Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski rayonen sad (Bulgaaria) 8. mail 2019 – „BOSOLAR“ EOOD versus „CHEZ ELEKTRO BULGARIA“ AD
(kohtuasi C-366/19)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sofiyski rayonen sad
Põhikohtuasja pooled
Hageja: „BOSOLAR“ EOOD
Kostja: „CHEZ ELEKTRO BULGARIA“ AD
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16, mis reguleerib liidu õiguskorras õigust ettevõtlusvabadusele, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu energiaseaduse muutmise ja täiendamise seaduse ülemineku- ja lõppsätete (Prehodni i zaklyuchitelni razporedbi na Zakona za izmenenie i dopalnenie na zakona za energetikata, edaspidi „PZR ZIDZE“) § 18, mis näeb ette, et hoolimata sõlmitud lepingust ja olemasolevast lepingulisest suhtest, millele on kohaldatavad kehtiva õiguse erinormid, muudetakse seadusandliku aktiga ühe lepingupoole kasuks ühte peamistest lepinguelementidest (hind)?
2. Kas õiguskindluse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus olukord, kus eraõiguslike isikute või riigi ja eraõiguslike isikute vahelist erinormidel põhinevat õigussuhet muudetakse, kui muutmine kahjustab eraõiguslike isikute õiguspäraseid ootusi ja juba omandatud õigusi?
3. Kas õiguspärase ootuse põhimõtet kui liidu õiguse aluspõhimõtet tuleb Euroopa Kohtu 10. septembri 2009. aasta otsust Plantanol (C-201/08, EU:C:2009:539) arvestades tõlgendada nii, et liikmesriigil on piisava ettenähtavuse tagamiseta keelatud muuta energia tootmist taastuvatest energiaallikatest reguleerivaid õigusnorme nii, et ta ennetähtaegselt tühistab energia tootmist taastuvatest energiaallikatest edendavad seadusega ette nähtud meetmed, mis on seotud pikaajaliste elektrienergia müügilepingutega, rikkudes sellega tingimusi, millest lähtudes tegid eraõiguslikud ettevõtjad investeeringuid energia tootmiseks taastuvatest energiaallikatest ja sõlmisid pikaajalisi elektrienergia müügilepinguid riiklikult reguleeritud energiatarneettevõtjatega?
4. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ1 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta artikleid 3 ja 4 tuleb direktiivi põhjendusi 8 ja 14 arvestades tõlgendada nii, et need kohustavad liikmesriike tagama direktiivi ülevõtmiseks võetud riigisiseste meetmetega investoritele taastuvatest energiaallikatest energia tootmise, sealhulgas päikeseenergia tootmise sektoris kindlustunde?
Kui vastus sellele küsimusele on jaatav: Kas vastavalt direktiivi 2009/28 artiklitele 3 ja 4 koosmõjus põhjendustega 8 ja 14 on lubatav selline riigisisene õigusnorm nagu PZR ZIDZE § 18, mis oluliselt muudab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ostu suhtes kehtivaid soodustingimusi ka sellistest allikatest toodetud elektrienergia pikaajaliste müügilepingute puhul, mis on sõlmitud direktiivi ülevõtmiseks algselt vastu võetud riigisiseste õigusnormide alusel?
5. Kuidas tuleb tõlgendada mõistet „liikmesriik“ liidu õiguse kohaldamisel liikmesriigis? Kas Euroopa Kohtu 12. juuli 1990. aasta otsust Foster jt (C-188/89, EU:C:1990:313) ning sellele otsusele järgnenud Euroopa Kohtu samateemalisi otsuseid arvestades hõlmab kõnealune mõiste ka üldist majandushuvi pakkuva teenuse (energiatarne) osutajat nagu käesolevas menetluses kostjaks olev ettevõtja, kellele on seaduses reguleeritud tingimustel seatud riigiasutuse aktiga ja selle asutuse järelevalve all kõnealuse teenuse osutamise kohustus?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 140, lk 16).