EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

27. november 2012

Kohtuasi F‑59/11

Peter Sipos

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Otsus, millega keelduti muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel sõlmitud ajutise teenistuja lepingu pikendamisest – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti b alusel tähtajaliselt sõlmitud ajutise teenistuja lepingu sõlmimise tingimused – Ilmne hindamisviga

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega P. Sipos palub esiteks tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 29 septembri 2010. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus pikendada teist korda Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel 16. juulil 2005 allkirjastatud ajutise teenistujate lepingut ning seejärel kohaldada temale muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimesest lõiku, teiseks tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti 1. augusti 2010. aasta otsus, millega viimane võttis hageja tähtajaliselt tööle ajutise teenistujana muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti b alusel, niivõrd kui töölevõtmine kujutas endast tegelikult 16. juulil 2005 allkirjastatud lepingu teist korda pikendamist ning seega oleks pidanud selle sõlmima muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tähtajatult, ning kolmandaks hüvitada Siseturu Ühtlustamise Ameti tegevusega hagejale tekitatud kahju.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Lepingu sõlmimine selleks, et täita alalist ametikohta ajutiselt – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 1a lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt b, artiklid 3, 4 ja 5 ning artikli 8 teine lõik)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaldamisalasse kuuluvad ajutised teenistujad – Lepingu pikendamine pärast lepingu esimest tähtajaliselt pikendamist – Tähtajalise lepingu tähtajatuks lepinguks ümberkvalifitseerimine – Tingimused

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 8 esimene lõik)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Teenistuse huvid

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Põhjendamiskohustus – Puudumine – Erand – Otsus, millega jäeti rahuldamata teenistuja taotlus tema tähtajalise lepingu pikendamiseks

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik ja artikli 90 lõige 1)

1.      Personalieeskirjade artikli 1a lõikest 1 koostoimes muude teenistujate teenistustingimuste artiklitega 2–5 nähtub, et institutsioonide koosseisulised ametikohad täidetakse põhimõtteliselt ametnikega ja seega saavad teenistujad nendel ametikohtadel töötada vaid erandjuhtudel. Niisiis, kuigi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 lõikes b on sõnaselgelt ette nähtud, et ajutisi töötajaid võib võtta alalistele ametikohtadele, on nendes samuti täpsustatud, et seda võib teha vaid ajutiselt. Peale selle on muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 teises lõigus sätestatud, et sel puhul ei või ajutise teenistuja teenistuslepingu kestus ületada nelja aastat ning lepingut võib pikendada üks kord maksimaalselt kaheks aastaks. Selle tähtaja möödudes ei saa ajutine töötaja edasi töötada ja tema teenistus lõppeb või ta määratakse ametnikuks vastavalt personalieeskirjades kindlaks määratud tingimustele.

(vt punktid 37 ja 38)

2.      Selleks et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutise teenistuja lepingut saaks teise pikendamise puhul pidada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku kohaldades tähtajatuks, peavad olema täidetud kaks tingimust: esiteks peab asjaomane leping olema muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutise teenistuja leping ning teiseks peab see leping endast kujutama sellise lepingu pikendamist, mida juba on pikendatud.

Sellega seoses saab administratsioon sõlmida muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tähtajatu lepingu üksnes siis, kui ametikoht, mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks, kuulub asjaomase institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu.

(vt punktid 40 ja 42)

3.      Kui administratsioon ei ole vastu võtnud korda, millega kehtestatakse tingimuslik teenistuslepingute pikendamise põhimõte, siis teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel on tähtajalise lepingu pikendamise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mille puhul tuleb siiski arvestada teenistuse huvidega, millest tulenevalt on nõutud vabadele ametikohtadele parimate kandidaatide töölevõtmine. Seega võib hageja näidata, et administratsioon tegi ilmse hindamisvea, kui ta tema lepingut ei pikendanud, kui ta tõendab, et oli ilmne, et tema tulemuslikkus ja töökogemus oli niivõrd erakordne, et see jättis varju kõikide võimalike kandidaatide tulemuslikkuse ja töökogemuse või vähemalt, et tema tulemuslikkus ja töökogemus olid suuremad selle isiku tulemuslikkusest ja töökogemusest, kes lõpuks vaidlusalusele ametikohale määrati.

(vt punktid 56 ja 57)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (punktid 50 ja 64); 1. märts 2005, kohtuasi T‑258/03: Mausolf vs. Europol (punktid 47–49).

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. november 2008, kohtuasi F‑35/07: Klug vs. EMEA (punktid 65 ja 66).

4.      Administratsioon ei pea põhjendama otsust, millega jäetakse tähtajaline tööleping selle lõppemisel pikendamata. Üldjuhul peab iga lepinguosaline olema lepinguliste suhete algusest peale valmis selleks, et teine pool kasutab lepingu lõppemisel enda õigust tugineda kokkulepitud lepingutingimustele, ning eriti ettenähtud kuupäeval lepingu lõppemisele. Seega juhul, kui puudub õigus tähtajalise lepingu pikendamisele, siis tavaliselt ei ole administratsioonil vaja põhjendada seda, miks ta nõuab kindlaksjäämist lepingu lõppemisele eelnevalt määratud kuupäeval, välja arvatud juhul, kui administratsioon on välja töötanud korra, millega kehtestatakse tingimuslik teenistuslepingute pikendamise põhimõte.

Seevastu otsust, millega administratsioon jättis rahuldamata teenistuja taotluse tema lepingu pikendamiseks, tuleb vastavalt personalieeskirjade artikli 25 teisele lõigule ja artikli 90 lõikele 1 põhjendada, kuna see on isikut kahjustav meede.

(vt punkt 71)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2009, kohtuasi F‑114/07: Wenning vs. Europol (punkt 142 ja seal viidatud kohtupraktika); 23. november 2010, kohtuasi F‑8/10: Gheysens vs. nõukogu (punkt 64).