EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

19. juuni 2013

Kohtuasi F‑81/11

BY

versus

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

EASA töötajad – Ajutine teenistuja – Vastuvõetavus – Hagi esitamise tähtaeg – Ebasoodne hindamisaruanne – Teisele ametikohale üleviimine – Psühholoogiline ahistamine – Võimu kuritarvitamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega BY palub tühistada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA või edaspidi „amet”) tegevdirektori 17. detsembri 2010. aasta otsuse, millega hageja viidi teenistuse huvides üle juhtimisfunktsioonita ametikohale.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta BY kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Lennundusohutusameti kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Hageja advokaadi poolt templi „kinnitatud ärakiri” panemine kirja teel saadetud hagiavalduse originaalile, kuid mitte faksi teel saadetud koopiale – Rikkumine, mis ei too kaasa vastuvõetamatust

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 34 lõiked 1 ja 6)

2.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Piisava arvu hagiavalduse originaalile vastavate kinnitatud ärakirjade esitamata jätmine – Rikkumine, mis ei too kaasa vastuvõetamatust

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 34 lõige 1 ja artikli 94 punkt a)

3.      Ametnike hagid – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste – Otsus, mis vastab teenistuse huvidele – Võimu kuritarvitamise puudumine

1.      Asjaolu, et hageja advokaat pani hagiavalduse originaali esilehele templi „kinnitatud ärakiri” ja selle dokumendi viimasel leheküljel oleva omakäelise allkirja kõrvale oma advokaadibüroo templi, ei tähenda, et asjaomane eksemplar oleks midagi muud, kui faksi teel saadetud hagiavalduse originaal, samamoodi nagu templi „originaal” panemine originaalile ei muudaks selle olemust, isegi kui seda on templi panemisega nii muudetud. Advokaadi poolt hagiavalduse originaalile pandud templit „kinnitatud ärakiri” peab pidama pelgaks tehniliseks veaks, mis ei saa kaasa tuua hagiavalduse vastuvõetamatust.

(vt punkt 37)

2.      Asjaolu, et hagiavalduse ärakirjade arv, originaali arvestamata, on väiksem kinnitatud ärakirjade arvust, mille peab lisaks originaalile esitama, nagu seda nõutakse Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 34 lõike 1 teises lõigus, ei saa põhjendada hagiavalduse vastuvõetamatust. Vastupidine järeldus oleks liiga karm, arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kui ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Sellega seoses võib artikli 34 lõike 1 teise lõigu rikkumise eest vajaduse korral karistada, kohaldades kodukorra artikli 94 punkti a.

(vt punkt 38)

3.      Võimu kuritarvitamise mõiste, mille üheks väljenduseks on menetluse kuritarvitamine, on täpse ulatusega mõiste, mis viitab haldusasutuse pädevuse kasutamisele teisel eesmärgil kui see, milleks pädevus on antud. Otsus võib olla tehtud võimu kuritarvitades üksnes siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja üheselt mõistetavate asjaolude alusel ilmneb, et otsusega püüti saavutada väidetust erinevaid eesmärke.

Mis puudutab teisele ametikohale üleviimise meedet, siis juhul, kui seda ei peeta teenistuse huvidega vastuolus olevaks, siis ei saa tegemist olla võimu kuritarvitamisega. Eriti ei saa asjaolu, et ametniku ülemus koostas selle ametniku hindamisaruande, samas kui tema suhtes oli ametnik sõnaselgelt esitanud kaebuse ahistamise kohta, iseenesest ja kõiki teisi asjaolusid arvestamata pidada selliseks asjaoluks, mis seab kahtluse alla tema erapooletuse.

(vt punktid 69, 70 ja 72)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. juuli 1983, kohtuasi 176/82: Nebe vs. komisjon (punkt 25); 5. juuni 2003, kohtuasi C‑121/01 P: O’Hannrachain vs. parlament (punkt 46).

Esimese Astme Kohus: 10. juuli 1992, liidetud kohtuasjad T‑59/91 ja T‑79/91: Eppe vs. komisjon (punkt 57); 11. juuni 1996, kohtuasi T‑118/95: Anacoreta Correia vs. komisjon (punkt 25); 17. november 1998, kohtuasi T‑131/97: Gómez de Enterría y Sanchez vs. parlament (punkt 62); 6. juuli 1999, liidetud kohtuasjad T‑112/96 ja T‑115/96: Séché vs. komisjon (punkt 139); 14. oktoober 2004, kohtuasi T‑389/02: Sandini vs. Euroopa Kohus (punkt 123).