EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

15. oktoober 2014

Kohtuasi F‑55/10 RENV

Chrysanthe Moschonaki

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Kohtuasja saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule uueks arutamiseks pärast lahendi tühistamist – Töölevõtmine – Institutsioonisisene teade vaba ametikoha kohta – Vaba ametikoha teates esitatud kandideerimise tingimused – Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kaalutlusõigus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. Moschonaki palus tühistada Euroopa Komisjoni 30. septembri 2009. aasta otsuse lükata tagasi hageja kandidatuur ametikohale „assistent-raamatukoguhoidja/arhivaar”, ning mõista välja hüvitis hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest.

Otsus:      Tühistada 30. septembri 2009. aasta otsus, millega Euroopa Komisjon lükkas tagasi C. Moschonaki kandidatuuri ametikohale „assistent-raamatukoguhoidja/arhivaar”. Mõista Euroopa Komisjonilt C. Moschonakile välja 5000 eurot. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja C. Moschonaki kohtukulud kohtuasjades F‑55/10, T‑476/11 P ja F‑55/10 RENV.

Kokkuvõte

Ametnikud – Vaba ametikoha teade – Ese – Administratsiooni kohustus märkida ametikoha täitmiseks nõutavad tingimused – Ulatus – Kandidatuuri tagasilükkamine põhjusel, et see ei rahulda tingimust, mida vaba ametikoha teates ei ole märgitud – Rikkumine

(Personalieeskirjad, artiklid 4 ja 29)

Õiguskindluse põhimõte, mille kohaselt peab administratsioon võimaldama asjaomastel isikutel täpselt teada neil olevate kohustuste ja õiguste ulatust, nõuab, et töötajate õigusi ja kohustusi kindlakstegev norm tuleb avaldada kohasel viisil administratsiooni poolt kindlaks määratud eeskirjade alusel ja vastavas vormis.

Mis puudutab ametnike töölevõtmise norme, siis ametisse nimetav asutus peab nii täpselt kui võimalik vaba ametikoha teates märkima ametikoha täitmiseks nõutavad tingimused selleks, et huvitatud isikutel oleks võimalik hinnata, kas nad saavad kandideerida. Muidugi ei pea ametisse nimetav asutus kordama kõiki personalieeskirjades sõnaselgelt sätestatud tingimusi, kuna eeldatakse, et kandidaadid on nendest teadlikud, kuid vaba ametikoha teade kaotaks oma mõtte – milleks on teavitada kandidaate tingimustest, mida nad ametikohale asumiseks peavad täitma −, kui administratsioon võiks kandidatuuri tagasi lükata põhjusel, mida sõnaselgelt selles teates või personalieeskirjades ei ole märgitud, või mida ei ole avaldatud.

Seetõttu peab tingimus, mille eesmärk on institutsioonisisese vaba ametikoha teate raames välistada valikus osalemast teatavad ametnikud, kes muidu kandideerimise tingimustele vastaksid, taotletava õigusliku mõju saavutamiseks ehk teatavate õigustatud isikutel valikus osalemise takistamiseks määratlema selgelt ja täpselt asjaolud, mis sellist välistamist õigustavad. Seetõttu ei saa asjaomase isiku kandidatuuri tagasilükkamisel vastu tema tugineda nõudele, mida ei ole avaldatud ja mis ei tulene selgelt vaba ametikoha teatest.

(vt punktid 41, 42, 45 ja 47)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused Grassi vs. nõukogu, 188/73, EU:C:1974:112, punkt 40; ROM-projecten, C‑158/06, EU:C:2007:370, punkt 25; Skoma-Lux, C‑161/06, EU:C:2007:773, punkt 28, ning Heinrich, C‑345/06, EU:C:2009:140, punkt 44.

Üldkohus: kohtuotsus Vecchi vs. komisjon, T‑356/94, EU:T:1996:136, punkt 50.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Wenig vs. komisjon, F‑80/08, EU:F:2009:160, punkt 90, ning Šimonis vs. komisjon, F‑113/07, EU:F:2011:44, punktid 73 ja 74.