AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(esimene koda)
21. oktoober 2009
Kohtuasi F‑33/08
V
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Tööle võtmata jätmine füüsilise võimetuse tõttu täita ametiülesandeid – Menetluse nõuetekohasus – Töölevõtmisel läbiviidud tervisekontrolli nõuetekohasus – Ettevalmistavad aktid
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega V palub tühistada komisjoni 15. mai 2007. aasta otsus, millega hagejale teatati, et ta ei ole füüsiliselt võimeline oma ametiülesandeid täitma, ning mõista komisjonilt välja hüvitis hageja arvates talle tekitatud kahju eest.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja pool hageja kohtukuludest. Jätta pool hageja kohtukuludest tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Väited – Väide, et töölevõtmisel läbiviidud tervisekontroll ei olnud väidetavalt nõuetekohane – Vastuvõetavus
(Personalieeskirjad, artikkel 33)
2. Ametnikud – Haldusorgani hoolitsemiskohustus – Kohustus sõnastada ametnikule suunatud individuaalne otsus keeles, mida ta mõistab väga hästi
(EÜ artikli 21 kolmas lõik)
3. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Mõistliku tähtaja järgimine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 1)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Tööle võtmata jätmine füüsilise võimetuse tõttu
(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik ja artikkel 33; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 83)
5. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Võimalus omal algatusel mõista kostjalt institutsioonilt välja hüvitis mittevaralise kahju eest
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)
1. Osas, milles vaidlusalune otsus, millega jäetakse isik tööle võtmata füüsilise võimetuse tõttu täita oma ametiülesandeid, ei põhine ainult arstliku komisjoni meditsiinilisele arvamusele, vaid kõikidele meditsiinilistele aktidele ja dokumentidele, millele on nimetatud arvamuses sõnaselgelt viidatud, sh teenistuja läbi vaadanud arsti antud arvamusele töölevõtmisel läbiviidud tervisekontrolli põhjal, ei ole välistatud, et nende arvamustega seotud võimalikud rikkumised võisid mõjutada arstliku komisjoni järeldusi ning seega vaidlusaluse otsuse õiguspärasust. Töölevõtmisel läbiviidud tervisekontrolli, teiste võimalike arstlike ekspertarvamuste, arstliku komisjoni poole pöördumise, arstliku komisjoni arvamuse ja nimetatud otsuse vahel on tegelikult otsene seos. Arvestades sellise menetluse erinevate aktide ühtekuuluvust, õigustab selline seos seda, et ühenduste kohus analüüsib ettevalmistavaid akte, mille tulemusel see otsus tehti.
(vt punktid 132 ja 133)
Viited:
Euroopa Kohus: 11. juuli 1968, kohtuasi 35/67: Van Eick vs. komisjon (EKL 1968, lk 481, 500).
Esimese Astme Kohus: 31. jaanuar 2006, kohtuasi T‑293/03: Giulietti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑5 ja II‑A‑2‑19, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
2. Isikutel, kes asuvad Euroopa Ühenduste teenistusse, ei ole absoluutset õigust sellele, et nende valitud keelt, olgu selleks siis nende emakeel või mõni teine nende soovitud keel, kasutataks kõikides menetlustes, mis mõjutavad nende ametikohta või karjääri. Sellise õiguse tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus ühenduse institutsioonide nõuetekohase toimimisega. Isegi kui eeldada, et sellise õiguse tunnustamine oleks soovitav, peaks selle ulatus vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele olema sama kõikide ühenduse ametnike ja teenistujate suhtes, ükskõik milliste asjaomaste keeltega tegemist oleks ja ükskõik milline nende teenistuskoht oleks. Sellise tagatise rakendamise teevad aga väga raskeks välismaal elamine, millega on ühenduste ametnike või teenistujate puhul tihti tegemist, ning talituste töö korraldamise piirangud.
Seevastu on institutsioonidel tulenevalt hoolitsemiskohustusest kohustus siis, kui tegemist on ametniku või teenistuja isikliku olukorraga, kasutada keelt, mida ametnik või teenistuja mõistab väga hästi. Selle kohustuse ulatus on täiesti eriline, kui tegemist ei ole administratsiooni poolt tulemuslikult ametniku teavitamisega viimast puudutavast otsusest, vaid selle tagamisega, et asjaomane isik saab läbiviidavatest analüüsidest ja psühholoogilistest testidest täiesti aru ning et nii teostatud ekspertiisi tulemus toob erapooletult ja objektiivselt välja ametniku isiksuse. Seega peab selliste testide ja analüüside puhul asjaomase isiku poolt kasutatud keele oskamise tase olema eriti kõrge.
(vt punktid 170, 171 ja 173)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 23. märts 2000, kohtuasi T‑197/98: Rudolph vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑55 ja II‑241, punkt 46).
Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, liidetud kohtuasjad F‑51/05 ja F‑18/06: Duyster vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 57 ja 58); 7. oktoober 2009, kohtuasi F‑122/07: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 60).
3. Mõistliku aja järgimise kohustus haldusmenetluste läbiviimisel kujutab endast ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mille tagamine on ühenduste kohtu ülesanne ja mida on muuseas õiguse heale haldusele komponendina korratud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 1. Mõistliku aja põhimõtte rikkumine ei õigusta siiski üldiselt haldusmenetluse tulemusel võetud otsuse tühistamist. Ainult siis, kui ülemäära pikk aeg võib mõjutada haldusmenetluse tulemusel võetud otsuse sisu ennast, mõjutab mõistliku aja põhimõte haldusmenetluse kehtivust. Töölevõtmisel ning töölevõtmisel läbiviidud tervisekontrolli raames ei saa ‑ välja arvatud erandjuhtudel ‑ ülemäära pikk aeg muuta nende tõendite olemust, mis kinnitavad ühenduse institutsiooni jaoks ametiülesannete täitmise võimatust. Neid järeldusi arvestades on otsuse tühistamise põhiline praktiline vastupidine tagajärg ühenduse kohtu jaoks see, et menetlust on pikendatud põhjusel, et see on kestnud juba liiga kaua.
(vt punktid 209–211)
Viited:
Euroopa Kohus: 13. detsember 2000, kohtuasi C‑39/00 P: SGA vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑11201, punkt 44).
Esimese Astme Kohus: 13. jaanuar 2004, kohtuasi T‑67/01: JCB Service vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑49, punktid 36 ja 40 ning seal viidatud kohtupraktika); 11. aprill 2006, kohtuasi T‑394/03: Angeletti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑95 ja II‑A‑2‑441, punktid 162 ja 163).
4. Töölevõtmisel läbiviidud tervisekontrolli raames arstliku komisjoni poolt antud võimetust puudutava otsuse põhjendamise viis, mis seisneb selles, et nende järelduste meditsiiniline põhjendus edastatakse arstisaladust järgides asjaomase ühenduse institutsiooni meditsiinitalituse juhile, ei ole asjaomasele isikule rahuldav viis, kuna tal ei ole otsest juurdepääsu nendele kaalutlustele, millega põhjendati arstliku komisjoni järeldusi. Siiski ei muuda selline viis arvamust mittenõuetekohaseks, kuna põhjendamiskohustuse peab ühendama arstisaladuse nõuetega. See ühendamine toimub asjaomasel isikul oleva õiguse kaudu taotleda ja saavutada see, et võimetuse põhjendused edastataks tema valitud arstile.
Kui arstliku komisjoni arvamuse põhjendust võib kritiseerida siis, kui see põhjendus takistab ühenduste kohtu poolt õiguspärasuse kontrolli juhul, kui tegemist on asjaomase isiku poolt vaidlustamisega, siis see ei ole nii, kui asjaomane ühenduse institutsioon teatab mitmel korral ühenduste kohtule, et ta saab esitada kõik dokumendid, mille alusel arstlik komisjon otsuse tegi, tingimusel et asjaomane isik annab nõusoleku, et arstliku komisjoni liikmetel ei ole tema suhtes enam arstisaladuse hoidmise kohustust, kuid asjaomane isik kategooriliselt keeldub sellele taotlusele vastamisest. Taolisel juhul ei ole need administratsiooni või arstliku komisjoni liikmed, kes arstisaladusele tuginemisega tõkestavad õiguse normaalset toimimist.
(vt punktid 221–226)
Viited:
Euroopa Kohus: 27. oktoober 1977, kohtuasi 121/76: Moli vs. komisjon (EKL 1977, lk 1971, punktid 15–17); 13. aprill 1978, kohtuasi 75/77: Mollet vs. komisjon (EKL 1978, lk 897, punktid 15–17); 10. juuni 1980, kohtuasi 155/78: M vs. komisjon (EKL 1980, lk 1797, punktid 15–19).
5. Juhul, kui on esitatud hagi täieliku pädevuse raames ning isegi kui sellega seoses ei ole esitatud nõuetekohaseid nõudeid, on ühenduste kohtul pädevus omal algatusel mõista administratsioonilt välja hüvitis ametialase eksimusega administratsiooni poolt tekitatud mittevaralise kahju eest. Seda pädevust võib siiski rakendada ainult siis, kui kohus loobub otsuse tühistamisest, mida ta tavaliselt peaks tegema, kuna tühistamisel oleksid ülemäärased tagajärjed või kui sanktsioon tuvastatud rikkumise kujul oleks ebasobiv, või kui kohus tuvastab, et tühistamine iseenesest ei saa sobivalt hüvitada tekitatud kahju, ning selleks et tagada tühistava kohtuotsuse kasulik mõju.
(vt punkt 266)
Viited:
Euroopa Kohus: 5. juuni 1980, kohtuasi 24/79: Oberthür vs. komisjon (EKL 1980, lk 1743, punktid 13–15).
Esimese Astme Kohus: 31. märts 2004, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑109 ja II‑483, punktid 84–91).
Avaliku Teenistuse Kohus: 22. oktoober 2008, kohtuasi F‑46/07: Tzirani vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 214 ja 215); 5. mai 2009, kohtuasi F‑27/08: Simões Dos Santos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punktid 142–144).