ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)

13. mai 2015(*)

Riigiabi – Austrian Airlinesi kontsernile Austria antud ümberkorraldusabi – Otsus, millega eeldusel, et järgitakse teatud tingimusi, tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Austrian Airlinesi kontserni erastamine – Abisaaja kindlakstegemine – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

Kohtuasjas T‑511/09,

Niki Luftfahrt GmbH, asukoht Viin (Austria), esindajad: advokaadid H. Asenbauer ja A. Habeler,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: B. Martenczuk ja K. Gross, keda abistas advokaat G. Quardt, hiljem B. Martenczuk ja R. Sauer, keda abistasid G. Quardt ja J. Lipinsky,

kostja,

keda toetavad

Austria Vabariik, esindajad: C. Pesendorfer ja M. Klamert,

Deutsche Lufthansa AG, asukoht Köln (Saksamaa), esindajad: advokaadid H.‑J. Niemeyer, H. Ehlers ja M. Rosenberg, hiljem H.‑J. Niemeyer, H. Ehlers, C. Kovács ja S. Völcker,

Austrian Airlines AG, asukoht Viin, esindajad: advokaadid H.‑J. Niemeyer, H. Ehlers ja M. Rosenberg, hiljem H.‑J. Niemeyer, H. Ehlers ja C. Kovács,

ja

Österreichische Industrieholding AG, asukoht Viin, esindajad: advokaadid T. Zivny, P. Lewisch ja H. Kristoferitsch,

menetlusse astujad,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 28. augusti 2009. aasta otsus 2010/137/EÜ riigiabi C 6/09 (ex N 663/08) kohta – Austria Austrian Airlines – ümberkorralduskava (ELT 2010, L 59, lk 1), millega tunnistati eeldusel, et järgitakse teatud tingimusi, ühisturuga kokkusobivaks ümberkorraldusabi, mille Austria Vabariik andis Austrian Airlinesi kontsernile viimase ülevõtmise raames Lufthansa kontserni poolt,

ÜLDKOHUS (kaheksas koda),

koosseisus: koja esimees D. Gratsias, kohtunikud M. Kancheva (ettekandja) ja C. Wetter,

kohtusekretär: ametnik K. Andová,

arvestades kirjalikus menetluses ja 25. juuni 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Austrian Airlinesi kontsern (edaspidi „Austrian Airlines”) koosneb kolmest ettevõtjast: Austrian Airlines Österreichische Luftverkehrs AG, 1957. aastal asutatud ja võrgule orienteeritud lennuettevõtja, Tiroler Luftfahrt GesmbH (edaspidi „Tiroler Luftfahrt”), 1978. aastal asutatud piirkondlik tütarettevõtja, ning Lauda Air Luftfahrt GmbH (edaspidi „Lauda Air”), 1979. aastal asutatud tellimuslende korraldav tütarettevõte. Austrian Airlines on lennuettevõtja, kelle registrijärgne asukoht on Viin (Austria) ja kelle sõlmlennujaamad on Viini rahvusvaheline lennuväli ja Innsbrucki lennuväli (Austria). Austrian Airlines on Star Alliance’i liige. Austria Vabariigile kuulub riikliku valdusühingu Österreichische Industrieholding AG (edaspidi „ÖIAG”) kaudu 41,56% Austrian Airlinesi aktsiatest ning ÖIAG on suurim aktsionär.

2        Hageja Niki Luftfahrt GmbH on Viinis asuv Austria õiguse alusel asutatud äriühing, mis lennuettevõtjana kasutab ärinime „flyNiki” või „Niki”. Tema tegevuse lähtekoht on Viin, Linz (Austria), Salzburg (Austria), Graz (Austria) ja Innsbruck (Austria), kust ta pakub nimelt lende sihtkohtadesse kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Hagi esitamise ajal kuulus hageja 76% ulatuses Privatstiftung Laudale (eraõiguslik fond Lauda) ning 24% ulatuses Saksamaa suuruselt teisele lennuettevõtjale Air Berlin.

3        Austrian Airlines on aastaid seisnud silmitsi suurte finantsraskustega. Arvestades neid raskusi, andis Austria föderaalvalitsus 12. augustil 2008 mandaadi erastamiseks, millega volitatakse ÖIAG võõrandama kogu osaluse Austrian Airlinesis. 29. oktoobril 2008 pikendati mandaati 31. detsembrini 2008.

4        ÖIAG avaldas hanketeated 13. augustil 2008 Austria ajakirjanduses ja rahvusvahelises ajakirjanduses, kutsudes potentsiaalseid investoreid üles väljendama oma huvi ÖIAG‑le kuuluvate Austrian Airlinesi aktsiate omandamise vastu. Pakkujatel oli sooviavalduse esitamiseks aega kuni 24. augustini 2008. Ühtekokku teatas oma huvist 12 investorit.

5        28. augustil 2008 teatati potentsiaalsetele investoritele, et nad peavad ülevõtmiskava esitama 12. septembriks 2008. Kava pidi sisaldama teavet pakkuja kohta, Austrian Airlinesi strateegilist plaani, ettepanekut tehingu struktuuri kohta, teavet kavandatava rahastamise ning lisateavet lepingu sisu (lubadused, tagatised) kohta. Esitati üksnes kolm ülevõtmiskava vastavalt Air France-KLM‑i, Deutsche Lufthansa AG (edaspidi „Lufthansa”) ja Vene vedaja S7 poolt.

6        16. septembril 2008 paluti ülevõtmiskava esitanud kolmel ettevõtjal esitada oma lõplik pakkumine ilma ostu-müügihinnata 21. oktoobriks 2008 ja lõplik pakkumine koos ostu-müügihinnaga 24. oktoobriks 2008.

7        21. oktoobril 2008 esitas Lufthansa ainsa pakkujana pakkumise, millele olid lisatud leping ja strateegiline plaan ilma hinnata, nagu oligi nõutud. 24. oktoobril 2008 esitas Lufthansa siduva pakkumise koos hinnaga, mida ta on valmis maksma ÖIAG‑le kuuluvate Austrian Airlinesi aktsiate eest.

8        Ülevõtmispakkumises oli ette nähtud, et:

–        Lufthansa maksab ÖIAG‑le ostu-müügihinnana 366 268,75 eurot;

–        ÖIAG saab optsioonitunnistuse, millest võib taas kasumisse jõudmisel tuleneda täiendava makse nõue summas 162 000 000 eurot;

–        ÖIAG tasub sihtotstarbelise äriühingu kaudu 500 000 000 euro suuruse summa, mida kasutatakse Austrian Airlinesi kapitali suurendamiseks.

9        Optsioonitunnistusega seoses oli ette nähtud, et kolm aastat pärast tähtaega või hiljemalt pärast ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2011 käsitlevate finantsaruannete esitamist saab ÖIAG täiendava makse 162 000 000 euro suuruses summas.

10      Austrian Airlinesis ÖIAG‑le kuuluva osaluse pidid omandama Österreichische Luftverkehrs-Holding-GmbH, mis 49,8% ulatuses kuulub Österreichische Luftverkehrs-Beteiligungs-GmbH‑le, kelle ainuomanik on omakorda Lufthansa, ning 50,2% ulatuses Österreichische Luftverkehrs-Privatstiftungile, mis on Austria õiguse alusel asutatud fond, mille asutaja on Österreichische Luftverkehrs-Beteiligungs.

11      Paralleelselt selle tehinguga pidi Österreichische Luftverkehrs-Holding GmbH omandama ülejäänud osaluse Austrian Airlinesis ülevõtmispakkumise või squeeze out tehingu (ülevõtmistehing) alusel, selleks et tagada Austrian Airlinesis kogu osaluse omandamine.

12      Tehingu kiitis 3. detsembril 2008 heaks Lufthansa nõukogu ja 5. detsembril 2008 ÖIAG nõukogu.

13      Austria Vabariik teatas 21. detsembril 2008 Euroopa Ühenduste Komisjonile meetmetest, mis puudutavad tema osaluse kavandatavat müüki Austrian Airlinesis.

14      Paralleelselt teatas Austria Vabariik 19. detsembril 2008 komisjonile oma otsusest anda Austrian Airlinesile päästmisabi 100% tagatisena, selleks et viimasel võimaldada saada rahastatavat laenu 200 miljoni euro suuruses summas.

15      Komisjon kiitis 19. jaanuari 2009. aasta otsusega riigiabi NN 72/08 kohta, Austria – Austrian Airlines – päästmisabi, kõnealuse päästmisabi heaks kui tagatise, mis lõpetatakse, kui komisjon teeb lõpliku otsuse abi suhtes, millest teatati Austria ametiasutuste poolt esitatud müügiprotsessi või ümberkorralduskava käigus.

16      Komisjon teatas 11. veebruari 2009. aasta kirjas Austria Vabariigile oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlik riigiabi uurimise menetlus meetmete osas, mille esitas Austria Vabariik, et võõrandada oma osalus Austrian Airlinesis.

17      Austria Vabariik esitas 11. märtsil 2009 komisjonile märkused ametliku uurimismenetluse algatamise kohta.

18      Samal päeval avaldati ametliku uurimismenetluse algatamise otsus Euroopa Liidu Teatajas ja kutsuti huvitatud isikuid esitama oma märkused (ELT 2009, C 57, lk 8).

19      Otsuses täpsustas komisjon kõigepealt, et ta peab kindlaks tegema, kas ÖIAG‑le Austrian Airlinesis kuuluva osaluse eest Lufthansa makstud hind on turuhind. Komisjon kahtles, kas tegemist oli avatud, läbipaistva ja tingimusteta müügiga ning milline on optsioonitunnistuse väärtus. Komisjon märkis, et kui Austrian Airlinesi eest ei makstud turuhinda, siis tuleks makstud hinna ja turuhinna vahet käsitleda riigiabina.

20      Komisjon oli ka seisukohal, et ta peab analüüsima Austria Vabariigi väidet, mille kohaselt Lufthansa tasutud summa ei ole riigiabi, kuna igal muul juhul oleks ÖIAG kulu olnud suurem.

21      Lõpuks, kuna Austria Vabariik pakkus välja ümberkorralduskava juhuks, kui komisjon peaks leidma, et teatatud meede kujutab endast riigiabi, siis täpsustas komisjon, et ta peab kontrollima, kas nimetatud kava on kokkusobiv komisjoni 1. oktoobri 2004. aasta teatisega ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 244, lk 2) (edaspidi „2004. aasta suunised”) ja komisjoni 10. detsembri 1994. aasta teatisega EÜ […] artiklite [87] ja [88] ning EMP lepingu artikli 61 kohaldamine lennundussektorile antava riigiabi korral (EÜT C 350,lk 5) (edaspidi „lennundussektori 1994. aasta suunised”).

22      Komisjon sai huvitatud isikutelt, sealhulgas hagejalt märkused ja edastas need Austria Vabariigile 15. aprillil 2009.

23      Austria Vabariik edastas komisjonile huvitatud isikute märkuste kohta oma märkused 8. mail 2009.

24      Samal päeval sai komisjon teate kavandatava koondumise kohta, millega pidi Lufthansa saama ainukontrolli Austrian Airlinesi üle.

25      Austria Vabariigi palvel toimusid Austrian Airlinesi erastamisega seoses koosolekud 7. ja 18. mail 2009. Pärast nimetatud koosolekuid edastati komisjonile 22. mail ja 18. juunil 2009 nõutud lisateave.

26      Komisjon võttis 28. augustil 2009 vastu otsuse 2010/137/EÜ riigiabi C 6/2009 (ex N 663/08) kohta – Austria Austrian Airlines – ümberkorralduskava (ELT 2010, L 59, lk 1) (edaspidi „vaidlustatud otsus”), millega tunnistati ühisturuga kokkusobivaks Austria Vabariigi poolt Austrian Airlinesile antud ümberkorraldusabi eeldusel, et järgitakse teatud tingimusi.

27      Pärast seda, kui komisjon palus Austria Vabariigil vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artiklile 25, muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006, millega kohandatakse teatavaid määrusi ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse (sealhulgas veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid), transpordipoliitika, maksustamise, statistika, energeetika, keskkonna, justiits- ja siseküsimustes tehtava koostöö, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning institutsioonide valdkondades seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, lk 1), teatada, millist teavet Austria peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks, avaldas komisjon 9. märtsil 2009 vastavalt määruse artikli 26 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni.

28      Komisjon tegi 28. augustil 2009 ka otsuse K(2009) 6690 lõplik (Juhtum COMP/M.5440 – Lufthansa/Austrian Airlines), millega kuulutatakse eeldusel, et järgitakse väljapakutud kohustusi, ühisturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks ettevõtjate koondumine, mille tulemusel Lufthansa saab ainukontrolli Austriani kontserni üle, ja mille kokkuvõte avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2010, C 16, lk 11) (edaspidi „otsus koondumise heakskiitmise kohta”).

29      Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et Lufthansa poolt ÖIAG‑le tasutav ostuhind viimasele kuuluva osaluse eest vastab negatiivsele hinnale, kuna see tuleneb ühelt poolt Austrian Airlinesile tasutud abi summa ja teiselt poolt optsioonitunnistuse summa ja ÖIAG‑le kuuluva osaluse omandamiseks tasutud summa vahest. Pärast seda, kui komisjon analüüsis ÖIAG‑le Austrian Airlinesis kuuluva osaluse väärtust, jõudis ta järeldusele, et Lufthansa pakutud negatiivne hind vastab turuhinnale ja seega ei saa seda lugeda Lufthansale antavaks abiks.

30      Komisjon tuletas siiski meelde, et kui riik müüb ettevõtte negatiivse hinnaga, ei ole asjaolu, et see hind vastab turuhinnale, piisav kriteerium, et tuvastada, et riik tegutses turumajanduses tegutseva investorina ja et riigiabi ei antud. Niisugune investor peab negatiivset turuhinda võrdlema nimelt kuluga, mis ta oleks muudel juhtudel pidanud kandma. Siinkohal leidis komisjon, et käesoleval juhul oleks Austrian Airlinesi maksejõuetus, millega kaasnev kulu riigile oleks puudunud, viimase jaoks olnud soodsam võimalus kui Austrian Airlinesis oma osaluse müük negatiivse hinnaga. Seetõttu oli komisjon seisukohal, et negatiivse hinna kogusummat tuleb käsitleda Austrian Airlinesile antud avalike vahenditena ning et selliste vahendite riigi poolt teiste ühenduse lennuettevõtjatega konkureerivale ettevõtjale andmine kahjustab ühendusesisest kaubandust ja kujutab seega riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

31      Pärast kõnesoleva abi analüüsimist leidis komisjon, et juhul kui järgitakse teatud tingimusi ja niivõrd, kuivõrd komisjonile teatatud ümberkorraldamiskava rakendatakse täielikult, on abi ühisturuga kokkusobiv EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses.

32      Vaidlustatud otsuse resolutsioonis on sätestatud:

„Artikkel 1

Ümberkorraldusabi, mille Austria andis Austrian Airlinesile, on ühisturuga kokkusobiv vastavalt artiklis 2 nimetatud tingimustele ja kohustustele EÜ […] artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt juhul, kui komisjonile teatatud ümberkorralduskava viiakse ellu täies mahus.

Artikkel 2

1. Austria võtab vajalikud meetmed, et Austrian Airlines vähendaks enne 2010. aasta lõppu pakutavate istekohtade arvu 15% võrra 2008. aasta jaanuari tasemega võrreldes. Seejärel piirdutakse Austrian Airlinesi võimsuse suurendamise puhul keskmise kasvumääraga, mis on kehtestatud Association of European Airlinesi liikmeks oleva lennuettevõtte suhtes. See ülempiir kehtib kuni 2015. aasta lõpuni või kuni Austrian Airlines jõuab kasumiläveni (EBIT), kui see peaks toimuma varem.

2. Austria võtab vajalikud meetmed, et Austrian Airlines vähendaks oma osalust ettevõttes Schedule Coordination Austria GmbH 30. septembriks 2009 25%‑ni ning et ei ettevõte Flughafen Wien AG ega mis tahes muu osapool, kelle üle valitseb Austrian Airlines või Flughafen Wien AG, ei saavutaks Schedule Coordinationis kõnealuse ümberkorraldamise järel enamusosalust.

3. Austria võtab vajalikud meetmed, selleks et tagada juhtumi COMP/M.5440 – Lufthansa-Austrian Airlines ühinemisotsusest tulenevate tingimuste täitmine.

4. Austria tühistab kahepoolsed lennunduslepingud, mis ei sisalda ühenduse määratluse klauslit, või peab uusi läbirääkimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 847/2004 sätetele. Austria teatab komisjonile võetud meetmetest, selleks et tagada niisuguste lepingute kokkusobivus ühenduse õigusega ühenduse määratluse tunnustamise kontekstis.

5. Austria esitab komisjonile 31. detsembriks 2009 aruande ümberkorralduskava edusammude ja haldamise ning võetud meetmete kohta, millega vähendatakse Austrian Airlinesi osalust ettevõttes Schedule Coordination Austria GmbH. Austria teatab 31. aprilliks 2010 meetmetest, mis on võetud artikli 2 lõike 4 rakendamiseks. Austria esitab komisjonile aastaaruande ümberkorralduskava rakendamise ning võimsuse suurendamise kohta igal aastal kuni aastani 2015.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Austria Vabariigile.”

 Menetlus

33      Hageja esitas ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel käesoleva hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 21. detsembril 2009.

34      Austria Vabariik esitas 23. aprillil 2010 Üldkohtu kantseleisse avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. Üldkohtu kuuenda koja esimees andis 15. juuni 2010. aasta määrusega Austria Vabariigile menetlusse astumise loa.

35      Lufthansa ja Austrian Airlines esitasid 27. aprillil 2010 Üldkohtu kantseleisse avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks.

36      ÖIAG esitas 7. mail 2010 Üldkohtu kantseleisse avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks.

37      Austria Vabariik esitas 30. augustil 2010 Üldkohtu kantseleisse menetlusse astuja seisukohad.

38      Kuna Üldkohtu kodade koosseis on muutunud, kuulub ettekandja‑kohtunik nüüd seitsmenda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi 27. septembril 2010 sellele kojale.

39      Hageja esitas 18. oktoobril 2010 Üldkohtu kantseleisse oma seisukohad Austria Vabariigi menetlusse astuja seisukohtadele.

40      Komisjon ja Austria Vabariik esitasid 11. novembril 2010 Üldkohtu kantseleisse oma seisukohad menetlust korraldavate meetmete taotluste ja menetlustoimingute tegemise taotluse suhtes, mille hageja oli esitanud oma seisukohtades Austria menetlusse astuja seisukohtadele.

41      Üldkohtu seitsmenda koja esimees andis 29. novembri 2010. aasta määrusega Lufthansale, Austrian Airlinesile ja ÖIAG‑le menetlusse astumise loa.

42      Lufthansa, Austrian Airlines ja ÖIAG esitasid 14. veebruaril 2011 Üldkohtu kantseleisse menetlusse astuja seisukohad.

43      Hageja esitas 13. mail 2011 Üldkohtu kantseleisse oma seisukohad Lufthansa, Austrian Airlinesi ja ÖIAG menetlusse astuja seisukohtadele.

44      Kuna Üldkohtu kodade koosseis on muutunud, kuulub ettekandja‑kohtunik nüüd esimese koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi 16. mail 2012 sellele kojale.

45      Pärast seda, kui Üldkohus tuvastas esiteks, et komisjoni hinnangul ei ole hageja teatud argumendid vastuvõetavad, kuna need põhinevad üksikasjalikel andmetel, mis ei ole toodud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalses versioonis; teiseks, et hageja lisas oma hagiavaldusele vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni, ja kolmandaks, et vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalses versioonis kustutatud teave oli otsusest õigesti arusaamiseks vajalik ja seega vajalik ka kohtuasjas otsuse tegemiseks, palus Üldkohus 10. juuli 2012. aasta määrusega dokumentide esitamist puudutava menetlustoimingu kohta komisjonil Üldkohtu kodukorra artikli 65 punkti b, artikli 66 lõike 1 ja artikli 67 lõike 3 teise lõigu alusel esitada vaidlustatud otsuse täielik versioon, nagu see tehti teatavaks selle adressaadile Austria Vabariigile. Määruses täpsustati, et vaidlustatud otsuse täielikku versiooni ei esitatud selles menetlusstaadiumis ei hagejale ega ühelegi teisele menetluspoolele, välja arvatud Austria Vabariik, kes juba oli selle adressaat. Komisjon täitis selle nõudmise 25. juulil 2012.

46      Üldkohus palus 11. juulil 2012 kodukorra artikli 64 alusel hagejal täpsustada, kas tal on olnud võimalik tutvuda vaidlustatud otsuse täieliku versiooniga, nagu see tehti teatavaks Austria Vabariigile. Hageja vastas sellele küsimusele 26. juulil 2012 jaatavalt.

47      Üldkohus saatis 18. veebruaril 2013 kodukorra artikli 64 lõike 3 punktides b ja c viidatud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele hulga nõudmisi.

48      Kõigepealt, olles tuvastanud, et hagiavalduses sisalduvad üksikasjalikud andmed, mida ei ole esitatud vaidlustatud otsuse selles versioonis, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas, olid välja toodud viimati nimetatud otsuse täielikus versioonis ning et hageja kinnitas, et hagiavalduse ettevalmistamisel oli talle vaidlustatud otsuse täielik versioon teatavaks tehtud, palus Üldkohus komisjonil täiendada oma kostja vastust ja avaldada arvamust kõigi nende hagiavalduses esitatud väidete, etteheidete ja argumentide suhtes, mille osas ta ei olnud veel võtnud seisukohta põhjusel, et sellega rikuks ta ELTL artiklis 339 ette nähtud ametisaladuse hoidmise kohustust.

49      Edasi palus Üldkohus komisjonil märkida, kas ja millises ulatuses võib käesoleva kohtuasja huvides loobuda vaidlustatud otsuse täielikus versioonis sisalduva kogu teabe konfidentsiaalsusest hageja ja teiste menetlusosaliste puhul. Juhul kui komisjon soovib säilitada kogu nimetatud teabe konfidentsiaalsuse, paluti tal põhjendada iga väidetavalt konfidentsiaalse elemendi jätkuvalt konfidentsiaalsena käsitlemist, selleks et Üldkohus saaks selle kohta teha otsuse kodukorra artikli 67 lõike 3 teise lõigu alusel.

50      Lõpuks palus Üldkohus menetlusse astujatel esitada oma põhjendatud arvamus vaidlustatud otsuse täieliku versiooni konfidentsiaalsuse kohta.

51      Austria Vabariik ja ÖIAG vastasid sellele menetlust korraldavale meetmele vastavalt 14. ja 18. märtsil 2013. Komisjon, Austrian Airlines ja Lufthansa esitasid oma vastused 19. märtsil 2013.

52      Kuna komisjon piirdus oma 19. märtsi 2013. aasta vastuses, selleks et põhjendada vaidlustatud otsuse täieliku versiooni jätkuvalt konfidentsiaalsena käsitlemist, viitega Austria Vabariigi keeldumisele loobuda otsuse konfidentsiaalsusest, palus Üldkohus kodukorra artikli 64 lõike 3 punktide a ja b alusel 18. juulil 2013 komisjonil esitada vaidlustatud otsuse täieliku versiooni iga väidetavalt konfidentsiaalse elemendi osas põhjused, mille tõttu nõustus ta Austria Vabariigi taotlusega käsitleda andmeid konfidentsiaalsena, täpsustades kasutatud kriteeriume, selleks et otsustada, kas tegemist on teabega, mis oma laadilt on ametisaladus komisjoni 1. detsembri 2003. aasta teatise K(2003) 4582, milles käsitletakse ametisaladust riigiabi otsustes (ELT C 297, lk 6), tähenduses. Komisjon vastas sellele menetlust korraldavale meetmele 19. septembril 2013.

53      Kuna Üldkohtu kodade koosseis on muutunud, kuulub ettekandja‑kohtunik nüüd kaheksanda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi 1. oktoobril 2013 sellele kojale.

54      Pärast seda, kui Üldkohus analüüsis komisjoni ja menetlusse astujate argumente vaidlustatud otsuse täielikus versioonis sisalduva teabe konfidentsiaalsuse kohta, otsustas Üldkohus 14. novembril 2013 selle versiooni komisjonile tagasi saata ja võttis uue menetlust korraldava meetme, millega palus ta komisjonil esitada vaidlustatud otsusest uue versiooni, milles ta peab kustutama üksnes niisuguse konfidentsiaalse teabe, mida ei ole mainitud hageja menetlusdokumentides, selleks et nimetatud versiooni saaks edastada teistele menetlusosalistele.

55      Komisjon keeldus 3. detsembri 2013. aasta kirjaga täitmast kõnealust menetlust korraldavat meedet eelkõige põhjusel, et kuna Üldkohus saatis talle vaidlustatud otsuse täieliku konfidentsiaalse versiooni ning ei vaielnud vastu selle otsuse põhjendatusele, millega ta teatud teabe kustutas vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalsest avalikust versioonist, leidis komisjon, et tal puudub kohustus koostada vaidlustatud otsuse uus versioon.

56      Üldkohus tegi 27. jaanuaril 2014 määruse, millega esiteks kohustas komisjoni esitama vaidlustatud otsuse versiooni, milles ta peab kustutama üksnes niisuguse konfidentsiaalse teabe, mida ei ole mainitud hageja menetlusdokumentides, ning teiseks otsustas, et hageja esindajad, samuti Austria Vabariigi, ÖIAG, Lufthansa ja Austrian Airlinesi esindajad võivad nimetatud dokumendiga tutvuda Üldkohtu kantseleis dokumendi esitamisest kuni kohtuistungi toimumise kuupäevani, ilma et dokumendist võiks teha koopiaid. Komisjon täitis selle menetlustoimingu 13. veebruaril 2014.

57      Pärast poolte ärakuulamist otsustas Üldkohus 11. märtsil 2014 läbi viia kinnise kohtuistungi, mis leidis aset 25. juunil 2014.

 Poolte nõuded

58      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

59      Komisjon, keda toetavad Austria Vabariik, ÖIAG, Lufthansa ja Austrian Airlines, palub Üldkohtul:

–        jätta hagiavaldus vastuvõetamatuse tõttu vähemalt osaliselt läbi vaatamata ning teise võimalusena jätta hagiavaldus põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

1.     Vastuvõetavus

 Hagiavalduse originaalil puudub allkiri

60      Kostja vastuses väidab komisjon, et kuna talle edastatud hagiavaldus ei ole allkirjastatud, ei vasta see kodukorra artikli 43 lõike 1 nõuetele ja on järelikult vastuvõetamatu. 25. juunil 2014 toimunud kohtuistungil loobus komisjon siiski sellele asja läbivaatamist takistavale asjaolule tuginemast, kui ta vastas Üldkohtu küsimusele järelduste kohta, mille ta tegi Üldkohtu kantselei 14. aprilli 2010. aasta kirjast, millega viimane teatas komisjonile, et hagiavalduse originaal oli hageja esindaja poolt allkirjastatud.

 Hageja poolt teabe kasutamine, mis ei sisaldu vaidlustatud otsuse selles versioonis, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas, vaid mis oli esitatud vaidlustatud otsuse selles versioonis, mis tehti teatavaks Austria Vabariigile

61      Ilma et komisjon ametlikult esitaks vastuvõetamatuse väidet kodukorra artikli 114 tähenduses, leiab ta, et hagiavaldus on osaliselt vastuvõetamatu, kuna see sisaldab väiteid teatud teabe kohta, mille alusel komisjon järeldas ekslikult, et kõnealune abi on ühisturuga kokkusobiv, ning mis ei ole toodud vaidlustatud otsuse selles versioonis, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja mis oli lisatud hagiavaldusele.

62      Komisjoni arvates on tal võimatu avaldada seisukohta kõnealuste väidete kohta, ilma et ta ei rikuks ELTL artiklis 339 ette nähtud ametisaladuse hoidmise kohustust. See asjaolu piirab aga tema kaitseõiguste teostamist ja toob seetõttu kaasa hagiavalduse osalise vastuvõetamatuse kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c alusel niivõrd, kuivõrd hagiavaldus puudutab kõnealust teavet.

63      Lisaks väidab komisjon, et hagiavaldus on vastuvõetamatu ka osas, milles see sisaldab kõnealust teavet, põhjusel et nimetatud teave saadi hagejalt õigusvastaselt. Komisjon leiab, et kui hagiavaldus jätta selles osas vastuvõetamatuks tunnistamata, kiidetaks sellega heaks viis, kuidas hageja sai kõnealuse teabe, ja soodustaks vastavat tegevust. See võiks kahjustada ettevõtjate usaldust niisugusele konfidentsiaalsele teabele antud kaitse vastu, mida nad võiksid riigiabi kontrollimise menetluses komisjonile edastada, ning õhutada neid komisjonile tulevikus sellist teavet mitte edastama, mis kahjustaks riigiabi kontrollimise menetluse tõhusust tervikuna.

64      Esiteks, mis puudutab komisjoni argumente kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c rikkumise kohta, siis ei ole need veenvad.

65      Asjakohane on meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, et vastavalt kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb igas Üldkohtule esitatavas hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. See teave peab olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks ette valmistada oma kaitse ja Üldkohus saaks teostada oma kohtulikku kontrolli. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad hagi aluseks olevad põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist (kohtumäärused, 28.4.1993, De Hoe vs. komisjon, T‑85/92, EKL, EU:T:1993:39, punkt 20, ja 11.7.2005, Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, T‑294/04, EKL, EU:T:2005:280, punkt 23).

66      Komisjon ei väida aga, et hagiavalduses sisalduvad fakti- ja õigusväited oleksid mingil määral ebaselged või ebatäpsed, vaid leiab üksnes, et õigusliku kohustuse alusel on võimatu vastata hageja argumentidele. Sellega ei tõenda komisjon, et rikutud oleks kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c ette nähtud vorminõudeid, mis tooksid kaasa hagiavalduse vastuvõetamatuse eespool punktis 65 viidatud kohtupraktika tähenduses.

67      Lisaks ei saa nõustuda komisjoni argumentidega, et rikutud on tema kaitseõigusi, kuna väidetavalt on võimatu vastata hageja argumentidele, mis põhinevad teabel, mida ei ole esitatud vaidlustatud otsuse avalikus versioonis.

68      Füüsiline või juriidiline isik, kes ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel võib vaidlustada sätte esimeses lõigus viidatud akti, võib nimelt piiranguteta tugineda kõigile sama artikli teises lõigus nimetatud väidetele.

69      Iga piirang, mis puudutab niisuguse hageja õigust tugineda tühistamisväidetele, mida ta peab sobivaks, peab järelikult – arvestades asjaolu, et see kujutab endast ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile piiramist – olema harta artikli 52 lõike 1 tähenduses ette nähtud liidu õiguses ning olema kooskõlas viimati nimetatud sätte nõuetega. Täpsemalt peab piirang proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olema vajalik ja tegelikult vastama liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

70      Siinkohal on tarvilik meelde tuletada, et ELTL artiklis 339 – millele viitab komisjon, kui ta põhjendab oma väidet asja läbivaatamist takistava asjaolu esinemise kohta – on ette nähtud, et komisjon ei või avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab ettevõtjaid ja nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente. Seda kohustust korratakse määruse nr 659/1999 artiklis 24 seoses sama määruse kohaldamisel saadud teabega. Nimetatud sätte kohaselt ei lasu ametisaladuse hoidmise kohustus mitte üksnes komisjonil, vaid ka liikmesriikidel, nende ametnikel ja muudel teenistujatel, sealhulgas komisjoni määratud sõltumatutel ekspertidel. Määruse nr 659/1999 artiklis 25 on täpsustatud, et komisjon teatab vastavalt sama määruse II, III, IV, V ja VII peatükile tehtud otsustest viivitamata kõnealusele liikmesriigile ja annab talle võimaluse teatada komisjonile, millist teavet see peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks. Lisaks selgitas komisjon oma teatises K(2003) 4582 (vt eespool punkt 52), mil viisil vaatab ta läbi riigiabi otsuste adressaatideks olevate liikmesriikide taotlused, milles palutakse otsuste teatud osa lugeda ametisaladusega kaetuks ja seega välja jätta avaldatavast versioonist.

71      Tuleb märkida, et ei ELTL artiklis 339 ega määruse nr 659/1999 artiklis 24 ei ole otseselt ette nähtud, et vastuvõetamatuse tõttu lükatakse tagasi fakti- ja õigusväited, mis puudutavad hagi esemeks oleva otsuse osasid, mis olid kustutatud otsuse avalikustatud versioonist ning millega hagejal oleks olnud võimalik tutvuda vaid siis, kui ta oleks komisjoni loata saanud sama otsuse täieliku konfidentsiaalse versiooni.

72      Isegi kui oletada, et neid sätteid võiks tõlgendada selles tähenduses, tuleb tõdeda, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei kuulu vastavad sätted kohaldamisele.

73      Nimelt selgub komisjoni 19. septembri 2013. aasta vastusest Üldkohtu võetud menetlust korraldavale meetmele, et 31. augustil 2009 tegi ta Austria Vabariigile vaidlustatud otsuse teatavaks, paludes tal samal ajal esitada talle 15 tööpäeva jooksul andmed selles otsuses sisalduva teabe kohta, mida ta peab konfidentsiaalseks ja mida ei tohi avalikustada. Austria Vabariik palus 18. septembri 2009. aasta kirjas komisjonil kustutada vaidlustatud otsuses sisalduv konkreetne teave selle konfidentsiaalsuse tõttu. Austria Vabariigile 29. septembril 2009 saadetud kirjas kinnitas komisjon Austriale, et ta ei saa viimase taotlust täielikult rahuldada ning esitas talle vaidlustatud otsusest esialgse mustaks värvitud versiooni, paludes tal 5 tööpäeva jooksul anda sellele versioonile heakskiit. Austria Vabariik tunnistas 2. oktoobri 2009. aasta kirjas üldiselt, et ta on nõus komisjoni poolt välja pakutud vaidlustatud otsuse versiooniga. Siiski palus ta uuesti kustutada vaidlustatud otsuse põhjendustes 61 ja 63 sisalduv teave ja esitas täiendavad põhjused, miks on tema arvates selle teabe konfidentsiaalne hoidmine põhjendatud. Pärast seda, kui komisjon uuesti analüüsis Austria Vabariigi põhjendusi, kustutas komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustest 61 ja 63 asjakohase teabe ning saatis otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsuse avalik versioon”) kolmandatele huvitatud isikutele, sealhulgas hagejale, ning avaldas selle oma Internetilehel 13. oktoobril 2009. Vaidlustatud otsuse avalik versioon avaldati seejärel 9. märtsil 2010 Euroopa Liidu Teatajas.

74      Sarnaselt komisjoniga tõdes Üldkohus aga, et hageja esitas hagiavalduses argumendid, mis põhinesid teabel, mis – kuigi see väidetavalt sisaldus vaidlustatud otsuses – ei olnud toodud vaidlustatud otsuse avalikus versioonis, mis oli lisatud hagiavaldusele. Lisaks tuvastas Üldkohus, et vaidlustatud otsuse avalikus versioonis esitatud põhjendused, millele hageja viitas, et tõendada oma väiteid kõnealuse teabe kohta, sisaldasid andmeid, et teatud teave kustutati selle konfidentsiaalsuse tõttu.

75      Hagiavalduses mainitud kõnealune teave puudutab eranditult Austrian Airlinesi üle võetud omafinantseeringu summat ja ümberkorralduskulude protsenti, mida see panus peaks endast kujutama, prognoositud Austrian Airlinesi tegevuskahjumi summat, Lufthansa omafinantseeringu summat, Lufthansa ja Austrian Airlinesi kumuleeritud omafinantseeringu summat ja ümberkorralduskulude summat juhul, kui Austrian Airlinesi tegevuskahjumi Lufthansa poolt ülevõtmist ja Lufthansa panust Austrian Airlinesi võlgnevuse vähendamisel ei loeta panuseks ümberkorralduskuludesse.

76      Teave puudutas ka ümberkorralduskava teatud meetmeid, liikluse optimeerimist teatud riikide vahel, mahu vähenemist protsentides 2008. ja 2009. aastal Austrian Airlinesi liinilendudel ja tellimuslendudel, lennukite arvu, mis Austrian Airlinesil peab 2011. aastal olema, ning nende lennukite arvu ja tüüpe, mille Austrian Airlines peab kasutusele võtma, nende lennukite omandamise viisi ja nende kasutusele võtmiseks ette nähtud kuupäeva.

77      Selles staadiumis ei olnud Üldkohtul otsuse täieliku versioonita võimalik kontrollida, kas hageja väited otsuse sisu kohta olid tõesed.

78      Need väited puudutavad aga teavet, mis on ilmselt asjakohane käesolevas kohtuasjas otsuse tegemiseks, kuna oma hagi põhjendamiseks tugines hageja eelkõige sellele, et abikavasse abisaaja ebapiisava panuse, tegeliku ümberkorralduskava puudumise ja nende tasakaalustusmeetmete ebapiisavuse tõttu, mis olid ette nähtud kõnealusest riigiabist tingitud konkurentsimoonutuse vältimiseks, on rikutud riigiabi valdkonnas kohaldatavaid norme.

79      Lisaks oleks komisjon, kui ta vastab hageja argumentidele, mis tuginevad kõnealusele teabele, võinud – kuigi kaudselt – ümber lükata hageja väited vaidlustatud otsuse täieliku versiooni sisu kohta ja sellega rikkuda ELTL artiklis 339 ette nähtud ametisaladuse hoidmise kohustust.

80      Seega arvestades kõnealuse teabe olulisust kohtuasja lahendamisel, kohustas Üldkohus komisjoni esitama vaidlustatud otsuse täieliku versiooni – täpsustades, et selles menetlusstaadiumis ei edastata nimetatud versiooni ei hagejale ega menetlusse astujatele, välja arvatud Austria Vabariik –, selleks et kontrollida, kas teave, mis on esitatud hagiavalduses ja mis puudub vaidlustatud otsuse avalikus versioonis, vastab ka vaidlustatud otsuse täielikus versioonis toodud teabele. Vastusena sellele menetlustoimingule esitas komisjon vaidlustatud otsuse täieliku versiooni. Üldkohtul oli seega võimalik tuvastada, et hageja väited vaidlustatud otsuse täieliku versiooni sisu kohta olid täpsed.

81      Samal ajal palus Üldkohus menetlust korraldava meetme alusel hagejat, et viimane selgitaks, kas tal oli võimalik tutvuda vaidlustatud otsuse täieliku versiooniga. Vastuses sellele küsimusele kinnitas hageja, et tema advokaatidel oli hagiavalduse ettevalmistamisel võimalik selle dokumendiga tutvuda.

82      Neil asjaoludel tuvastas Üldkohus, et mis puudutab hagiavalduses sisalduvat teavet, mida ei ole esitatud vaidlustatud otsuse avalikus versioonis, kuid mis on toodud vaidlustatud otsuse täielikus versioonis, siis on komisjonil lasuv ametisaladuse hoidmise kohustus muutunud hageja puhul ainetuks, kuna viimane oli kõnealusest informatsioonist teadlik.

83      Arvestades kõnealuse teabe laadi, on kohustus ainetu ka menetlusse astujate puhul. Nimelt tuleb meenutada, et Austria Vabariik oli vaidlustatud otsuse täieliku versiooni adressaat ja seetõttu oli ta teadlik dokumendi sisust. Mis puudutab ohtu, et teiste menetlusse astujate suhtes rikutakse ametisaladuse hoidmise kohustust, siis tuleb märkida, et kõnealune teave, mis puudutas Austrian Airlinesi ümberkorraldamise kava kulusid, Austrian Airlinesi ja Lufthansa panust ümberkorralduskava kuludesse, prognoositud Austrian Airlinesi tegevuskahjumit ja ümberkorralduskava sisu, oli suure tõenäosusega ÖIAG‑l, Austrian Airlinesil ja Lufthansal olemas. Kui komisjonil oleks selles osas olnud kahtlus, oleks Üldkohtu hinnangul pidanud komisjon taotlema hagiavalduse konfidentsiaalsena käsitlemist nende menetlusse astujate suhtes, mida ta aga ei teinud.

84      Selles kontekstis palus Üldkohus menetlust korraldava meetme alusel komisjoni, et viimane võtaks seisukoha kõigi etteheidete, argumentide ja väidete suhtes, mille osas ta ei olnud veel oma arvamust avaldanud põhjusel, et ta ei saa seda ilma ELTL artiklit 339 rikkumata teha, mistõttu komisjon esitas selle nõudmise täitmiseks 19. märtsil 2013 kostja täiendava vastuse.

85      Lisaks, võttes arvesse, et esiteks sisaldas vaidlustatud otsuse täielik versioon samuti teavet, mis kustutati vaidlustatud otsuse avalikust versioonist usaldusväärsuse tõttu ja mida hagiavalduses ei ole esitatud, ning teiseks – vaatamata hageja antud vastusele Üldkohtu küsimusele selle punkti kohta – valitses ebaselgus küsimuses, kas hagejal oli tegelikult võimalik tutvuda vaidlustatud otsuse täieliku versiooniga tervikuna, palus Üldkohus komisjonil selgitada, kas viimasel on võimalik vaidlustatud otsuse täielikus versioonis asuvat kogu teavet käesoleva kohtuasja lahendamise eesmärgil konfidentsiaalsena enam mitte käsitleda. Üldkohus palus ka menetlusse astujatel esitada oma seisukoht vaidlustatud otsuse täieliku versiooni konfidentsiaalsuse osas.

86      Pärast seda, kui Üldkohus analüüsis komisjoni ja menetlusse astujate argumente, mis olid esitatud selleks, et põhjendada vaidlustatud otsuse täieliku versiooni konfidentsiaalsena käsitlemise lõpetamiseks, saatis Üldkohus nimetatud dokumendi komisjonile tagasi ja palus uue menetlust korraldava meetmega viimast, et ta esitaks vaidlustatud otsuse versiooni, milles ta peab kustutama üksnes niisuguse konfidentsiaalse teabe, mida ei ole mainitud hageja menetlusdokumentides, selleks et nimetatud versiooni saaks edastada teistele menetlusosalistele. Kuna komisjon keeldus vastava dokumendi esitamisest, tegi Üldkohus 27. jaanuaril 2014 menetlustoimingu määruse, mille komisjon täitis 13. veebruaril 2014.

87      Selleks et tagada kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse hoidmine kolmandate isikute suhtes, otsustas Üldkohus, kui oli pooled ära kuulanud, korraldada ka kinnine kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks.

88      Selles osas tuleb märkida, et kohtuistungil vastusena Üldkohtu küsimusele märkis komisjon, et vaatamata kinnise kohtuistungi toimumisele jääb ta endiselt seisukohale, et endiselt lasub tal ametisaladuse hoidmise kohustus ning et seetõttu tuleb hagiavaldus osaliselt vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna selle tõttu ei ole tal võimalik täielikult teostada oma kaitseõigusi.

89      Siiski leiab Üldkohus, et arvestades eespool toodud kaalutlusi, ei saa komisjon käesolevas asjas tugineda oma kaitseõiguste rikkumisele, mis põhineb väidetaval võimatusel ilma ametisaladuse hoidmise kohustust rikkumata vastata hageja argumentidele.

90      Järelikult tuleb tagasi lükata komisjoni esitatud väide asja läbivaatamist takistava asjaolu esinemise kohta, mis puudutab võimatust vastata argumentidele, mis põhinevad üksnes vaidlustatud otsuse täielikus versioonis sisalduval teabel.

91      Teiseks, mis puudutab komisjoni seisukohta, et hagiavaldus tuleb osaliselt vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata põhjusel, et see sisaldab teavet, mille hageja sai õigusvastaselt, siis ei ole ka see veenev.

92      Oma seisukoha põhjendamiseks väidab komisjon pelgalt, et asjaolu, et hagejal on võimalik menetluses Üldkohtus kasutada õigusvastaselt saadud teavet, kahjustab riigiabi kontrollimise süsteemi Euroopa Liidus, kuna see pärsib ettevõtjate tahet komisjonile riigiabi kontrollimise menetluses usaldada konfidentsiaalset teavet.

93      Esiteks ei kuulu niisugused kaalutlused, eeldusel et need on põhjendatud, asjaolude hulka, mis toetaksid ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiavalduse vastuvõetamatuse tõttu läbivaatamata jätmist vastavalt eespool punktis 65 viidatud kohtupraktikale kodukorra artikli 44 kohta. Teiseks on komisjoni esitatud üldised kaalutlused asjakohatud, kuna puuduvad sõnaselged sätted selle kohta, et vastuvõetamatuse tõttu lükatakse tagasi väited, mis põhinevad riigiabi puudutava otsuse konfidentsiaalsetel osadel.

94      Tõsi on see, et nagu komisjon soovitas, oli hagejal võimalus esitada Üldkohtule taotlus võimaldada tal vaidlustatud otsuse täieliku versiooniga tutvuda vastavalt korrale, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331), või oma hagiavalduses vastu vaielda – nagu seda tegid Austria Vabariik ja Lufthansa – vaidlustatud otsuse avalikus versioonis teatud informatsiooni kustutamisele teabe väidetava konfidentsiaalsuse tõttu ning esitada Üldkohtule taotlus menetlust korraldava meetme võtmiseks, et saada otsusest täielik versioon.

95      Siiski on paslik toonitada, et erinevalt komisjonist ja Austria Vabariigist ei lasu hagejal ELTL artiklis 339 ja määruse nr 659/1999 artiklis 24 ette nähtud ametisaladuse hoidmise kohustust.

96      Seega, kuna hagejal oli juba võimalik tutvuda vaidlustatud otsuse täielikus versioonis sisalduva teabega, puudus tal kohustus kasutada üht eespool punktis 94 viidatud õiguskaitsevahendit.

97      Hageja ei saa ka – nagu ta tegi – esitada oma hagiavalduses üksnes väiteid vaidlustatud otsuse täieliku versiooni sisu kohta.

98      Neil asjaoludel tõdeb Üldkohus, et kuna kõnealused väited puudutasid kohtuasja lahendamise seisukohalt olulist teavet, tuleb kohtul kontrollida nende väidete tõesust, nõudes välja vaidlustatud otsuse täieliku versiooni.

99      Järelikult tuleb tagasi lükata ka komisjoni väide asja läbivaatamist takistava asjaolu esinemise kohta, mille kohaselt kasutati hagiavalduses teavet, mis sisaldus üksnes vaidlustatud otsuse täielikus versioonis.

2.     Põhiküsimus

100    Hagiavalduse põhjendamiseks esitab hageja kolm väidet, millest esimese kohaselt on rikutud EL toimimise lepingu sätteid, teise kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust ning kolmanda kohaselt on kuritarvitatud võimu.

101    Üldkohus peab otstarbekaks kõigepealt analüüsida teist väidet, mis puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist.

 Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

102    Hageja teine väide koosneb kahest osast, millest esimene puudutab viga tasakaalustusmeetmete piisavuse põhjendamisel ning teine viga ühekordse abi põhimõtte järgimise põhjendamisel.

 Teise väite esimene osa, mis puudutab viga tasakaalustusmeetmete piisavuse põhjendamisel, arvestades kõnealuste turgude olukorda

103    Hageja väidab sisuliselt esiteks, et vaidlustatud otsuses puuduvad andmed turuolukorra kohta, mida võib kahjustada kõnealuse abi andmine, ning teiseks, et vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud kõnealusel turul valitseva olukorra suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmete piisavust.

104    Siinkohal tuleb meenutada, et põhjendamiskohustus on oluline menetlusnõue, mida tuleb eristada põhjenduse põhjendatusest, mis käsitleb vaidlusaluse akti sisulist õiguspärasust. Kõnealuse akti sisulise põhjendatuse vaidlustamiseks esitatud väited ja argumendid on põhjenduste puudumisele või ebapiisavusele rajaneva väite raames seega tulemusetud (kohtuotsused, 22.3.2001, Prantsusmaa vs. komisjon, C‑17/99, EKL, EU:C:2001:178, punktid 35–38, ja 15.6.2005, Corsica Ferries France vs. komisjon, T‑349/03, EKL, EU:T:2005:221, punktid 52 ja 59; vt selle kohta kohtuotsus, 6.4.2006, Schmitz-Gotha Fahrzeugwerke vs. komisjon, T‑17/03, EKL, EU:T:2006:109, punktid 70 ja 71).

105    Tuleb ka meelde tuletada, et põhjendamiskohustuse ulatus oleneb asjassepuutuva õigusakti laadist ja selle vastuvõtmise kontekstist. Põhjendustest peavad selgelt ja üheti mõistetavalt selguma õigusakti andnud institutsiooni arutluskäik, et võimaldada ühest küljest liidu kohtul teostada seaduslikkuse kontrolli ning teisest küljest huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid, et oma õigusi kaitsta ja kindlaks teha, kas otsus on sisuliselt põhjendatud. Ei ole nõutav, et põhjendustes täpsustataks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna seda, kas akti põhjendus vastab EÜ artikli 296 nõuetele, tuleb hinnata mitte üksnes selle sõnastusest lähtudes, vaid akti konteksti ja kõiki asjakohast valdkonda reguleerivaid õigusnorme arvestades (kohtuotsused, 2.4.1998, komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, C‑367/95 P, EKL, EU:C:1998:154, punkt 63, ning 3.3.2010, Freistaat Sachsen vs. komisjon, T‑102/07 ja T‑120/07, EKL, EU:T:2010:62, punkt 180).

106    Eelkõige ei ole komisjon kohustatud võtma seisukohta huvitatud isikute poolt talle esitatud kõikide argumentide suhtes. Piisab, kui ta toob välja otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused (kohtuotsused, 1.7.2008, Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt, C‑341/06P ja C‑342/06 P, EKL, EU:C:2008:375, punkt 96, ja Freistaat Sachsen jt vs. komisjon, punkt 105 eespool, EU:T:2010:62, punkt 180).

107    Esiteks, mis puudutab andmete väidetavat puudumist turuolukorra kohta, mida võib mõjutada kõnealuse abi andmine, siis tuleb meelde tuletada, et ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustuse järgimist tuleb hinnata kõnealuse otsuse tegemise kontekstis. Selles osas tuleb märkida, et vaidlustatud otsus tehti samal päeval kui otsus Lufthansa ja Austrian Airlinesi koondumise heakskiitmise kohta, milles komisjon täpsemalt analüüsis koondumise mõju turule. Lisaks selgub vaidlustatud otsuse põhjendusest 316, et komisjon leidis, et turuolukord tingib käesoleval juhul mahtude vähendamise täiendavalt sellele, mis oli ümberkorralduskavas juba ette nähtud. Peale selle ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 322 ja 324, et ümberkorralduskava põhines oletusel, et alates 2010. aastast turu suundumused muutuvad, millega on põhjendatud Austrian Airlinesi mahtude piiratud suurendamine keskmise Euroopa lennuettevõtja kohta kindlaksmääratud kasvumääraga kuni 2015. aasta lõpuni või hetkeni, mil Austrian Airlines saavutab kasumiläve.

108    Järelikult ei puudu vastupidi hageja väidetule vaidlustatud otsuses andmed turuolukorra kohta, mida võib mõjutada kõnealuse abi andmine.

109    Teiseks, mis puudutab väidet, et vaidlustatud otsuses puuduvad põhjendused selle otsusega turuolukorra suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmete piisavuse kohta, siis tuleb meelde tuletada argumente, mille hageja esitas selle väite selgitamiseks.

110    Nimelt väidab hageja nii hagiavalduses kui ka repliigis, et kuna komisjon tunnistas kõnealuse abi kokkusobivust ühisturuga, siis võimaldab komisjon sellega suurendada konkurentsivastast tegevust, milles olid Lufthansa ja Austrian Airlines oma ühisettevõtte kaudu süüdi alates 2006. aastast, et tasakaalustusmeetmed ei võimalda leevendada abi andmisest tingitud konkurentsivastast mõju, et vaidlustatud otsuses ei ole ette nähtud ühtki tasakaalustusmeedet turu jaoks, mis hõlmab liine nii Austria ja Ida-Euroopa kui ka Austria ja Lähis-Ida vahel ning kus Austrian Airlinesil on turgu valitsev seisund, ning et lõpuks ei ole vaidlustatud otsuses ette nähtud tasakaalustusmeetmeid Lufthansa ja Austrian Airlinesi ebaausa hinnapoliitika vastu võitlemiseks.

111    Seega ilmneb käesoleva väite pealkirjast, hoolimata hageja argumentide sõnastusest nii hagiavalduses kui ka repliigis, et argumentide eesmärk on tegelikult vaidlustada selle hinnangu põhjendatust, mille komisjon andis kõnealuse abi kokkusobivusele ühisturuga. Neid tuleb analüüsida esimese väite kolmanda osa raames, mis puudutab ümberkorralduskava ja tasakaalustusmeetmete ebapiisavust. Siiski on sellised argumendid, nagu on meelde tuletatud eespool punktis 104, põhjenduste puudumisele või ebapiisavusele rajaneva väite raames niisiis tulemusetud.

112    Seega tuleb teise väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Teise väite teine osa, et puuduvad põhjendused ühekordse abi põhimõtte järgimise kohta

113    Hageja heidab komisjonile sisuliselt ette, et esiteks ei võtnud ta vaidlustatud otsuses seisukohta abi suhtes, mida Austrian Airlines oli korduvalt minevikus saanud ja mille olemasolu hageja tõendas oma kaebuses, ning et teiseks leidis ta, et korduv abi ei läinud vastuollu ühekordse abi põhimõttega.

114    Siinkohal tuleb esiteks meelde tuletada, et komisjon ei ole kooskõlas eespool punktis 106 viidatud kohtupraktikaga otsuste puhul, mis on tehtud EÜ artikli 87 lõike 3 alusel, kohustatud seisukohta võtma kõigi argumentide suhtes, mille on talle huvitatud isikud esitanud. Piisab, kui komisjon esitab otsuse ülesehituse seisukohalt olulise tähtsusega asjaolud ja õiguslikud kaalutlused (kohtuotsused Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt, punkt 106 eespool, EU:C:2008:375, punkt 96, ja Freistaat Sachsen jt vs. komisjon, punkt 105 eespool, EU:T:2010:62, punkt 180).

115    Siiski tuleb ka meelde tuletada, et ühekordse abi põhimõte on iseäranis oluline ümberkorraldusabi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel, nagu selgub käesolevas asjas kohaldatavate 2004. aasta suuniste punktist 72.

116    Tuleb ka tuvastada, et komisjon tegelikult võttis seisukoha nimetatud põhimõtte järgimise osas käesolevas asjas, märkides vaidlustatud otsuse põhjenduses 339, et ta tuvastas, et ei Austrian Airlines ise ega üksi teine ettevõtja kontsernis ei olnud varem saanud ümberkorraldusabi.

117    Seega ei saa hageja väita, et komisjon rikkus põhjendamiskohustust, kuna ta ei võtnud vaidlustatud otsuses üksikasjalikult seisukohta kõigi argumentide osas, millele ta tugines haldusmenetluses, selleks et tõendada, et Austrian Airlinesile oli minevikus korduvalt antud õigusvastast abi.

118    Lisaks, mis puudutab etteheidet, et komisjon jõudis ekslikult arvamusele, et kõnealuse korduva abi andmine ei olnud vastuolus ühekordse abi põhimõttega, siis tuleb tõdeda, et see tähendab, et see seab kahtluse alla komisjoni sisulise hinnangu ning on järelikult väite puhul, mis puudutab ekslikku või puudulikku põhjendust, eespool punktis 104 meelde tuletatud kohtupraktika kohaselt tulemusetu.

119    Seega tuleb teise väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ning järelikult kogu teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Esimene väide, et rikutud on EÜ asutamislepingu sätteid

120    Hageja esimene väide koosneb neljast osast, millest esimene puudutab ilmset hindamisviga abisaaja isiku ja abikõlblikkuse puhul, teine abisaaja ebapiisavat omafinantseeringut ümberkorralduskavasse, kolmas ümberkorralduskava ja tasakaalustusmeetmete ebapiisavust ning neljas EÜ artikli 43 rikkumist.

 Esimese väite esimene osa, mis puudutab ilmset hindamisviga abisaaja isiku ja abikõlblikkuse puhul

121    Hageja heidab komisjonile sisuliselt ette ilmse hindamisvea tegemist abisaaja isiku puhul, sest viimane ei olnud mitte Austrian Airlines, vaid Lufthansa. See esialgne viga mõjutab vaidlustatud otsuse seaduslikkust, kuna Lufthansa ei ole raskustes ettevõtja ega ole seega kõnealuse ümberkorraldusabi saamiseks abikõlblik. Lisaks väidab hageja, et isegi juhul, kui Austrian Airlines oleks siiski kõnealuse abi saaja, ei vastaks ta ikkagi abi saamise tingimustele.

122    Esiteks, mis puudutab etteheidet komisjoni väidetava vea kohta kõnealuse abisaaja isiku puhul, siis tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on abina määratlemisel EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses nõutav, et kõik selles sättes toodud tingimused oleksid täidetud. Esiteks peab olema tegemist sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab sekkumine mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab see andma selle saajale teatud eeliseid, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (vt selle kohta kohtuotsused, 24.7.2003, Altmark Trans ja Regierungspräsidium Magdeburg, C‑280/00, EKL, EU:C:2003:415, punktid 74 ja 75, ning 22.2.2006, Le Levant 001 jt vs. komisjon, T‑34/02, EKL, EU:T:2006:59, punkt 110).

123    Siinkohal tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib soodustingimustel kaupade või teenuste pakkumine kujutada endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses (vt selle kohta kohtuotsused, 2.2.1988, Kwekerij van der Kooy jt vs. komisjon, 67/85, 68/85 ja 70/85, EKL, EU:C:1988:38, punktid 28 ja 29; 20.11.2003, GEMO, C‑126/01, EKL, EU:C:2003:622, punkt 29, ja 1.7.2010, Itaalia vs. komisjon, T‑53/08, EKL, EU:T:2010:267, punkt 59).

124    Kui põhimõtet kohaldada juhul, kus avalik-õiguslik üksus müüb vara eraõiguslikule isikule, siis tuleb selle tagajärjel kindlaks teha, kas vara võõrandamise hind nimelt vastab turuhinnale, kuna see vastab hinnale, millega ostjal oleks vara tavapärastel turutingimustel olnud võimalik omandada (vt selle kohta kohtuotsus, 16.9.2004, Valmont vs. komisjon, T‑274/01, EKL, EU:T:2004:266, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellega seoses peab komisjon kohaldama turumajanduses tegutseva erainvestori kriteeriumi, et kontrollida, kas eeldatava abisaaja makstud summa vastab hinnale, mille erainvestor oleks tavapärastel konkurentsitingimustel võinud kindlaks määrata (vt selle kohta kohtuotsused, 2.9.2010, komisjon vs. Scott, C‑290/07 P, EKL, EU:C:2010:480, punkt 68, ja 16.12.2010, Seydaland Vereinigte Agrarbetriebe, C‑239/09, EKL, EU:C:2010:778, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Üldiselt eeldab selle kriteeriumi konkreetne kohaldamine keerulist majanduslikku hinnangut (kohtuotsus komisjon vs. Scott, eespool viidatud, EU:C:2010:480, punkt 68).

125    Kohtuliku kontrolli ulatuse ja laadi osas tuleb samuti meelde tuletada, et aluslepingus määratletud riigiabi mõiste on õigusliku tähendusega ning seda tuleb tõlgendada objektiivsetest teguritest lähtudes. Seetõttu peab liidu kohus, võttes arvesse nii talle esitatud kohtuasja konkreetseid tegureid kui ka komisjoni kaalutluste tehnilist või kompleksset laadi, üldjuhul kontrollima küsimust täielikult, et otsustada, kas meede kuulub EÜ artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse (vt selle kohta kohtuotsused, 16.5.2000, Prantsusmaa vs. Ladbroke Racing ja komisjon, C‑83/98 P, EKL, EU:C:2000:248, punkt 25, ja 22.12.2008, British Aggregates vs. komisjon, C‑487/06 P, EKL, EU:C:2008:757, punkt 111). Liidu kohus ei pea siiski mitte ainult kindlaks tegema, kas esitatud tõendid vastavad tegelikkusele, on usaldusväärsed ja sidusad, vaid kontrollima ka seda, kas tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ning kas tõendid toetavad järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud (vt kohtuotsus komisjon vs. Scott, punkt 124 eespool, EU:C:2010:480, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

126    Liidu kohus ei saa siiski selle kontrolli käigus asendada komisjoni majanduslikku hinnangut enda omaga. Liidu kohtute kontroll komisjoni antud keeruliste majanduslike hinnangute üle on nimelt piiratud kontroll, mille käigus võib üksnes uurida, kas järgitud on menetlusnorme ja põhjendamist puudutavaid sätteid, kas faktid on sisuliselt õiged ning kas tehtud ei ole ilmset hindamisviga ega kuritarvitatud võimu (vt kohtuotsused komisjon vs. Scott, punkt 124 eespool, EU:C:2010:480, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 17.12.2008, Ryanair vs. komisjon, T‑196/04, EKL, EU:T:2008:585, punkt 41).

127    Lisaks tuleb täpsustada, et komisjoni otsuse õiguspärasust riigiabi valdkonnas tuleb hinnata teabe alusel, mis komisjonil oli otsuse tegemise hetkel (kohtuotsused, 10.7.1986, Belgia vs. komisjon, 234/84, EKL, EU:C:1986:302, punkt 16; 14.9.2004, Hispaania vs. komisjon, C‑276/02, EKL, EU:C:2004:521, punkt 31, ja Valmont vs. komisjon, punkt 124 eespool, EU:T:2004:266, punkt 38). Täpsemalt tähendab see, et kuna riigiabi mõiste vastab objektiivsele olukorrale, mida tuleb hinnata hetkel, kui komisjon teeb oma otsuse, tuleb kohtuliku kontrolli teostamisel arvestada just sel hetkel antud hinnanguid (kohtuotsus Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt, punkt 106 eespool, EU:C:2008:375, punkt 144).

128    Neid põhimõtteid arvesse võttes tuleb kontrollida, kas komisjon tegi käesolevas asjas ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et kõnealune abisaaja oli Austrian Airlines, mitte aga Lufthansa.

129    Käesoleval juhul väidab hageja sisuliselt, et kõnealune 500 000 000 euro suurune toetus on Lufthansale antav riigiabi. Seisukoha põhjendamiseks kinnitab ta, et toetus vastab hinnale, mille müüja, nimelt ÖIAG tasus ostjale, nimelt Lufthansale vastutasuks negatiivse väärtusega vara ülevõtmise eest. Seda kinnitab asjaolu, et toetus kanti kõigepealt üle Suriba Beteiligungsverwaltungs GmbH‑le (edaspidi „Suriba”), mida täielikult kontrollib Lufthansa, enne kui see edasi kanti Austrian Airlinesile, millest lõpuks sai Lufthansa 100% osalusega tütarettevõtja. Toetuse maksmine oli riigi jaoks Austrian Airlinesi maksejõuetusega võrreldes vähem soodne.

130    Selles osas tuleb märkida, et Lufthansa esitatud ülevõtmispakkumisest Austria Vabariigi osaluse kohta Austrian Airlinesis selgub, et 500 000 000 euro suuruse riigi toetuse maksmine Austrian Airlinesile on ülevõtmistingimus, nagu ka Lufthansa poolt ÖIAG‑le 366 268,75 euro suuruse ostusumma tasumine ning optsioonitunnistuse olemasolu, mis võib olla kuni 162 000 000 euro suuruse täiendava makse aluseks, mistõttu võib kõnealust toetust pidada negatiivseks elemendiks, mis on sisestatud müügihinda, millega Austria Vabariik nõustus vastutasuks oma osaluse eest Austrian Airlinesis.

131    Kõnealuse müügihinda puudutava analüüsi esitas komisjon vaidlustatud otsuses ning hageja seda ametlikult ei vaidlustanud.

132    Samuti tuleb märkida, et pärast seda, kui komisjon analüüsis turutingimusi, jõudis ta vaidlustatud otsuses järeldusele, et oma ülevõtmispakkumises Lufthansa pakutud hind Austria Vabariigi osaluse eest Austrian Airlinesis vastas turuhinnale, mis on asjaolu, mida hageja käesolevas menetluses ei eitanud.

133    Väljakujunenud kohtupraktikast aga ilmneb, et kui ettevõte, mis on saanud riigiabi, omandatakse turuhinnaga, st kõrgeima hinnaga, mida tavalistes konkurentsitingimustes tegutsev erainvestor oli valmis maksma selle ettevõtte eest olukorras, milles see asus, eriti pärast riigiabi saamist, siis abielement loetakse hinnatuks turuhinnast lähtuvalt ning ostuhinnas sisalduvaks. Neil asjaoludel ei saa ostjat pidada eelise saajaks, võrreldes teiste ettevõtjatega (vt analoogia alusel kohtuotsus, 20.9.2001, Banks, C‑390/98, EKL, EU:C:2001:456, punkt 77).

134    Järelikult ei tõenda hageja, kuidas komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta vaidlustatud otsuses leidis, et Austrian Airlines oli kõnealuse abi saaja.

135    Kõnealust järeldust ei saa kahtluse alla seada hageja argumendiga, mille kohaselt ei oleks riigi toetuse maksmine olnud vajalik juhul, kui Austrian Airlinesi oleks omandanud mõni teine ettevõtja, või isegi juhul, kui Austrian Airlines oleks suutnud sõltumatult jätkata oma tegevust pärast Austria Vabariigi – väidetavalt salajas hoitud – alternatiivse ümberkorralduskava elluviimist.

136    Niisugune argument tähendab nimelt, et hageja väidab, et kui Austria Vabariik nõustus ostupakkumisega, mis sisaldas negatiivset elementi summas 500 000 000 eurot tema osaluse eest Austrian Airlinesis, siis Austria Vabariik ei tegutsenud kui erainvestor turumajanduses.

137    Täpselt seda aga tuvastas komisjon vaidlustatud otsuses, kui ta leidis, et Austrian Airlinesi maksejõuetus, millega seotud kulu oleks riigi jaoks puudunud, oleks viimase jaoks olnud soodsam kui Austrian Airlinesi müük, milleks oleks tulnud Austrian Airlinesile tasuda riigi toetus summas 500 000 000 eurot. Selle järelduse alusel leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et Austria Vabariigi poolt Austrian Airlinesile antud riigi toetus tuleb lugeda riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses.

138    Järeldust ei lükka ümber ka hageja argument, et Austrian Airlines ei olnud riigi toetuse saaja, kuna pärast toetuse maksmist ÖIAG poolt Suribale, mis on Lufthansa tütarettevõtja, ei suurendatud Austrian Airlinesi aktsiakapitali. Kuigi 23. oktoobri 2009. aasta Bundesgesetz über die Übertragung von Bundesbeteiligungen in das Eigentum der ÖIAG (föderaalseadus föderaalinvesteeringute üleandmise kohta ÖIAG omandisse) (BGB1. I, 87/1998) sätetest ilmneb, et rahaline toetus summas 500 000 000 eurot peab võimaldama suurendada viimase aktsiakapitali, ei ole täpsustatud, et meede peab tingimata võtma aktsiakapitali suurendamise vormi. Nagu komisjon õigesti väidab, on meetme eesmärk parandada Austrian Airlinesi oma- ja võõrvahendite suhet, suurendades omakapitali. Toimikust aga ilmneb, et Austrian Airlinesi omakapital siiski suurenes ühinemise tõttu Suribaga.

139    Eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb hageja argument, mille kohaselt sai Lufthansa lõpuks kõnealuse toetuse põhjusel, et ta otseselt või kaudselt omandas kogu osaluse Austrian Airlinesis, põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, kuna puudub vaidlus selle üle, et riigi toetus oli osa negatiivsest müügihinnast, mille Lufthansa maksis Austrian Airlinesi eest, ning et kõnealune müügihind vastas turuhinnale.

140    Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et asjakohatu on küsimus, kas Lufthansa on abikõlblik ettevõtja 2004. aasta suuniste tähenduses.

141    Teiseks, mis puudutab etteheidet, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses ekslikult, et Austrian Airlines on ümberkorraldusabi saamiseks abikõlblik ettevõtja, siis tuleb märkida, et vastuväide hõlmas EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel komisjoni antud hinnangut.

142    Siinkohal tuleb meelde tuletada asjakohast õiguslikku raamistikku ümberkorraldamisabi andmise kontrolli kohta.

143    Esiteks võib EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

144    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on komisjonil EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine eeldab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mis tuleb anda ühenduse kontekstis (vt selle kohta kohtuotsused, 24.2.1987, Deufil vs. komisjon, 310/85, EKL, EU:C:1987:96, punkt 18; 29.4.2004, Itaalia vs. komisjon, C‑372/97, EKL, EU:C:2004:234, punkt 83, ja Corsica Ferries France vs. komisjon, punkt 104 eespool, EU:T:2005:221, punkt 137).

145    Lisaks võib komisjon oma kaalutlusõiguse teostamiseks kehtestada endale juhiseid selliste õigusaktidega nagu suunised raskustes ettevõtjate kohta, tingimusel et sellised aktid sisaldavad juhiseid institutsiooni järgitavate lähenemisviiside kohta ega kaldu kõrvale aluslepingu sätetest (vt kohtuotsus, 30.1.2002, Keller ja Keller Meccanica vs. komisjon, T‑35/99, EKL, EU:T:2002:19, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).

146    Selles osas tuleb ümberkorraldamisabi mõistega seoses märkida, et 2004. aasta suuniste punktidest 16 ja 17 tuleneb sisuliselt, et komisjon on seisukohal, et sellise abi eesmärk on taastada ettevõtja pikaajaline elujõulisus, samas kui päästmisabi seisneb ajutises abis ja on suunatud koheste meetmete rakendamisele.

147    Teiseks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kohtulik kontroll selle üle, kuidas komisjon on kasutanud talle EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel kuuluvat kaalutlusõigust, piirdub sellega, kas on järgitud menetlusnorme ja täidetud põhjendamiskohustust, samuti kontrollitakse arvesse võetud faktiliste asjaolude sisulist õigsust ning seda, et ei oleks rikutud õigusnorme, faktiliste asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ega tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega (vt selle kohta kohtuotsused, 13.2.2003, Hispaania vs. komisjon, C‑409/00, EKL, EU:C:2003:92, punkt 93, ja Corsica Ferries France vs. komisjon, punkt 104 eespool, EU:T:2005:221, punkt 138 ja seal viidatud kohtupraktika). Seevastu ei tohi Üldkohus otsuse teinud institutsiooni antud majanduslikku hinnangut asendada enda omaga (kohtuotsused, 25.6.1998, British Airways jt vs. komisjon, T‑371/94 ja T‑394/94, EKL, EU:T:1998:140, punkt 79, ja Corsica Ferries France vs. komisjon, punkt 104 eespool, EU:T:2005:221, punkt 138).

148    Lisaks peab Üldkohus kontrollima ka seda, kas nõuded, mille komisjon endale oma suunistes kehtestas, on täidetud (vt selle kohta kohtuotsus Keller ja Keller Meccanica vs. komisjon, punkt 145 eespool, EU:T:2002:19, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).

149    Seevastu ei või liidu kohus asuda komisjoni rolli, viies tema asemel läbi uurimise, mida komisjon ei olnud seni läbi viinud, ja tuletades järeldused, milleni ta selle uurimise tagajärjel jõuab (kohtuotsus, 1.7.2008, Deutsche Post vs. komisjon, T‑266/02, EKL, EU:T:2008:235, punkt 95; vt selle kohta kohtuotsus Valmont vs. komisjon, punkt 124 eespool, EU:T:2004:266, punkt 136).

150    Neid põhimõtteid arvesse võttes tuleb analüüsida etteheidet, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses ekslikult, et Austrian Airlines on ümberkorraldusabi saamiseks abikõlblik, kuna ta oli Lufthansa poolt ülevõtmiseks valmis ning viimane oli võimeline ise Austrian Airlinesi raskustega toime tulema.

151    2004. aasta suuniste punktis 13, mis on toodud suuniste selles osas, kus komisjon täpsustab raskustes oleva äriühingu mõistet, on ette nähtud:

„Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav äriühing ei ole tavaliselt päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. […]”

152    Seega tuleb kõigepealt kontrollida, kas vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval kuulus Austrian Airlines kontserni või võis Austrian Airlinesi lugeda kontserni poolt ülevõetavaks äriühinguks 2004. aasta suuniste punkti 13 tähenduses, enne kui vajaduse korral esitada küsimus, kas Lufthansa oli võimeline lahendama Austrian Airlinesi raskused.

153    Selles osas tuleb märkida, et asjaolu, et 5. detsembril 2008 kiitis ÖIAG heaks Lufthansa tehtud Austrian Airlinesi ülevõtmispakkumise, ei tähenda vastupidi hageja väidetule seda, et sel kuupäeval kuulus Austrian Airlines juba Lufthansale. ÖIAG poolt Austrian Airlinesis oma osaluse tegelik võõrandamine Lufthansale sõltus komisjoni poolt tehingu heakskiitmisest, mis toimus alles hiljem 28. augustil 2009 otsusega koondumise heakskiitmise kohta.

154    Käesolevas asjas möönis hageja ka kohtuistungil, et 5. detsembril 2008 sõltus Austrian Airlinesi ülevõtmise tehing, see tähendab Austrian Airlinesis ÖIAG‑le kuuluva osaluse ostmine Lufthansa poolt kõnealuse toetuse maksmisest, samas kui toetus ise sõltus veel komisjoni heakskiitmisest.

155    Kõnealuse toetuse maksmist ei saa aga käsitleda isoleeritult, kuna toetus sisaldus negatiivses müügihinnas, mille tasumise pakkus välja Lufthansa ja millega nõustus ÖIAG.

156    Seega oli negatiivse hinna tasumine ja järelikult Austrian Airlinesis ÖIAG osaluse omandiõiguse Lufthansale ülekandmine edasi lükatud kõnealuse toetuse maksmiseni.

157    Järelikult tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval ei kuulunud Austrian Airlines veel Lufthansa kontserni.

158    Seetõttu tekib küsimus, kas selleks kuupäevaks võis Austrian Airlinesi lugeda kontserni poolt ülevõetavaks äriühinguks 2004. aasta suuniste punkti 13 tähenduses.

159    Siinkohal tuleb meelde tuletada, et 2004. aasta suuniste punktis 13 üks ette nähtud põhimõtetest on kontserni kuuluval raskustel oleval ettevõtjal lasuv keeld saada päästmis- või ümberkorraldusabi, kui tegemist ei ole ettevõtja enda raskustega, mis on tingitud kontsernis kulude meelevaldsest jaotamisest, või kui kontsernil on vahendid ise raskuste ületamiseks. Keelu eesmärk on seega takistada, et ettevõtjate kontsern jätab riigi kanda kulu, mis on seotud ühe kontserni kuuluva ettevõtja ümberkorralduskavaga, kui nimetatud ettevõtja on raskustes ja raskused pärinevad kontsernist enesest või viimasel on vahendid ise nende ületamiseks.

160    Niisuguse keelu laiendamise eesmärk, mille kohaselt ei ole lubatud anda päästmis- või ümberkorraldusabi kontserni poolt „ülevõetavale” raskustes ettevõtjale, on selles kontekstis vältida, et ettevõtjate kontsern ei hoiaks kõrvale sellest keelust, kasutades ära asjaolu, et ülevõtmiseks valmis olev ettevõtja ei kuulu talle veel ametlikult hetkel, mil ülevõetavale ettevõtjale makstakse ümberkorraldusabi.

161    Siiski ei saa sellist olukorda samastada käesoleva juhtumiga, kus kõnealuse toetuse riigi poolt maksmine Austrian Airlinesile kujutab endast – nagu on täpsustatud eespool punktis 130 – negatiivset elementi, mis on sisestatud hinda, mille Lufthansa maksis ÖIAG‑le Austrian Airlinesi omandamise eest.

162    Seega tuleb tõdeda, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta leidis, et 2004. aasta suuniste punkti 13 kohaldamise tingimused ei olnud käesolevas asjas täidetud.

163    Seetõttu tuleb esimese väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks tarvilik analüüsida küsimust, kas Lufthansa oli vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval võimeline Austrian Airlinesi raskustega toime tulema.

 Esimese väite teine osa, mis puudutab abisaaja ebapiisavat omafinantseeringut ümberkorralduskavasse

164    Hageja väidab sisuliselt, et komisjon leidis ekslikult, et abisaaja omafinantseering oli 2004. aasta suuniste punkti 43 tähenduses nõuetekohane.

165    2004. aasta suuniste punktis 43 on ette nähtud:

„Toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaoluliste vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Makse on märk, et turg usub elujõulisuse taastamist. Makse peab olema tegelik ja ajakohane, välistades tulevase oodatava kasumi (nt rahavood) ning olema nii suur kui võimalik.”

166    2004. aasta suuniste punktist 44 selgub nimelt, et komisjon peab abisaaja panust suurusega 50% tavaliselt suurettevõtete puhul kohaseks.

167    Samuti ilmneb selle vaidlustatud otsuse põhjendusest 307, mille komisjon edastas vastusena Üldkohtu 27. jaanuari 2014. aasta määrusele menetlustoimingu kohta, järgmine asjaolu:

„[…] komisjon [jõudis] järeldusele, et ümberkorralduskulud on kokku ligikaudu 1405 miljonit eurot (või 1048 miljonit eurot juhul, kui Lufthansa ei vähenda Austrian Airlinesi võlgnevust 357 miljoni euro võrra), millest omafinantseering (mille Lufthansa ja/või Austrian Airlines teevad üheskoos või eraldi) on 905 miljonit eurot (või 548 miljonit eurot). See vastab 64% (või 52%) ümberkorralduskuludest. Komisjon võib seetõttu järeldada, et ümberkorralduskuludesse tehtava piisava omafinantseeringu nõue on käesoleval juhul täidetud.”

168    Neid asjaolusid arvesse võttes tulebki hageja argumentidele vastata.

169    Esiteks, mis puudutab hageja argumenti, mille kohaselt tuleb selleks, et kontrollida panuse kohasust ümberkorralduskavasse, arvesse võtta vaid kõnealuse abisaaja panust enda omakapitalisse, siis piisab, kui märkida, et 2004. aasta suuniste punktist 43 ilmneb, et abisaaja võib panustada ümberkorraldamisse turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu.

170    Teiseks, mis puudutab hageja argumenti, et Lufthansa panus ei ole 2004. aasta suuniste punkti 43 tähenduses välisfinantseerimine põhjusel, et esiteks, kuna Lufthansa ei kavatsenud Austrian Airlinesi vaidlustatud otsuse tegemise kuupäevaks üle võtta, ei saa teda lugeda välisinvestoriks, ning teiseks, kuna Lufthansa ei andnud Austrian Airlinesi käsutusse viimase ümberkorraldamiseks rahalist ega mitterahalist kapitali, siis ei saa hageja argumendiga nõustuda.

171    Kõigepealt ei ole nimelt asjaolu, et Austrian Airlines ei olnud niisuguse ettevõtja olukorras, kes oli ettevõtjate kontserni poolt ülevõetav 2004. aasta suuniste punkti 13 tähenduses, nagu on tuvastatud eespool punktis 162, oluline tõsiasja puhul, et Lufthansa oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal ikkagi erainvestor, kelle ülevõtmispakkumine sisaldas lisaks 366 268,75 euro suuruse summa maksmisele ja optsioonitunnistuse andmisele summale kuni 162 000 000 eurot ka negatiivse hinna tasumist, mis seisnes Austria Vabariigi poolt Austrian Airlinesile ümberkorraldusabi maksmises, kusjuures Lufthansa kohustus osalema komisjoni esitatud ümberkorralduskava raames ümberkorraldamisel.

172    Edasi ilmneb 2004. aasta suuniste punkti 43 sõnastusest enesest, et suunistest ei tulene kohustus, et välisfinantseerimine toimuks rahalise või mitterahalise kapitali kujul. Komisjon võis seega vaidlustatud otsuse põhjendustes 303 ja 304 ilmset hindamisviga tegemata leida, et niisugune välisfinantseerimine võib toimuda eelkõige tegevuskahjumi või kulude ülevõtmise teel nagu kulud, mis üldiselt tekivad koondumisel.

173    Lõpuks, kuigi vaidlustatud otsuse põhjendusest 302 ilmneb, et komisjon leidis, et Austrian Airlinesi võlgade vähendamist Lufthansa poolt saab omafinantseeringuks lugeda vaid juhul, kui see toimub kapitalisüsti kujul, mitte aga pelga võlgade ülevõtmisena, tuleb siiski tõdeda, et eesmärk on tagada, et Austrian Airlinesi võlgasid tegelikult vähendataks, mitte aga ette näha, et Lufthansa panus peaks tingimata seisnema rahalise kapitali tasumise kujul.

174    Kolmandaks, mis puudutab hageja argumenti, et panuseks Austrian Airlinesi ümberkorraldamisse on igal juhul võimatu lugeda Austrian Airlinesi tegevuskahjumi perioodil 2009–2013 Lufthansa poolt ülevõtmist põhjusel, et esiteks ei ole tegemist tegeliku panusega, kuna nimetatud kahju ei ole veel tekkinud ja võib olla väiksem, kui arvatud, ning teiseks ei saa tulevikus tekkiva kahju ülevõtmist samastada – nagu seda teeb komisjon – panusega sularahas ümberkorraldamisse, siis tuleb ka see argument valele eeldusele tuginemise tõttu tagasi lükata.

175    Vaidlustatud otsuse põhjendustest 302 ja 303 tuleneb nimelt, et vastupidi hageja väidetule ei samastanud komisjon võimaliku tegevuskahjumi ülevõtmist mitte panusega sularahas ümberkorraldamisse, vaid Lufthansa võimalikku kapitalisüsti Austrian Airlinesile, et vähendada viimase võlgnevust.

176    Lisaks ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 295, et komisjon leidis, et ümberkorralduskavas esitatud negatiivsed tulevikuväljavaated Austrian Airlinesi kogukasumi arengu kohta põhinesid realistlikel oletustel seoses kütuse hinna, valuutakursi, liikluse mahu ja turu arenguga. Hageja ei esita aga ühtki argumenti, mis seaks kahtluse alla nende oletuste usaldusväärsuse. Nii ei selgita ta, kuidas Austrian Airlinesi tegevuskahjum tulevikus võiks olla väiksem kui ümberkorralduskavas toodu.

177    Järelikult ei tõenda hageja, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta analüüsis ümberkorralduskava finantseerimiseks Austrian Airlinesi omafinantseeringu kohasust 2004. aasta suuniste punktist 43 lähtuvalt.

178    Eespool toodust järeldub, et esimese väite teine osa tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Esimese väite kolmas osa, mis puudutab ümberkorralduskava ja tasakaalustusmeetmete ebapiisavust

179    Esimese väite kolmandas osas seab hageja kahtluse alla esiteks ümberkorralduskavas ette nähtud nende meetmete kohasuse, mille eesmärk on taastada Austrian Airlinesi kasumlikkus, ning teiseks vaidlustatud otsuses ette nähtud tasakaalustusmeetmete kohasuse.

–       Ümberkorralduskavas ette nähtud meetmed

180    Esiteks, mis puudutab hageja etteheidet, mille kohaselt komisjon leidis valesti, et talle kontrollimiseks esitatud ümberkorralduskava on kooskõlas 2004. aasta suunistega, kuigi kõnealune abi puudutab üksnes Austrian Airlinesi rahalist ümberkorraldamist, siis tuleb meenutada, et 2004. aasta suuniste punktis 17 on ette nähtud:

„Ümberkorraldamine […] on realistlik, ühtne ja laiaulatuslik kava, mille eesmärk on äriühingu elujõulisuse taastamine pikaks ajaks. Ümberkorraldamine hõlmab tavaliselt üht või mitut järgmist elementi: äriühingu tegevuse reorganiseerimine ja ratsionaalsemaks muutmine, milles tavaliselt sisaldub kahjumit tekitavast tegevusest loobumine, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamine, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimalik tegevuse mitmekesistamine uue ja elujõulisema tegevuse suunas. Füüsilise ümberkorraldamisega peab tavaliselt kaasnema rahaline ümberkorraldamine (kapitalisüstid, võla vähendamine). Käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluv ümberkorraldamine ei saa siiski piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata.”

181    Ümberkorraldamine hõlmab seega vastavalt 2004. aasta suunistele tavapäraselt tööstuslikku osa, milles nähakse ette meetmed ettevõtja tegevuse ümberkorraldamiseks ja ratsionaliseerimiseks, ning rahalist osa, mis võib aset leida nimelt kapitalisüsti või võlgade vähendamise kujul. Selles tähenduses ei piirdu ümberkorraldamine finantsabiga.

182    Siiski, vastupidi hageja väidetule ei tähenda see aga, et ümberkorraldusabi tuleks tingimata rahastada meetmetest, mis on võetud ümberkorraldamise tööstusliku osa raames. Nii tuleb arvesse võtta suuniste punkti 43, millest ilmneb, et abisumma peab rangelt piirduma ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas ettevõtja olemasolevaid rahalisi vahendeid. Juhul kui ettevõtjal on suur võlgnevus, nagu käesolevas asjas Austrian Airlines, kasutatakse olulist osa abist loomulikult võlgade vähendamiseks, samas kui füüsilise ümberkorraldamise meetmed kannab abisaaja omakapitali arvelt ja turutingimustel saadud võimaliku välisfinantseeringu abil.

183    Seega tuleb käesolev etteheide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

184    Teiseks, mis puudutab hageja etteheidet, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses valesti, et Austrian Airlinesi ümberkorraldamise meetmed tekitavad kulude ja tulude sünergia, kuna vastav sünergia on omane iga koondumise puhul, siis tuleb märkida, et viimati nimetatud asjaolu, isegi kui see on tõendatud, ei kinnita, et need meetmed ei ole käesoleval juhul kohased ning et need ei võimalda parandada Austrian Airlinesi olukorda ja tagada kasumlikkuse taastamine, mis on iga ümberkorraldamise eesmärk. Vastav argument tuleb seega tulemusetuse tõttu tagasi lükata.

185    Kolmandaks, mis puudutab hageja etteheidet, et ümberkorralduskavas ette nähtud meetmed Austrian Airlinesi personali vähendamise kohta ei ole viimase ümberkorraldamisega seotud, kuna Austrian Airlinesi turustustegevust ei vähendata, vaid selle võtab Lufthansa üle, et katta Austria turgu, siis selle kohta kehtib sama vastus. Niisugune väide, isegi kui see on põhjendatud, ei mõjuta asjaolu, et meetmega vähendatakse Austrian Airlinesi kulusid ning et see kujutab endast klassikalist meedet, et tagada ettevõtja kasumlikkuse taastamine, mis on ümberkorraldamise eesmärk, nagu nähtub 2004. aasta suuniste punktist 43.

186    Neljandaks heidab hageja komisjonile ette, et viimane leidis, et ümberkorralduskavas ette nähtud meetmed, mis puudutavad tulu sünergiat, on kohased, kuigi meetmed põhinesid ebaausal hinnapoliitikal, mis kujutab EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist.

187    Nii kirjeldas hageja 26. jaanuari 2009. aasta kaebuses komisjonile Austrian Airlinesi ebaausat hinnastrateegiat. Lufthansa osas täpsustas ta, et poliitikat korraldatakse raamlepingute teel – nagu need, mis on programmis „PartnerPlus Progress 2008/2009” ette nähtud –, mis sõlmitakse äriklientidega ja mille alusel pakutakse suuri hinnaalandusi Lufthansa monopoolsetel liinidel vastutasuks selle eest, et ärikliendid ostavad lende liinidel, kus valitseb konkurents, nimelt liinidel Austria ja Saksamaa vahel. Austrian Airlinesi kaasamisega Lufthansa raamlepingutesse tekkinud tulu sünergiat ei saa lugeda osaks riigiabi saava, raskustes oleva ettevõtja ümberkorralduskavast, ilma et EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist ei tunnistataks õiguspäraseks. Vaidlustatud otsuses komisjoni kehtestatud tasakaalustusmeetmed ei paku hageja hinnangul mingit kaitset sellise tegevuse eest ning asjaolu, et teised ettevõtjad pakuvad raamlepinguid erinevate võimalustega hinnaalandusteks, ei sea seda järeldust kahtluse alla.

188    Siinkohal tuleb märkida, et niisugune etteheide on asjakohatu hagi puhul komisjoni otsuse peale, mis puudutab abi ühisturuga kokkusobivust. Kui hageja leiab, et Lufthansa ja Austrian Airlinesi hinnapoliitika kujutab EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumist, siis tuleb tal esitada vastav kaebus komisjonile, mida hageja ka tegi seoses hindade abil turult väljatõrjumise poliitikaga, mida tema väitel kasutas Austrian Airlines. Lisaks tuleb meenutada, et nagu ilmneb eespool punktis 127 viidatud kohtupraktikast, tuleb riigiabi valdkonnas komisjoni tehtud otsuse õiguspärasust hinnata teabe alusel, mis komisjonil oli otsuse tegemisel ajal. Seega ei saa hageja tõhusalt tugineda Lufthansa hinnapoliitikale, mille peale ei olnud ta vaidlustatud otsuse tegemise ajaks esitanud komisjonile kaebust. Viimati nimetatud järeldus kehtib ka Lufthansa ja Austrian Airlinesi hindu puudutava tegevuse kohta pärast vaidlustatud otsuse tegemist.

189    Viiendaks, mis puudutab etteheidet, mille kohaselt kiitis komisjon vaidlustatud otsuses ebaõigesti heaks ümberkorralduskava, kuigi viimane sisaldab ekspansiivseid meetmeid, kuna kavas nähti vastupidi lennundussektori 1994. aasta suunistele ette Austrian Airlinesi mahtude kasv alates 2010. aastast, siis tuleb märkida, et nagu ilmneb vaidlustatud otsusest, ei ole Austrian Airlinesi mahtude piiramine ümberkorralduskava meede, vaid tasakaalustusmeede.

190    Lisaks tuleb ka märkida, et lennundussektori 1994. aasta suuniste punkti 38 alapunktist 4 selgub, et ümberkorraldamine ei või kaasa tuua seda, et asjaomastel turgudel suureneb lennukite arv või pakutakse istekohti rohkem, kui see on põhjendatud kasvuga nendel turgudel.

191    See piirang tuleb siiski kooskõlla viia lennundussektori 1994. aasta suuniste punkti 38 alapunktis 1 kindlaks määratud eesmärgiga, mis on uuesti esitatud 2004. aasta suuniste punktis 38, nimelt et ümberkorralduskava peab ettevõtjal võimaldama mõistliku aja jooksul taastada pikaajalise kasumlikkuse. Niisugust eesmärki on aga raske saavutada, kui ümberkorraldusabi saava ettevõtja maht ei saa kasvada sama kiirusega kui tema konkurentidel, iseäranis turu kiire kasvu korral.

192    Käesoleval juhul tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 322, et ümberkorralduskavas nähti ette soodne pööre turuarengus ja mahtude kasv 2010. aastal.

193    Kuna komisjon nägi vaidlustatud otsuse artiklis 2 ette, et Austria Vabariik peab võtma vajalikud meetmed, et Austrian Airlines vähendaks enne 2010. aasta lõppu oma kogumahtu pakutavatel istekohtkilomeetritel 15% võrra 1. jaanuari 2008. aasta tasemest, ning piiras Austrian Airlinesi mahu suurenemist pakutavatel istekohtkilomeetritel kasvu määra keskmisega, mis määrati Euroopa lennuettevõtjate ühenduse liikmeteks olevatele lennuettevõtjatele, kuni 2015. aasta lõpuni või kuni Austrian Airlines saavutab kasumiläve, siis piiras komisjon Austrian Airlinesi mahu suurenemist, säilitades võimaluse mõistliku aja jooksul taastada kasumlikkus.

194    See etteheide tuleb niisiis põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

195    Kuuendaks, mis puudutab etteheidet, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses valesti, et Austrian Airlinesi lennukite arvu vähendamine on kohane meede, kuigi piirkondlike lennukite vähendamine korvatakse igal juhul suurte õhusõidukite omandamisega ja pikamaa õhusõidukite kasutamisega lühikese ja keskmise pikkusega liinidel, selleks et suurendada Austrian Airlinesi mahtu kõnealusel turul, siis tuleb märkida, et kuna mahu vähendamist väljendab komisjon vaidlustatud otsuses pakutavates istekohtkilomeetrites, on Austrian Airlinesi enda otsustada, kuidas ta mahu vähendamist kajastab oma lennukipargi koostamisel, tingimusel et mahu vähendamine kuulub kooskõlas 2004. aasta suuniste punktiga 40 ümberkorralduskavasse.

196    Järelikult tuleb etteheide seega samuti põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

–       Vaidlustatud otsuses ette nähtud tasakaalustusmeetmed

197    Esiteks heidab hageja komisjonile sisuliselt ette, et viimane leidis, et meede vähendada mahtu 15% võrra, võrreldes 2008. aasta jaanuari tasemega, on kohane tasakaalustusmeede, et vältida konkurentsimoonutusi. Etteheite põhjendamiseks esitab hageja palju argumente.

198    Esiteks väidab ta, et niisugusel meetmel puudub praktiline mõju Austrian Airlinesi peamisele turule, mis on lühikese ja keskmise pikkusega lendude turg lähte- ja sihtkohaga Austria, eelkõige Austria ja Saksamaa vahel ning Austria ja Ida-Euroopa vahel.

199    Selles osas tuleb märkida, et 2004. aasta suuniste punktis 40 on ette nähtud, et tasakaalustusmeetme raames võetavad kompensatsioonimeetmed peavad olema proportsionaalsed ettevõtja kaaluga turgudel, kus ta tegutseb, ning et need peaksid seega toimima eelkõige turgudel, kus ettevõtjal on pärast ümberkorraldamist oluline turuosa.

200    Vaidlustatud otsuse põhjendusest 320 tuleneb, et Austrian Airlinesi mahtu vähendati 2008. aasta jooksul liinilendudel ning odavlendudel.

201    Samuti ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 322, et 2009. aasta alguses tõid muud ümberkorraldusmeetmed kaasa selle, et uuesti vähendati mahtu liinilendudel ja tellimuslendudel.

202    Vaidlustatud otsusest ei selgu seega, et mahu vähendamine 2008. ja 2009. aastal oleks puudutanud üksnes Austrian Airlinesi pikamaalende ja tellimuslende.

203    Lisaks isegi juhul, kui vaidlustatud otsuses tuvastatud mahu vähendamine oleks aset leidnud üksnes pikamaalendudel ja tellimuslendudel, ei ole mõistlik leida, et vaidlustatud otsuses ette nähtud uus mahu vähendamine oleks suurema tõenäosusega toimunud muud liiki Austrian Airlinesi pakutavatel lendudel, sealhulgas lühikese ja keskmise pikkusega lendudel Austria ja Saksamaa või Austria ja Ida-Euroopa vahel.

204    Peale selle tuleb mahu vähendamise meetme tõhusust hinnata ka kohustuste alusel, mis võeti otsuses koondumise heakskiitmise kohta. Selles osas ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 328 ja 329, et Lufthansa ja Austrian Airlines kohustusid jagama lennuaegu liinidel Viinist Stuttgarti, Kölni/Bonni, Münchenisse, Frankfurti ja Brüsselisse, selleks et konkurentidel oleks võimalik nendel liinidel tegutsema asuda.

205    Neil asjaoludel ei ole ilmselgelt sobimatu, kui kehtestatakse meede vähendada mahtu pakutavate istekohtkilomeetrite alusel.

206    Teiseks väidab hageja, et mahu vähendamise taseme määramisel 15%-le oleks komisjon pidanud arvesse võtma Austrian Airlinesi mahu taset vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval, nimelt 28. augustil 2009, mitte aga jaanuaris 2008. Hageja leiab, et isegi juhul, kui komisjon oleks pidanud arvesse võtma ümberkorraldamise käigus enne vaidlustatud otsuse tegemist aset leidnud mahu vähendamisi, ei võinud ta arvesse võtta neid mahu vähendamisi, mis toimusid enne seda, kui Austria Vabariik andis ÖIAG‑le mandaadi Austrian Airlinesi erastamiseks, nimelt enne 12. augustit 2008. Pealegi puudub seos mahu vähendamiste, mis toimusid Austrian Airlinesi ümberkorraldamise käigus eesmärgiga viimane erastada, mille raames anti kõnealune abi, ning enne seda erastamist aset leidnud mahu vähendamiste vahel.

207    Siinkohal tuleb märkida, et 2004. aasta suuniste punktis 40 on ette nähtud, et mahu vähendamise astet kaalutakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi ning et asjaolu, et mahu vähendamine leidis aset enne abi andmist, ei välista, et seda ei võiks arvesse võtta tasakaalustusmeetmena, tingimusel et see on abi saava raskustes oleva ettevõtja ümberkorraldamise lahutamatu osa, nagu kõnealune ümberkorraldamine on ette nähtud ümberkorraldamiskavas.

208    Sellest järeldub, et vastupidi hageja väidetule puudus komisjonil mahu vähendamise määra kindlaksmääramisel kohustus võtta üksnes arvesse mahu taset vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval, vaid ta võis arvestada varem toimunud mahu vähendamisi, tingimusel et need on Austrian Airlinesi ümberkorraldamise lahutamatu osa, nagu kõnealune ümberkorraldamine on ette nähtud ümberkorraldamiskavas, mille Austria Vabariik tegi komisjonile teatavaks.

209    Lisaks, mis puudutab hageja argumendi, mille kohaselt ei võinud komisjon igal juhul arvesse võtta enne 12. augustil 2008 aset leidnud mahu vähendamisi, mis on kuupäev, mil Austria Vabariik andis ÖIAG‑le mandaadi Austrian Airlinesi erastamiseks, siis tuleb märkida, et nagu eespool meelde tuletatud, sõltub võimalus võtta arvesse enne abi andmist aset leidnud mahu vähendamise meetmeid asjaolust, et meetmed rakendati abi saava ettevõtja ümberkorraldamisel. Asjaolu, et Austria Vabariik andis erastamise mandaadi ÖIAG‑le ametlikult 12. augustil 2008, ei välista iseenesest siiski, et alates jaanuarist 2008 aset leidnud mahu vähendamisi võiks käsitleda Austrian Airlinesi ümberkorraldamise lahutamatuks osaks eesmärgiga viimane erastada. Samuti selgub vaidlustatud otsusest, et alates 2008. aastast Austrian Airlinesi poolt mahu vähendamised ei kuulunud nende hulka, mis olid ette nähtud 2007. aastal ellu viidud kavas „Go4Profit” ja kavandatud eraldiseisva lahenduse kontekstis.

210    Neil asjaoludel tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata etteheide, et kohane ei ole tasakaalustusmeetme alusel Austrian Airlinesile pandud kohustus vähendada istekohtkilomeetrite mahtu 15% võrra.

211    Teiseks heidab hageja komisjonile ette, et viimane võttis tasakaalustusmeetmete raames arvesse võimalikke ümberkorraldamiskatseid, mis toimusid enam kui aasta enne kõnealuse abi teatavaks tegemist.

212    Kuna kõnealust argumenti tuleb mõista nii, et see puudutab vaidlustatud otsuses toodud viidet meetmetele, mis viidi 2006. aastal kava „Go4Profit” alusel ellu, siis selles osas piisab, kui märkida, et vastupidi hageja seisukohale tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 319, et nimetatud kava ei loetud tasakaalustusmeetmeks.

213    Järelikult tuleb esimese väite kolmas osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Esimese väite neljas osa, mis puudutab EÜ artikli 43 rikkumist

214    Esimese väite neljandas osas kinnitab hageja sisuliselt, et lähtudes kohtupraktikast, ei võinud komisjon kõnealust abi lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kuna abi on lahutamatult seotud nende lennuliiklusõiguste säilimisega, mis on antud EÜ artikliga 43 vastuolus oleva kodakondsuse klausli alusel.

215    Selles osas tuleb meenutada, et nagu väidab hageja, kuigi EÜ artiklites 87 ja 88 ette nähtud menetlus jätab komisjonile kaalutlusruumi otsustamaks, kas riigiabi kava on ühisturu nõuetega kooskõlas, tuleneb EÜ asutamislepingu üldisest ülesehitusest, et komisjoni menetlus ei tohi viia tulemuseni, mis on vastuolus EÜ asutamislepingu konkreetsete sätetega (vt selle kohta kohtuotsused, 21.5.1980, komisjon vs. Itaalia, 73/79, EKL, EU:C:1980:129, punkt 11; 19.9.2000, Saksamaa vs. komisjon, C‑156/98, EKL, EU:C:2000:467, punkt 78, ja 31.1.2001, Weyl Beef Products jt vs. komisjon, T‑197/97 ja T‑198/97, EKL, EU:T:2001:28, punkt 75). Komisjoni kohustus järgida EÜ artiklite 87 ja 88 ning teiste EÜ asutamislepingu sätete kooskõla on eriti oluline juhul, kui nende teiste sätete eesmärk on samuti konkurentsi kahjustamise ärahoidmine ühisturul, nagu käesolevas asjas EÜ artikkel 43, mille eesmärk on säilitada asutamisvabadus ja vaba konkurents liikmesriigi ettevõtjate, kes asuvad muus liikmesriigis, ja viimati nimetatud liikmesriigi ettevõtjate vahel. Otsuse vastuvõtmisel riigiabi kava ühisturuga kokkusobivuse kohta ei saa komisjon jätta tähelepanuta ohtu, et teatud ettevõtjad võivad kahjustada konkurentsi ühisturul (vt selle kohta kohtuotsus, 9.9.2010, British Aggregates jt vs. komisjon, T‑359/04, EKL, EU:T:2010:366, punktid 91 ja 92).

216    Kohus on samuti otsustanud, et abimeetmed, mis on vastuolus EÜ asutamislepingu muude konkreetsete sätetega kui EÜ artiklid 87 ja 88, võivad abi esemega olla nii lahutamatult seotud, et neid on võimatu eraldi hinnata (vt selle kohta kohtuotsused, 22.3.1977, Iannelli Volpi, 74/76, EKL, EU:C:1977:51, ja 15.6.1993, Matra vs. komisjon, C‑225/91, EKL, EU:C:1993:239, punkt 41).

217    Siiski tuleb tõdeda, et käesolevas asjas ei kujutanud Austrian Airlinesi lennuliiklusõiguste säilitamine endast kõnealuse abi andmise viisi. Kuigi lennuliiklusõiguste säilitamine oli Lufthansa jaoks huvi selles tähenduses, et niisugused õigused on lennuettevõtja vara oluline osa, ei olnud see kindlasti mitte kõnealuse abi andmise tingimus. Pigem oli tegemist Austrian Airlinesi eduka ülevõtmise tingimusega, mis kehtis iga ülevõtja puhul sõltumata sellest, kas Austria Vabariigilt nõuti, et viimane tasuks negatiivse müügihinna, mis vajaduse korral hõlmas Austrian Airlinesile riigiabi maksmist.

218    Neil asjaoludel ei saa vastupidi hageja väidetule lugeda õigusliku skeemi kasutamist Austria õiguse alusel fondi asutamise teel, selleks et säilitada Austrian Airlinesi asukoht Austrias ja järelikult säilitada lennuliiklusõigused, mis talle on jagatud kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetes kokkulepetes sisalduva kodakondsuse klausli alusel, kõnealuse abiga lahutamatult seotuks eespool punktis 216 viidatud kohtupraktika tähenduses.

219    Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta rikkus EÜ artiklit 43, kui ta leidis, et kõnealune abi on ühisturuga kokkusobiv.

220    Lisaks ei anna see järeldus eelhinnangut selliste kodakondsust puudutavate tingimuste õiguspärasuse kontrollimisele EÜ artikli 43 seisukohast, mis sisalduvad Austria Vabariigi poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetes lennuteenuste kokkulepetes.

221    Selles osas tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses kohustas komisjon Austria Vabariiki lõpetama sellised kokkulepped või pidama nende üle uuesti läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel (ELT L 157, lk 7). Austria Vabariik on ka tulenevalt vaidlustatud otsuse artiklist 2 kohustatud teavitama komisjoni meetmetest, mille ta võttis, et tagada niisuguste kokkulepete kooskõla ühenduse õigusega.

222    Neil asjaoludel tuleb esimese väite neljas osa põhjendamatuse tõttu ja seega kogu esimene väide tagasi lükata.

 Kolmas väide, et kuritarvitatud on võimu

223    Hageja väidab, et komisjon kaldus oma suunistest kõrvale, kui ta analüüsis, kas Austrian Airlinesi omafinantseering, restruktureerimismeetmed ja tasakaalustusmeetmed on vaidlustatud otsuse tegemiseks sobivad, mistõttu kuritarvitas ta võimu.

224    Selles osas tuleb märkida, et isegi siis, kui väide, mille kohaselt kaldus komisjon vaidlustatud otsuse tegemisel kõrvale oma suunistest, osutub tõendatuks, mis käesoleval juhul nii ei ole, ei tõenda see, et kohtupraktikas väljatöötatud tingimuste osas oleks kuritarvitatud võimu.

225    Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on otsuse puhul võimu kuritarvitamisega tegemist üksnes siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja omavahel kokkusobivate kaudsete tõendite põhjal selgub, et otsus on tehtud eranditult või peamiselt muude eesmärkide saavutamiseks kui need, millele viidati (kohtuotsused, 6.3.2002, Diputación Foral de Álava jt vs. komisjon, T‑92/00 ja T‑103/00, EKL, EU:T:2002:61, punkt 84, ja 12.9.2007, Olympiaki Aeroporia Ypiresies vs. komisjon, T‑68/03, EKL, EU:T:2007:253, punkt 484). Käesolevas asjas tuleb märkida, et hageja ei viita ühelegi kaudsele tõendile, millest saaks järeldada, et komisjon oleks otstarbekuse kaalutlusel ühenduse õigusnorme riigiabi valdkonnas kohaldanud eriti rangelt või eriti leebelt ning et ta ei viinud menetlust läbi ega kohaldanud asjakohaseid kriteeriume kooskõlas aluslepingu ja teisese õiguse asjakohaste sätetega.

226    Järelikult tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

227    Seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

228    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

229    Kuna komisjon, ÖIAG, Lufthansa ja Austrian Airlines on hagejalt kohtukulude hüvitamist nõudnud ja viimati mainitu on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hagejalt välja mõista komisjoni, ÖIAG, Lufthansa ja Austrian Airlinesi kohtukulud ja jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.

230    Kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannab Austria Vabariik ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kaheksas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista Niki Luftfahrt GmbH‑lt välja Euroopa Komisjoni, Österreichische Industrieholding AG, Deutsche Lufthansa AG ja Austrian Airlines AG kohtukulud ning jätta Niki Luftfahrt GmbH kohtukulud tema enda kanda.

3.      Jätta Austria Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

Gratsias Kancheva Wetter

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. mail 2015 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust

Menetlus

Poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

1.  Vastuvõetavus

Hagiavalduse originaalil puudub allkiri

Hageja poolt teabe kasutamine, mis ei sisaldu vaidlustatud otsuse selles versioonis, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas, vaid mis oli esitatud vaidlustatud otsuse selles versioonis, mis tehti teatavaks Austria Vabariigile

2.  Põhiküsimus

Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

Teise väite esimene osa, mis puudutab viga tasakaalustusmeetmete piisavuse põhjendamisel, arvestades kõnealuste turgude olukorda

Teise väite teine osa, et puuduvad põhjendused ühekordse abi põhimõtte järgimise kohta

Esimene väide, et rikutud on EÜ asutamislepingu sätteid

Esimese väite esimene osa, mis puudutab ilmset hindamisviga abisaaja isiku ja abikõlblikkuse puhul

Esimese väite teine osa, mis puudutab abisaaja ebapiisavat omafinantseeringut ümberkorralduskavasse

Esimese väite kolmas osa, mis puudutab ümberkorralduskava ja tasakaalustusmeetmete ebapiisavust

–  Ümberkorralduskavas ette nähtud meetmed

–  Vaidlustatud otsuses ette nähtud tasakaalustusmeetmed

Esimese väite neljas osa, mis puudutab EÜ artikli 43 rikkumist

Kolmas väide, et kuritarvitatud on võimu

Kohtukulud

* Kohtumenetluse keel: saksa.