kuna Austria Vabariik nimetab oma väidetes vaidlustatud kohtuotsuse punkti 79 jj, siis jääb mõneti ebaselgeks, kas see kohtuotsuse osa on vaidlustatud või mitte.

20      Kohtujuristi kursiiv.

21      15. juuni 2010. aasta kohtuotsus (T‑177/07, EU:T:2010:233, punkt 125).

22      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 86.

23      Austria Vabariik tugines Üldkohtus sellele kohtuotsusele, et põhjendada väidet, mille kohaselt peab abimeede teenima selgelt määratletud ühist huvi pakkuvat eesmärki.

24      Kohtujuristi kursiiv.

25      15. juuni 2010. aasta kohtuotsus (T‑177/07, EU:T:2010:233, punkt 125).

26      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 86.

27      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 108 viitega vaidlusaluse otsuse põhjendusele 374.

28      17. septembri 1980. aasta kohtuotsus Philip Morris Holland vs. komisjon (730/79, EU:C:1980:209, punkt 24) ja 24. veebruari 1987. aasta kohtuotsus Deufil vs. komisjon (310/85, EU:C:1987:96, punkt 18).

29      26. septembri 2002. aasta kohtuotsus Hispaania vs. komisjon (C‑351/98, EU:C:2002:530, punkt 74) ja 11. septembri 2008. aasta kohtuotsus Saksamaa jt vs. Kronofrance (C‑75/05 P ja C‑80/05 P, EU:C:2008:482, punkt 59).

30      Austria Vabariik viitab riigiabi hindamise põhimõtetele, mis sisalduvad komisjoni teatise – teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik (ELT 2014, C 198, lk 1) 3. peatüki punktis 35, komisjoni teatise – keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT 2014, C 200, lk 1) peatüki 3.1 punktis 26 jj ning komisjoni teatise – ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (ELT 2013, C 25, lk 1) punktis 33 ja samuti regionaalabi suuniste (2014–2020) (ELT 2013, C 209, lk 1) punktis 26, milles on hindamiskriteeriumina nimetatud kaasaaitamine „ühist huvi pakkuva eesmärgi“ saavutamisele.

31      Vaidlusaluse otsuse põhjendused 366–374. Uurimise algatamise otsus (ELT 2014, C 69, lk 60; punktid 237–267) oli selles küsimuses veelgi üksikasjalikum.

32      17. septembri 1980. aasta kohtuotsus (730/79, EU:C:1980:209, punkt 26).

33      24. veebruari 1987. aasta kohtuotsus (310/85, EU:C:1987:96, punkt 18).

34      19. septembri 2002. aasta kohtuotsus (113/00, EU:C:2002:507, punkt 67).

35      11. septembri 2008. aasta kohtuotsus Saksamaa jt vs. Kronofrance (C‑75/05 P ja C‑80/05 P, EU:C:2008:482, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka 30. septembri 2003. aasta kohtuotsus Freistaat Sachsen jt vs. komisjon (C‑57/00 P ja C‑61/00 P, EU:C:2003:510, punkt 53) ja 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt vs. komisjon (C‑459/10 P, ei avaldata, EU:C:2011:515, punkt 38).

36      11. septembri 2008. aasta kohtuotsus Saksamaa jt vs. Kronofrance (C‑75/05 P ja C‑80/05 P, EU:C:2008:482, punkt 65) ja 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt vs. komisjon (C‑459/10 P, ei avaldata, EU:C:2011:515, punkt 38), milles Euroopa Kohus märgib selgelt, et vaidlustatud otsuse kehtivust tuleb analüüsida üksnes aluslepingus (käesoleval juhul ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) sisalduva erandi raames ning mitte viitega väidetavale varasemale praktikale.

37      Käesoleva ettepaneku punkt 65 jj.

38      Kohtujuristi kursiiv.

39      15. juuni 2010. aasta kohtuotsus Mediaset vs. komisjon (T‑177/07, EU:T:2010:233, punkt 125), kohtujuristi kursiiv. 14. jaanuari 2009. aasta kohtuotsuses Kronoply vs. komisjon (T‑162/06, EU:T:2009:2, punkt 74) ja 11. detsembri 2014. aasta kohtuotsuses Austria vs. komisjon (T‑251/11, EU:T:2014:1060, punkt 208), millele Austria Vabariik viitas, jätsid vastavalt Esimese Astme Kohus ja Üldkohus muutmata komisjoni otsused, milles hinnati, kas abil oli ühist huvi pakkuv eesmärk või kas abi aitas kaasa ühise huvi eesmärgile, ilma et oleks pidanud seejuures käsitlema küsimust, kas abi teenis konkreetsel juhul ühist huvi kui sellist.

40      Punktid 237–267.

41      15. juuni 2010. aasta kohtuotsus (T‑177/07, EU:T:2010:233).

42      Vt Kahl, W., „Die Kompetenzen der EU in der Energiepolitik nach Lissabon“, Europarecht, N. 5, 2009, lk 601–621. Kahl juhib tähelepanu sellele, et 2001. aastal Laekenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel oli juba tehtud otsus Euratomi ELi integreerimise vastu eeldatavate poliitiliste erimeelsuste tõttu. Sellest tulenevalt lisati vaid Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2001. aasta Laekeni kohtumise eesistujariigi järeldustesse (CONV 621/03, lk 1) punktis „Mitmesugused otsused“ üks lõik, milles mainitakse ohutuse tähtsust tuumasektoris. Vt ka Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järelduste (7224/1/07 REV 1) III jao punkt 11, mis kinnitab seisukohtade vastandlikkust.

43      Punkt 42.

44      Vt Euratomi asutamislepingu artikkel 1.

45      17. septembri 1980. aasta kohtuotsus (730/79, EU:C:1980:209).

46      24. veebruari 1987. aasta kohtuotsus (310/85, EU:C:1987:96).

47      17. septembri 1980. aasta kohtuotsus (730/79, EU:C:1980:209).

48      24. veebruari 1987. aasta kohtuotsus Deufil vs. komisjon (310/85, EU:C:1987:96, punkt 18).

49      17. septembri 1980. aasta kohtuotsus (730/79, EU:C:1980:209, punkt 24).

50      19. septembri 2002. aasta kohtuotsus (C‑113/00, EU:C:2002:507).

51      17. septembri 1980. aasta kohtuotsus (730/79, EU:C:1980:209).

52      19. septembri 2002. aasta kohtuotsus (C‑113/00, EU:C:2002:507, punkt 67).

53      Vt ka Euratomi asutamislepingu põhjendusi, milles märgitakse, et eesmärk on „luua elanikkonna elu ja tervist ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks vajalikud ohutustingimused“, ning selle artikli 2 punkt b.

54      Käesoleva kohtuasja faktilised asjaolud erinevad selgelt nendest, mida käsitleti 12. aprilli 2005. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Ühendkuningriik (C‑61/03, EU:C:2005:210), milles komisjon soovis tugineda Euratomi asutamislepingu sättele sõjalisel eesmärgil kasutatava tuumaenergia valdkonnas, mis ei kuulu Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse. Euroopa Kohus märkis sellega seoses punktis 44, et „[k]una [Euratomi] asutamisleping ei anna ühendusele spetsiaalset meedet [elanikkonna tervise ja keskkonna tuumaenergia (sh sõjaotstarbelise) kasutamisega seotud ohtude eest kaitsmise] eesmärgini jõudmiseks, ei saa välistada seda, et asjakohaseid meetmeid on võimalik võtta EÜ asutamislepingu asjasse puutuvate sätete alusel“. Selle kohtuasja asjaolud on ka üsna erinevad faktidest 27. oktoobri 2009. aasta kohtuotsuses ČEZ (C‑115/08, EU:C:2009:660), mis käsitles võrdsuse põhimõtte kohaldamist, mille kohta Euratomi asutamisleping ei sisalda sõnaselgeid norme (vt selle kohtuotsuse punktid 87–91), ning mille kohaldamine ei vii, nagu Slovaki Vabariik käesolevas asjas märgib, tulemuseni, mis oleks vastuolus Euratomi asutamislepingu eesmärkidega.

55      Vt ka ELTL artikli 192 lõike 2 punktis c sisalduv menetlusnorm juhuks, kui Euroopa Liit kõnealuses valdkonnas tegutseb, ning samuti 13. detsembril 2017 allkirjastatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioon nr 35.

56      Neil põhjustel ei saa Austria tugineda ka lahenditele, mis ei kuulu riigiabi valdkonda.

57      Vt 3. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Castelnou Energía vs. komisjon (T‑57/11, EU:T:2014:1021, punkt 189).

58      Kuigi Austria Vabariik väidab, et neid põhimõtteid oleks tulnud arvesse võtta juba selle otsustamisel, kas abimeetmed teenivad ühist huvi pakkuvat eesmärki, vaidlustab ta vaidlustatud kohtuotsuse punkti 517, mis käsitleb meetme proportsionaalsuse küsimust ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduva negatiivse tingimuse kontekstis. Seega käsitlevad Üldkohtu kaalutlused vaidlustatud kohtuotsuse selles osas proportsionaalsuse küsimusi.

59      Selle hinnangu kohta vt käesoleva ettepaneku punkt 115 jj.

60      15. juuni 1993. aasta kohtuotsus Matra vs. komisjon (C‑225/91, EU:C:1993:239, punkt 41). Vt selle kohta ka Üldkohtu hinnangut 13. jaanuari 2004. aasta kohtuotsuses Thermenhotel Stoiser Franz jt vs. komisjon (T‑158/99, EU:T:2004:2, punkt 159), 12. veebruari 2008. aasta kohtuotsuses BUPA jt vs. komisjon (T‑289/03, EU:T:2008:29, punkt 315) ja 3. detsembri 2014. aasta kohtuotsuses Castelnou Energía vs. komisjon (T‑57/11, EU:T:2014:1021, punktid 185 ja 190).

61      Näiteks Ühendkuningriigis on tuumajaamade ehitamiseks ja käitamiseks vaja mitmeid kooskõlastusi, litsentse ja lube, milles saab käsitleda asjakohaseid keskkonnaküsimusi. Selliste kooskõlastuste, litsentside ja lubade andmist võib vaidlustada ka kohtuliku kontrolli menetluses. Samuti teavitatakse komisjoni näiteks Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohastest radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavadest, ning ta esitab selliste kavade kohta arvamuse. Vt näiteks komisjoni 3. veebruari 2012. aasta arvamus Ühendkuningriigis Somersetis asuva Hinkley Point C tuumaelektrijaama kahe EPR-reaktori tegevuse tulemusel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta (ELT 2012, C 33, lk 1).

62      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 359 seoses 9. oktoobri 2015. aasta otsusega riigiabi juhtumis SA.34962, Waste Contract for New Nuclear Power Stations (ELT 2016, C 161, lk 1).

63      Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 155–157 ja punkt 405, milles Üldkohus käsitles tuumaenergia eripärasid (eelkõige seoses tuumaelektrijaamade rahastamisega).

64      ELTL artikli 256 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu kohaselt saab Üldkohtu otsuseid edasi kaevata üksnes liidu õigusnormide rikkumise korral Üldkohtu poolt.

65      Vt selle kohta 5. juuli 2011. aasta kohtuotsus Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑263/09 P, EU:C:2011:452, punkt 64) ja seal viidatud kohtupraktika.

66      Vt näiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktid 165, 168, 171 ja 174.

67      26. septembri 2016. aasta kohtumäärus (T‑382/15, EU:T:2016:589, ei avaldata). Selles menetluses püüdsid vaidlusaluse otsuse vaidlustada Greenpeace Energy eG ja teised taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja tarnimisega tegelevad äriühingud. Vt 2. joonealune märkus. Nimetatud otsuse punktis 55 ja sellele järgnevates punktides leidis Üldkohus, et elektrienergia olemus on selline, et pärast seda, kui see on lubatud põhi- või jaotusvõrku, on raske kindlaks teha selle päritolu ja eelkõige energiaallikat, millest see on toodetud, ning seetõttu ei ole võimalik määratleda erinevaid turge sõltuvalt energiaallikast.

68      15. juuli 1963. aasta kohtuotsus (C‑25/62 P, EU:C:1963:17).

69      Loetakse ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduvaks „negatiivseks tingimuseks“. Vt käesoleva ettepaneku punkt 59.

70      Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 231 ja 232.

71      Vaidlusaluse otsuse põhjendused 382–385.

72      Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 150 ja 151 ning viidatud kohtupraktika.

73      Turutõrkeks loetakse olukorda, kus turg ei suuda täita turunõudlust. Liikmesriikidel on siiski õigus järgida ELTL artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärke, isegi kui nende järele puudub turul piisav nõudlus.

74      Niivõrd kui Austria Vabariik tugineb oma argumendis, et Üldkohus tugines siiski turutõrkele, 9. juuni 2016. aasta kohtuotsusele Magic Mountain Kletterhallen jt vs. komisjon (T‑162/13, ei avaldata, EU:T:2016:341, punkt 81), on täiesti selge, et Üldkohus viitas sellele kohtuotsusele kui täiendavale argumendile selles konkreetses asjas, kuid see ei piiranud tema järeldust, et turutõrge ei ole vajalik kriteerium.

75      ELT 2016, C 262, lk 1.

76      14. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus (C‑518/13, EU:C:2015:9).

77      14. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus Eventech (C‑518/13, EU:C:2015:9, punkt 65).

78      14. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus (C‑518/13, EU:C:2015:9).

79      Samuti tuleks märkida, et hinnavahelepinguid pakutakse ka taastuvate energiaallikate jaoks, sisaldades nendele valdkondadele suunatud erisätteid.

80      Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 516.

81      3. detsembri 2014. aasta kohtuotsus (T‑57/11, EU:T:2014:1021, punkt 189).

82      12. veebruari 2008. aasta kohtuotsus (T‑289/03, EU:T:2008:29, punkt 314).

83      ELT 1994, C 72, lk 3.

84      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 584.

85      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 589.

86      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 593.

87      Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 580.

88      Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 424 ja 594.

89      6. novembri 1990. aasta kohtuotsus (C‑86/89, EU:C:1990:373).

90      21. juuli 2011. aasta kohtuotsus (C‑459/10 P, EU:C:2011:515, ei avaldata).

91      Ibid.

92      Apellatsioonkaebuse punktidest 72–74 ilmneb, et kuigi Austria Vabariik vaidleb sellele apellatsioonkaebuse punktis 70 vastu, tähendab viide abi elementide ebapiisavale kindlaksmääramisele tegelikult seda, et abi ei ole arvuliselt määratletud.

93      See ei ole üllatav; Üldkohus seda küsimust ei käsitlenud, sest Austria Vabariik ei olnud seda tõstatanud.

94      Austria Vabariik isegi nõustub sellega oma apellatsioonkaebuse punktis 73.

95      Vaidlusaluse otsuse põhjendused 336–339.

96      Garantiide teatise punkti 3.2 alapunkt a.

97      Vaidlusaluse otsuse põhjendused 463–477, vaidlustatud kohtuotsuse punktid 304 ja 305.

98      Vaidlusaluse otsuse põhjendus 472.

99      Vt üldiselt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 302–322.

100      Vaidlusaluse otsuse põhjendus 432.

101      Vaidlusaluse otsuse põhjendus 472.

102      15. juuni 2010. aasta kohtuotsus (T‑177/07, EU:T:2010:233).