AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
5. november 2008
Kohtuasi F‑48/06
Eric Avanzata jt
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Palgaastme ja -järgu määramine ning töötasu – Endised töötajad Luksemburgi õiguse alusel
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega E. Avanzata ja 20 komisjoni lepingulist töötajat paluvad tühistada Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikaameti personaliüksuse juhataja otsused nende töölevõtmise tingimuste ning eelkõige nende tegevusüksuse, palgaastme, palgajärgu ja töötasu määramise kohta.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Menetlus – Tõendite esitamise tähtaeg – Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 42
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 46 lõike 1 esimese lõigu punkt d, artikli 48 lõige 1 ja artikli 66 lõige 2; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 39 lõike 1 esimese lõigu punkt e, artikkel 42 ja artikli 58 lõige 5)
2. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Vaidlustatud akti esitamata jätmine
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõiked 3–6)
3. Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 117)
4. Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Esitamise kuupäev – Vastuvõtmine administratsiooni poolt
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 117)
5. Ametnikud – Muude teenistujate teenistustingimused – Lepingulisi töötajaid käsitleva IV jaotise kohaldamine, mille eelduseks ei ole nende töötajate erinevate tegevusüksuste iga ülesande laadiga kaasnevate kohustuste eelnevalt määratlemine
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 80 lõiked 2 ja 3 ning IV jaotis; nõukogu määrus nr 723/2004)
6. Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töötasu – Selliste töötajate töötasu vähenemine, kes enne töötasid siseriikliku õiguse alusel
(Muude teenistujate teenistustingimused, lisa artikli 2 lõige 2)
7. Ametnikud – Esindamine – Personalikomitee
(Personalieeskirjad, artikli 9 lõike 3 esimene lõik)
1. Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 46 lõike 1 esimese lõigu punktile d, mis on sisuliselt üle võetud Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 39 lõike 1 esimese lõigu punktis e, tuleb tõendid põhimõtteliselt esitada kostja vastuses. Sarnaselt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõikele 1 näeb Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 42 siiski ette, et kuni kohtuistungi lõpuni võivad pooled esitada täiendavaid tõendeid, tingimusel et tõendite hiline esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud.
Seega ei hõlma Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 42 sätestatud aegumise reegel vastutõendit ja pärast vastutõendi esitamist varem esitatud tõendite täiendamist. See säte puudutab üksnes uute tõendite esitamist ja seda tuleb mõista koosmõjus nimetatud kodukorra artikli 58 lõikega 5, mis võtab üle Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 66 lõike 2, mis sätestab, et poolel on igal ajal õigus esitada vastutõend või täiendada varem esitatud tõendeid.
Kui esitatakse koopiad lepinguliste töötajate lepingutest, mille sisu erineb vastaspoole esitatud lepingute sisust, siis ei ole tegemist mitte uute tõendite esitamise, vaid vastutõenditega vastaspoole esitatud tõenditele ning sellele ei kohaldata asjaomast aegumise reeglit.
(vt punktid 33–38)
Viited:
Euroopa Kohus: 17. detsember 1998, kohtuasi C‑185/95 P: Baustahlgewebe vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑8417, punktid 71 ja 72).
Esimese Astme Kohus: 28. september 1993, kohtuasi T‑84/92: Nielsen ja Møller vs. MSK (EKL 1993, lk II‑949, punkt 39); 6. märts 2001, kohtuasi T‑100/00: Campoli vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑71 ja II‑347, punkt 19); 5. detsember 2006, kohtuasi T‑303/02: Westfalen Gassen Nederland vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑4567, punkt 189); 12. september 2007, kohtuasi T‑449/04: komisjon vs. Trends (EKL 2007, lk II‑106*, punkt 59).
2. Kui Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 4 kohaselt tuleb hagiavaldusele vajaduse korral lisada akt, mille tühistamist taotletakse, siis ei näe ei asjaomane põhikiri ega asjaomane kodukord ette, et selle akti lisamata jätmine toob automaatselt kaasa hagiavalduse vastuvõetamatuse. Nimetatud kodukorra artikli 44 lõige 6 sätestab, et kui hagiavaldus ei vasta kodukorra artikli 44 lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, määrab kohtusekretär hagejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või osutatud sätetes nimetatud dokumentide esitamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi või ei esita nõutud dokumente ettenähtud tähtaja jooksul, otsustab Avaliku Teenistuse Kohus, kas nõutud tingimuste täitmata jätmine muudab hagiavalduse vorminõuete eiramise tõttu vastuvõetamatuks.
Kui kohtusekretär ei ole siiski palunud hagejal hagiavalduse puudusi kõrvaldada või puuduvaid dokumente esitada, tuleb asuda seisukohale, et üksi Esimese Astme Kohtu kodukorra säte ei ole takistuseks sellele, et Avaliku Teenistuse Kohus võtaks tarvitusele menetlust korraldavad meetmed asjaomase puuduva dokumendi saamiseks. Pealegi ei tulene nimetatud kodukorra artikli 44 lõike 6 sätetest, et hagi tuleb tunnistada vastuvõetamatuks ainult põhjusel, et ei ole täidetud sama kodukorra artikli 44 lõike 4 tingimusi, kui hagejal ei ole palutud oma hagiavaldust täiendada.
(vt punktid 48–50)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 5. august 2003, kohtuasi T‑158/03 R: Industrias Químicas del Vallés vs. komisjon (EKL 2003, lk II‑3041, punkt 44).
3. Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt, mida muude teenistujate teenistustingimuste artikli 117 alusel kohaldatakse analoogia alusel lepingulistele töötajatele, tuleb kaebus isikut kahjustava meetme kohta esitada kolme kuu jooksul ning see tähtaeg algab kuupäeval, mil otsus asjaomasele isikule teatavaks tehakse, kuid mitte hiljem kui kuupäeval, mil ta nimetatud teate kätte saab, kui meede mõjutab konkreetset isikut. Selleks et otsus oleks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 mõttes nõuetekohaselt teatavaks tehtud, peab lisaks sellele, et sellest on adressaadile teatatud, olema viimasel olnud võimalik selle sisuga tõhusalt tutvuda.
See, et lepinguline töötaja on saanud oma lepingu sisuga tutvuda, ei ole see siiski piisav selleks, et hakkaks kulgema kaebuse esitamise kolmekuuline tähtaeg. Teenistuja ja institutsiooni vahel sõlmitud leping jõustub allakirjutamisest ja sellest hetkest võib see tekitada kahju teenistujale eeldusel, et fikseeritud on kõik lepingu tingimused.
(vt punktid 59–62)
Viited:
Euroopa Kohus: 15. juuni 1976, kohtuasi 5/76: Jänsch vs. komisjon (EKL 1976, lk 1027, punkt 10).
Esimese Astme Kohus: 11. juuni 2002, liidetud kohtuasjad T‑137/99 ja T‑18/00: Martínez: Páramo jt vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑119 ja II‑639, punkt 56); 14. veebruar 2005, kohtuasi T‑406/03: Ravailhe vs. Regioonide Komitee (EKL AT 2005, lk I‑A‑19 ja II‑79, punkt 57); 19. oktoober 2006, kohtuasi T‑311/04: Buendía Sierra vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑4137, punkt 121).
Avaliku Teenistuse Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi F‑60/05: Vande Velde vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25); 10. juuli 2008, kohtuasi F‑141/04: Maniscalco vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 25).
4. Mis puudutab isikut kahjustava meetme peale personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebuse esitamise kuupäeva kindlaksmääramist, siis kuigi on tõsi, administratsiooni poolt registreerimistempli löömine dokumendile, mis talle saadeti, ei fikseeri selle dokumendi esitamise kindlat kuupäeva, on see hea halduse näitena vähemalt kaudne tõend selle kohta – kuni ei ole tõendatud vastupidist –, et antud dokument jõudis temani märgitud kuupäeval. Vaidluse korral on ametnikul kohustus esitada tõendusmaterjal, millega saaks ümber lükata registreerimistemplist tuleneva väite ja väite, et kaebus oli tegelikult esitatud teisel kuupäeval.
(vt punkt 67)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: 15. mai 2006, kohtuasi F‑3/05: Schmit vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑9 ja II‑A‑1‑33, punktid 29 ja 30).
5. Ükski muude teenistujate teenistustingimuste ega määruse nr 723/2004, millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, säte ei sea asjaomaste teenistustingimuste IV jaotise, mis käsitleb lepingulisi töötajaid, ja eelkõige lepinguliste töötajate töölevõtmist puudutavate sätete kohaldamist sõltuvusse kohustuste määratlemisest, mis on ette nähtud asjaomaste teenistustingimuste artikli 80 lõikes 3.
Seega ei saa õigustatult väita, et ühenduse institutsioon rikkus hea juhtimistava ning hea halduse põhimõtet, kui ta jättis oma lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korra sise-eeskirjades täpselt määratlemata kohustused, mis kaasnevad muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõikes 2 kirjeldatud iga tegevusüksust iseloomustavate ülesannete laadiga.
Pealegi ei saa asjaolu tõttu, et need sise-eeskirjad ei sisalda muude teenistujate teenistustingimuste artikli 80 lõike 3 tähenduses kohustuste määratlemist, viidata menetlusnormide rikkumisele, mis tuleneb personalieeskirjade komiteega nõupidamata jätmisest, nagu see on ette nähtud sama artikli 80 lõikega 3.
(vt punktid 89–93)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: 19. oktoober 2006, kohtuasi F‑59/05: De Smedt vs. komisjon (EKL AT 2006, lk II‑A‑1‑409, punkt 52, mis jäeti apellatsiooni korras muutmata Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2007 otsusega kohtuasjas T‑415/06 P: De Smedt vs. komisjon, EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 40).
6. Muude teenistujate teenistustingimuste lisa artikli 2 lõike 2 sõnastusest nähtub selgelt, et institutsioonil on vabadus otsustada, kas maksta isikule palgalisa juhul, kui ta oli institutsiooniga seotud siseriikliku õigusega reguleeritud töölepingu alusel, kuid pärast võeti tööle lepingulise töötajana, ning kui tema töötasu vähenes võrreldes sellega, mis ta siseriikliku õigusega reguleeritud töölepingu kohaselt sai. Lisaks jätab nimetatud artikli 2 lõige 2 institutsioonile ulatusliku kaalutlusõiguse lisasummade kindlaksmääramisel selles osas, milles ta peab arvesse võtma erinevust kohaldamisele kuulunud siseriiklike maksu-, sotsiaalkindlustus- ja pensionialaste õigusaktide ning lepingulise töötaja suhtes kohaldatavate asjakohaste sätete vahel.
(vt punkt 101)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: 5. juuli 2007, kohtuasi F‑24/06: Abarca Montiel jt vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 92); 5. juuli 2007, kohtuasi F‑25/06: Ider jt vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 92); 5. juuli 2007, kohtuasi F‑26/06: Bertolete jt vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 80).
7. Kuigi personalieeskirjade artikli 9 lõike 3 esimene lõige sätestab, et personalikomitee esindab töötajate huve institutsiooni ees ja hoiab pidevat kontakti institutsiooni ja töötajate vahel ning annab nii oma panuse teenistusüksuse töö laabumisse, luues töötajatele võimaluse väljendada oma arvamust, ei saa seda sätet mõista nii, et see kehtestab institutsioonile kohustuse konsulteerida personalikomiteega kõikide selle institutsiooni poolt võetud meetmete osas, mis puudutavad talituste toimimist.
(vt punktid 115 ja 116)