AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

4. september 2008

Kohtuasi F‑22/07

Paul Lafili

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Määruse (EMÜ, Euratom) nr 723/2004 jõustumine – Personalieeskirjade artiklid 44 ja 46 – Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 7 – Edutamine – Palgaastme ja ‑järgu määramine – Korrutustegur

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles P. Lafili nõuab administratsiooni 11. mai 2006. aasta otsuse, mis sisaldub tema 2006. aasta juuni ja sellele järgnevate kuude palgatõendites ja millega ta määratakse palgaastmele AD 13 ja palgajärku 5, tühistamist, ning selle tulemusel tema määramist alates 1. maist 2006 palgaastmele AD 13 ja palgajärku 2 korrutusteguri 1,1172071 säilitamisega, samuti tagasiulatuvalt täielikult tema teenistuskäigu taastamist kuni 1. maini 2006 kuni tema määramiseni parandatud palgaastmele ja ‑järku (sealhulgas arvestada tema kogemust sel viisil parandatud palgaastmele ja ‑järku määramisel, tema õigust tõusta kõrgemale ametijärgule ja pensioniõigusi), samuti maksta talle kuni päevani, mil jõustub tema õiguspärasele palgaastmele määramise otsus kogu summa pealt, mis võrdub vahega palgaastme määramise otsuses toodud palgaastmel saadava tasu ja tema õiguspärase palgaastme tasu vahel, viivist Euroopa Keskpanga poolt peamistele refinantseerimistoimingutele kehtestatud määra alusel, mida kohaldati kõnealusel ajavahemikul, suurendatuna kahe protsendi võrra.

Otsus: Tühistada komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi üksuse A 6 „Teenistuskäik, hindamine ja edutamine” juhataja 11. mai 2006. aasta otsus. Hageja kannab pool enda kohtukuludest. Komisjon kannab ise enda kohtukulud ning pool hageja kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Töötasu – Pärast määruse nr 723/2004 jõustumist kohaldatavad üleminekusätted

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 7 lõige 7)

3.      Ametnikud – Töötasu – Pärast määruse nr 723/2004 jõustumist kohaldatavad üleminekusätted

(Personalieeskirjad, artikkel 66; XIII lisa artikli 2 lõige 1 ja artikli 7 lõiked 6 ja 7; nõukogu määrus nr 723/2004)

1.      Puudutatud isikut kahjustavaks meetmeks saab pidada üksnes neid akte, mis tekitavad puudutatud isiku õiguslikku seisundit otseselt ja vahetult mõjutavaid siduvaid õiguslikke tagajärgi, ning nende aktide puhul hakkab kulgema personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 kohaselt kaebuse ja hagi aegumise tähtaeg.

Sellega on tegemist administratsiooni teadaande puhul, millega teavitatakse ametnikku asjaolust, et tema palgajärku määramine ning tema töötasule kohaldatav korrutustegur on valesti kindlaksmääratud ning järelikult need parandatakse.

(vt punktid 30–32)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. märts 2007, kohtuasi C‑237/06 P: Strack vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 62

Esimese Astme Kohus: 19. oktoober 1995, kohtuasi T‑562/93: Obst vs. komisjon, EKL AT 1995, lk I‑A‑247 ja II‑737, punkt 23; 22. märts 2006, kohtuasi T‑4/05: Strack vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑83 ja II‑A‑2‑361, punkt 35

2.      Otsuse – millega määratakse ametniku palgajärk ning tema töötasu suhtes kohaldatav korrutustegur vastavalt personalieeskirja XIII lisa artikli 7 lõikele 7, ja mis on tehtud ametivõimu poolt, kellel ei ole sellekohast volitust vastavalt asjaomases institutsioonis jõus olevatele sätetele personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele antud volituste kohta –, on selle autor vastu võtnud pädevust ületades, kui volitusi ei ole edasi delegeeritud viisil, mis õigustaks personalieeskirjadega antud volituste jaotamise kriteeriumidest kõrvalekaldumist, mille eesmärk on täpsemalt tagada, et vastuvõetava otsuse võtab põhimõtteliselt vastu ametivõim, kes järgib hea halduse põhimõtet personalihalduse valdkonnas.

(vt punktid 34, 38 ja 39)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. mai 1973, kohtuasi 46/72: De Greef vs. komisjon, EKL 1973, lk 543, punkt 18

Esimese Astme Kohus: 7. veebruar 2007, liidetud kohtuasjad T‑118/04 ja T‑134/04: Caló vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 67 ja 68

3.      Kui ametniku, kes on tööle võetud enne määruse nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, töötasu suhtes kohaldatav korrutustegur on esimesel ametialasel edutamisel pärast nimetatud määruse jõustumist suurem kui üks, siis tuleb see ümber arvutada vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõikele 7 ning arvutada vahe ümber staažiks selles järgus. Selles osas ei saa nõustuda tõlgendusega, mille kohaselt on see säte kohaldatav ainult eeldusel, kui korrutustegur muutub ühest suuremaks tulenevalt edutamisjärgsest liikumisest ühest järgust teise, mitte aga vahetult edutamisest endast, nii et viimasel juhul tuleks kohaldada eranditult XIII lisa artikli 7 lõiget 6 ning määrata kindlaks uus korrutustegur.

Tegelikult on personalieeskirja XIII lisa artikli 7 lõigete 6 ja 7 sõnastus piisavalt kahemõtteline, et õigustada sellise tõlgenduse valikut, mis ei ole ainult sõnasõnaline, vaid on kooskõlas kõnealuste üleminekusätete ülesehituse ja eesmärgiga. Selles osas võib kõrvale jäetud tõlgendus tuua kaasa selle, et korrutustegureid kohaldatakse tähtajatult kogu puudutatud isiku karjääri ajal ja isegi pärast seda, s.o pärast tema pensionile jäämist, kuigi korrutusteguri, mis kujutab endast ajutist meedet, kohaldamine on mõeldud selleks, et tagada enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnikele igakuise põhipalga tase, mis ei tohi personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõike 1 kohaselt muutuda nimetatud lisa artikli 2 lõike 1 kohase palgaastmete ümbernimetamise tulemusel. Kui korrutustegur jõuab väärtuseni üks, ei saa nimetatud lisa artikli 7 lõike 7 neljas lause sellises sõnastuses takistada personalieeskirjade uue artikli 66 kohaldamist, mis määrab uue karjäärisüsteemi alusel igale palgaastmele ja ‑järgule kindlaks ametnike põhipalgad. Sellise artiklis 66 sisalduva palgatabeli eiramisega, mis oleks vastuolus uue eeskirja kohese kohaldamise põhimõttega, ei saa nõustuda ilma seadusandja selge ja selles mõttes ühemõttelise viiteta.

Peale selle võiks kõrvale jäetud tõlgendus kaasa tuua selle, et tulevikus rikutakse enne 1. maid 2004 ja pärast seda tööle võetud ametnike võrdset kohtlemist töötasu osas, kuigi nende üleminekumeetmete eesmärk peaks iseenesest olema vanalt eeskirjalt uuele eeskirjale ülemineku lihtsustamine, kaitstes seejuures juba omandatud õigusi, ilma et siiski säilitataks teatud kategooria ametnike jaoks varasema eeskirja toime tulevaste olukordade suhtes, nt ühest palgajärgust teise liikumine uue karjäärisüsteemi raames.

(vt punktid 73, 75, 78, 80, 81, 83, 86 ja 88)