Language of document : ECLI:EU:F:2014:8

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

30. jaanuar 2014

Kohtuasi F‑151/12

Jakob Ohrgaard

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud elukoha tingimus – Töötamine rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses – Mõiste – Komisjonis läbitud viiekuuline katseaeg – Väljaarvamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega J. Ohrgaard palub tühistada 6. märtsi 2012. aasta otsuse, millega Euroopa Komisjon keeldus talle maksmast kodumaalt lahkumise toetust, ning vajalikus ulatuses tühistada 31. augusti 2012. aasta otsus tema kaebuse rahuldamata jätmise kohta.

Otsus:      Tühistada Euroopa Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta otsus, millega J. Ohrgaardile keelduti maksmast kodumaalt lahkumise toetust ja mida muudeti 31. augusti 2012. aasta otsusega kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja J. Ohrgaardi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Hagi kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale – Varasema otsuse läbivaatamise järel tehtud otsus – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused – Teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tehtud töö – Mõiste – Institutsiooni juures läbitud praktika – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõike 1 punktid a ja b)

1.      Kui kaebust tagasilükkava otsusega on hageja olukord uute õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal uuesti läbi vaadatud või kui see muudab või täiendab esialgset otsust, siis kaebuse tagasilükkamine kujutab endast akti, mida saab kontrollida kohus, kes võtab seda arvesse vaidlustatud akti õiguspärasuse hindamisel, pidades seda kindlasti isikut kahjustavaks meetmeks, mis asendab viimast.

(vt punktid 13 ja 16)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (punkt 55); 21. september 2011, kohtuasi T‑325/09 P: Adjemian jt vs. komisjon (punkt 32).

2.      Kui tehakse kindlaks, kas ametnikul on õigus saada kodumaalt lahkumise toetust, siis nähtub personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktide a ja b sõnastusest, et vastavalt selles riigis elamise perioodide, kus asub ametniku või teenistuja teenistuskoht, või väljaspool selle riigi territooriumi elamise perioodide neutraliseerimiseks tegi seadusandja vahet vastavalt sellele, kas elamise põhjus on teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tehtud tööst tulenevad asjaolud või töö mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses.

Praktikat komisjonis, mis on mõeldud väljaõppeperioodina kas ülikoolihariduse või ametikohal töötamiseks vajalike teadmiste täiendamiseks, ei saa pidada hõlmatuks töö tegemisega, kuna viimati nimetatud mõiste eeldab, et tegevusega aidatakse peamiselt kaasa asjaomase riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülesannete täitmisele. Seda järeldust, võttes arvesse komisjonis läbitava praktika peamist eesmärki, ei sea kahtluse alla asjaolu, et teatud praktikandid saavad olenevalt eelarvevahenditest ja perekondlikust olukorrast stipendiumi või et avalikus teenistuses või erasektoris töötavad praktikandid saavad jätkuvalt palka.

Pealegi on tõsi, et see lahendus erineb personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktis a olevast lahendusest, mis puudutab ametnikke, kes ei ole kunagi olnud teenistuskohaliikmesriigi kodanikud, ja see lahendus põhjustab erinevat kohtlemist, mille peamine põhjus on asjaomase isiku kodakondsus.

Sellegipoolest on see erinev kohtlemine põhjendatud siiski esiteks sellega, et seadusandja on personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punktid a ja b iseenesest juba erinevalt sõnastanud, ning teiseks võrdlusperioodide erineva pikkusega, mis on selgelt pikem ametniku jaoks, kel oli teenistuskohaliikmesriigi kodakondsus.

(vt punktid 40, 43–45, 47 ja 49)