AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

14. aprill 2011

Kohtuasi F‑82/08

Nicole Clarke jt

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 8 – Lepingut ülesütlev tingimus, kui teenistuja ei ole kantud konkursi reservnimekirja – Avalikud konkursid OHIM/AD/02/07 ja OHIM/AST/02/07 – Isikut kahjustav meede – Lepingu heas usus täitmise põhimõte – Hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Keelenõuded – EPSO pädevuse puudumine – Direktiiv 1999/70/EÜ – Tähtajaline töö

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega Siseturu Ühtlustamise Ameti ajutised teenistujad N. Clarke, E. Papathanasiou ja M. Periañez-González paluvad eelkõige esiteks tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 7. märtsi 2008. aasta otsused, millega jäeti rahuldamata nende taotlused, millega nad sisuliselt nõudsid, et tühistataks nende töölepingutes, milles esineb avaliku konkursi läbimise nõue, sisalduv lepingu ülesütlemise tingimus, ning nõuavad Siseturu Ühtlustamise Ametilt kinnitust, et nende tähtajatud töölepingud jäävad kehtima, ning teiseks mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja kahjuhüvitis.

Otsus: Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti personaliosakonna juhataja 19. detsembri 2007. aasta otsus ning Siseturu Ühtlustamise Ameti 7. märtsi 2008. aasta otsused osas, milles viimati nimetatud otsustega jäeti rahuldamata hagejate vastavad taotlused, et nende ajutise teenistuja lepingus sisalduvat lepingu ülesütlemise tingimust ei kohaldataks seoses konkurssidega OHIM/AD/02/07 ja OHIM/AST/01/07. Mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja igale hagejale 2000 euro suurune summa kahju hüvitamiseks. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hagejate kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Konkursi katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi – Võimalus tugineda konkursiteatest tulenevale eeskirjade eiramisele

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikkel 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Vastuvõetavuse tingimused – Analüüs vastavalt personalieeskirjades ette nähtud tingimustele

(EÜ artikli 230 neljas lõik; ELTL artikli 263 neljas lõik; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutise teenistuja lepingus sisalduv tingimus, mille kohaselt töösuhte säilimine sõltub teenistuja kandmisest avaliku konkursi reservnimekirja – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

4.      Ametnikud – Asutuse töö korraldamine – Samade tööülesannete määramine alalistele ametikohtadele ja ajutistele ametikohtadele – Lubatavus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punktid a ja b)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise töölepingu muutmine tähtajatuks lepinguks ning sellise tingimuse lisamine, et leping öeldakse üles, kui teenistujat ei kanta avaliku konkursi reservnimekirja – Muutmine, mida võib käsitleda tähtajalise lepingu pikendamisena

(Direktiiv 1999/70, lisa klausli 3 punkt 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 8 esimene lõik)

6.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatud lepingud ülesütlemise tingimusega, mida kohaldatakse ainult pärast avalikku konkurssi koostatud reservnimekirja kandmata jätmise korral – Konkursiteade, milles nähakse ette täidetavate ametikohtade arv, mida on selgelt vähem kui asjaomaseid lepinguid ‑ Tingimuse kohaldamatus

7.      Ametnikud – Konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Võrdne kohtlemine – Spetsiifilise keeleoskuse nõue – Lubatavus

8.      Ametnikud – Konkurss – Korraldamine – Konkursile lubamise tingimused ja kord – Ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikli 27 esimene lõik)

9.      Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) – Ametnike töölevõtmise konkursi käik – EPSO roll – Konkursikomisjoni abistamine – Täiendav roll võrreldes konkursikomisjoniga – Personalivaliku ülesanded – Puudumine

1.      Nii eelnev halduskaebus kui ka hagi peavad olema suunatud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses hagejat kahjustava meetme vastu, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad otse ja vahetult mõjutada hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Mis puudutab konkursiteadet, siis seoses töölevõtmise menetluse –, mis on keeruline ja üksteisele järgnevatest, väga tihedalt seotud otsustest koosnev haldustoiming – erilise olemusega on hagejal hilisema üksikotsuse, nagu katsetele mittelubamise otsuse peale esitatud hagi puhul õigus tugineda konkursi käigus esinenud eeskirjade eiramisele, isegi kui selliste eeskirjade eiramise võib tuletada konkursiteate enda tekstist. Konkursiteate peale võib erandjuhul samuti tühistamishagi esitada, kui hageja kandidatuuri välistavaid tingimusi kehtestades on selle puhul tegemist isikut kahjustava meetmega personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 tähenduses.

(vt punktid 74 ja 79)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. märts 1988, liidetud kohtuasjad 64/86, 71/86–73/86 ja 78/86: Sergio jt vs. komisjon (punkt 15); 11. august 1995, kohtuasi C‑448/93 P: komisjon vs. Noonan (punktid 17–19).

Esimese Astme Kohus: 16. september 1993, kohtuasi T‑60/92: Noonan vs. komisjon (punkt 21); 13. juuli 2000, kohtuasi T‑87/99: Hendrickx vs. Cedefop (punkt 37).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. juuli 2009, kohtuasi F‑19/08: Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika, ning punkt 66).

2.      Kohus ei kohalda ega isegi lähtu ametniku hagi vastuvõetavuse hindamisel EÜ artikli 230 neljandas lõigus (muudetuna ELTL artikli 263 neljas lõik) loetletud tingimustest ning eriti nõudest olla vaidlustatud aktist isiklikult puudutatud, kuna need tingimused sisaldavad põhiosas raamistikku füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusele esitada hagi üldkohatavate aktide peale, võttes arvesse hagejat individualiseerivaid erinevaid asjaolusid. Autonoomia alusel, mis liidu avaliku teenistuse kohtuvaidlustel on võrreldes üldnormidest tulenevate tühistamise ja kahju hüvitamise kohtuvaidlustega, tuleb viidata personalieeskirjades sätestatud vastuvõetavuse tingimustele.

(vt punkt 75)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. oktoober 1975, kohtuasi 9/75: Meyer-Burckhardt vs. komisjon (punkt 7); 17. veebruar 1977, kohtuasi 48/76: Reinarz vs. komisjon ja nõukogu (punkt 10); 7. oktoober 1987, kohtuasi 401/85: Schina vs. komisjon (punkt 9).

3.      Kui ajutise teenistuja lepingusse lisatakse lepingu ülesütlemise tingimus, mis seab töösuhte säilimise sõltuvusse ajutise teenistuja kandmisest Euroopa Personaliameti korraldatud avaliku konkursi reservnimekirja, siis see kahjustab asjaomast ajutist teenistujat, arvestades vähemalt seda, et tema kandmine konkursi tulemusel koostatud reservnimekirja ei ole kindel. Neil asjaoludel on isikut kahjustava meetmega personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses tegemist institutsiooni otsuse puhul, millega jäetakse rahuldamata asjaomase ajutise teenistuja taotlus, et tema lepingus sisalduv lepingu ülesütlemise tingimus tunnistataks kehtetuks, või igal juhul et seda tingimust ei kohaldataks talle asjaomase konkursi osas, nii et ta ei pea sellel konkursil osalema.

(vt punkt 76)

4.      Administratsiooni ei takista põhimõtteliselt miski määramast samu tööülesandeid ametikohtade loetelus sisalduvale alalisele ametikohale või ajutisele ametikohale.

Administratsioonile ei saa seega ette heita, et ta sõlmis muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti b alusel ajutise teenistuja lepingu, seejärel ütles selle lepingu üles kokkuleppel ning asendas selle lepinguga teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses selleks, et asjaomase isiku saaks võtta ametikohale, mis kuulub ametikohtade loetellu ning mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutiseks.

(vt punktid 113 ja 115)

5.      Institutsioon ei ole tegutsenud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu piire ületades, kui ta muutis ajutiste teenistuja lepingut teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses, selleks et tühistada tingimus lepingu tähtajalisuse kohta ning asendada see väidetavalt tähtajatu kestusega, ning lisada sinna lepingu ülesütlemise tingimus, juhul kui teenistujat ei kanta konkursi reservnimekirja. Kuna tingimuse lisamine ei võimalda kvalifitseerida asjaomast lepingut tähtajatuks lepinguks ja seda sõltumata lepingu sõnastusest, siis sellist muudatust tuleb pidada teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutise teenistuja lepingu esmakordseks tähtajaliseks pikendamiseks.

Nagu nähtub direktiivi 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas sisalduva raamkokkulepe tähtajalise töö kohta klausli 3 punktist 1, võib töölepingu kestus olla sõltuvuses mitte ainult konkreetse kuupäeva saabumisest, vaid ka konkreetse ülesande lõpetamisest või konkreetse sündmuse toimumisest, nagu seda on asjaomase konkursi reservnimekirja koostamine.

(vt punktid 113, 116, 117 ja 126)

6.      Pakkudes mitmele teenistujale, kes osalesid edukalt institutsioonisisestes valikumenetlustes, ajutise teenistuja tähtajatut lepingut ülesütlemise tingimusega, mida kohaldatakse ainult siis, kui asjaomaseid isikuid ei kanta pärast avalikku konkurssi koostatud reservnimekirja, ning võttes nii selgelt kohustuse jätta asjaomased isikud alaliselt institutsiooni tööle tingimusel, et nad on kantud sellisesse reservnimekirja, seejärel piirates pärast kahte, pealegi avalikku konkurssi koostatud sobivate kandidaatide loetellu kantud konkursi edukalt läbinud isikute arvu vastavalt täidetavate ametikohtade täpsele arvule, vähendab institutsioon radikaalselt ja objektiivselt kõigi nende teenistujate võimalusi välistada ülesütlemise tingimuse kohaldamine ning seega muudab osaliselt sisutühjaks ajutiste teenistujate suhtes võetud lepinguliste kohustuste ulatuse.

Ülesütlemise tingimust ei kohaldata seega siis, kui kõigi liikmesriikide kodanikele avatud avaliku konkursi lõppedes on olemas sobivate kandidaatide loetelu, mis on nii piiratud, et asjaomastel teenistujatel on ajutiste teenistujate suhtes võetud institutsiooni kohustusi arvestades ebamõistlikult väike võimalus, et ülesütlemise tingimust neile ei kohaldata. Teisisõnu, selline sobivate kandidaatide loetelu ei ole ülesütlemise tingimusega hõlmatud, sest vastasel juhul see moonutab administratsiooni lepingulisi kohustusi.

(vt punktid 161 ja 162)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 116).

7.      Teenistuse huvides võib olla põhjendatud, et konkursi kandidaadilt nõutakse teatud ühenduste keeltes spetsiifilist keeleoskust, kui keeleoskuse tase, mida töölevõtmise menetluses võidakse nõuda, on teenistuse tegelike vajadustega proportsionaalne.

Institutsioonide sisese töökorralduse raames tekitab täielik pluralistlik keelesüsteem suuri haldamisraskusi ning on majanduslikult koormav. Liidu institutsioonide ja organite nõuetekohane toimimine, eriti siis, kui asjaomasel organil on piiratud ressursid, võib seega objektiivselt põhjendada asutusesisese suhtluskeele piiratud valikut.

(vt punktid 172 ja 173)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. juuni 1975, kohtuasi 79/74: Küster vs. parlament (punktid 16 ja 20); 29. oktoober 1975, kohtuasi 22/75: Küster vs. parlament (punktid 13 ja 17); kohtujuristi Poiares Maduro ettepanek kohtuasjas C‑160/03: Hispaania vs. Eurojust, milles kohtuotsus tehti 15. märtsil 2005, ettepaneku punkt 47.

Esimese Astme Kohus: 5. aprill 2005, kohtuasi T‑376/03: Hendrickx vs. nõukogu (punkt 26).

Euroopa Liidu Üldkohus: 13. september 2010, liidetud kohtuasjad T‑156/07 ja T‑232/07: Hispaania vs. komisjon (punkt 75).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 137).

8.      Ametisse nimetaval asutusel on lai kaalutlusõigus selleks, et määrata kindlaks kriteeriumid nende võimete kohta, mida nõutakse täidetavate ametikohtade puhul ning selleks, et teha vastavalt nendele kriteeriumidele ning üldisemalt teenistuse huvides kindlaks konkursi korraldamise tingimused ja kord ning seda liidu kõikide konkursside eesmärki arvestades, milleks on, nagu nähtub personalieeskirjade artikli 27 esimesest lõigust, tagada institutsioonile, nagu kõigile organitele, konkurss nende ametnike vahel, kes on võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud. Neil tingimustel piirdub liidu kohtu kontroll sellega, ega taotletud eesmärgiga võrreldes ei ole katsete korraldamine ilmselgelt ebasobiv või ebaproportsionaalne, ning kas sellega ei ole rikutud õigusnormi ega võimu kuritarvitatud.

Konkursikomisjonil või valikukomiteel on asutusesiseses menetluses katsete korra ja üksikasjaliku sisu osas ulatuslik kaalutlusõigus. Liidu kohtul on pädevus seda sisu hinnata üksnes juhul, kui see tuleneb konkursiteate sisust või see ei ole seotud konkursi või valikumenetluse katsete eesmärkidega.

(vt punktid 181 ja 182)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 5. veebruar 1997, kohtuasi T‑211/95: Petit‑Laurent vs. komisjon (punkt 54); 12. juuni 1997, kohtuasi T‑237/95: Carbajo Ferrero vs. parlament (punktid 47 ja 48).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. aprill 2010, kohtuasi F‑2/07: Matos Martins vs. komisjon (punkt 161 ja seal viidatud kohtupraktika).

9.      Kuigi Euroopa Personalivaliku Ametile (EPSO) usaldatud ülesanded on niisugused, mille tõttu sellel institutsioonidevahelisel talitusel on oluline osa liidu personalivaliku poliitika kindlaksmääramisel ja elluviimisel, siis ametnike töölevõtmise konkursi läbiviimisel, kus EPSO‑l on küll tähtis roll niivõrd, kui ta abistab konkursikomisjoni, jääb tema roll igal juhul teisejärguliseks võrreldes konkursikomisjoniga, mida ei saa EPSO‑ga asendada.

Kui konkursi esialgse etapi üle teostas järelevalvet ainult EPSO, on seega tegemist nõuetevastase konkursiga.

(vt punktid 199 ja 204)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. juuni 2010, kohtuasi F‑35/08: Pachtitis vs. komisjon (punkt 58), mille peale on esitatud apellatsioonkaebuses Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑361/10 P.