EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

18. september 2014

Kohtuasi F‑7/13

Luc Radelet

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Kolmandasse riiki määratud ametnikud – Personalieeskirjade X lisa artiklid 5 ja 23 – Institutsiooni poolt elamispinna pakkumine – Ametnikule antud luba elamispinna üürimiseks – Kahju hüvitamise nõue – Mittevaraline kahju – Ebamugava ja tervist kahjustava elamispinna andmine – Tõendite puudumine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles M. Radelet palub sisuliselt esiteks tühistada 26. märtsi 2012. aasta otsuse, millega Euroopa Komisjon jättis rahuldamata tema nõude hüvitada mittevaraline kahju, mille põhjustasid hageja „Antananarivosse [(Madagaskar)] sisseseadmisel tekkinud raskused” ja teiseks mõista komisjonilt välja hüvitise nimetatud mittevaralise kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta L. Radelet kulud tema enda kanda ja mõista talt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Nõue tühistada kohtueelses menetluses tehtud otsus jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata – Nõue, mis ei ole kahju hüvitamise nõuetest eraldiseisev

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Tõendamiskoormis – Dokument, mis ei ole koostatud kahepoolselt – Tõendusjõu puudumine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

3.      Ametnikud – Haldusorgani hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus – Ametniku huvide arvessevõtmine – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 24; X lisa artiklid 5 ja 23)

1.      Institutsiooni otsus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue rahuldamata, on lahutamatult seotud haldusmenetlusega, mis eelnes Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud kahju hüvitamise hagile, ning järelikult ei saa selle otsuse tühistamise nõudeid hinnata eraldi kahju hüvitamise nõuetest. Institutsiooni poolt menetluse kohtueelses etapis väljendatud seisukohta sisaldav akt nimelt vaid võimaldab kahju kannatanud poolel pöörduda Avaliku Teenistuse Kohtusse kahju hüvitamise nõudes.

(vt punkt 57)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Verheyden vs. komisjon, F‑72/06, EU:F:2009:40, punkt 30.

2.      Ametniku poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet lahendades ei saa liidu kohus arvestada dokumenti, mis ei ole koostatud kahepoolselt, näiteks ekspertiisi, mille on tellinud hageja ja mis on koostatud ainult hageja taotlusel.

(vt punkt 90)

3.      Nii hoolitsemiskohustus kui ka hea halduse põhimõte tähendavad eelkõige, et administratsioon on ametniku olukorra üle otsustamisel isegi laia kaalutlusõiguse korral kohustatud võtma arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsuse tegemisel määravad olla, ning pidama seejuures silmas mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku või teenistuja huve.

Ametniku isiklike huvide arvessevõtmine ei tohi aga administratsiooni viia omaenda sisemiste eeskirjade eiramiseni.

Võttes arvesse, et personalieeskirjade X lisa artiklis 5 on juhul, kui institutsioon annab kolmandasse riiki määratud ametniku kasutusse elamispinna, ette nähtud õigus mööblile, ja seda õigust ei ole sätestatud sama lisa artiklis 23 juhul, kui ametnikule on antud luba elamispinna üürimiseks, ei riku administratsioon hoolitsemiskohustust ega hea halduse põhimõtet, kui ta keeldub sellest, et elamispinnal, mille ta on lubanud üürile võtta, kasutatakse mööblit, mis on õiguse mööblile raames ostetud ametniku kasutusse antava elamispinna jaoks.

(vt punktid 97 ja 110–112)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Verheyden vs. komisjon, F‑54/10, EU:F:2011:8, punktid 36 ja 37 ning seal viidatud kohtupraktika.