EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
14. juuni 2007 (*)
Elektrooniline side – Võrgud ja teenused – Ühine õiguslik raamistik – Turgu valitsev ettevõtja – Teiste operaatoritega vastastikuse sidumise kohustus – Üleminekusätted – Direktiiv 97/33
Kohtuasjas C‑64/06,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Obvodní soud pro Prahu 3 (Tšehhi Vabariik) 24. novembri 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 6. veebruaril 2006, menetluses
Telefónica O2 Czech Republic a.s., varem Český Telecom a.s.,
versus
Czech On Line a.s.,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud P. Kūris (ettekandja), K. Schiemann, J. Makarczyk ja L. Bay Larsen,
kohtujurist: D. Ruiz‑Jarabo Colomer,
kohtusekretär: ametnik J. Swedenborg,
arvestades kirjalikus menetluses ja 1. veebruari 2007. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Telefónica O2 Czech Republic a.s., esindaja: právnička J. Procházková,
– Czech On Line a.s., esindaja: advokát V. Horáček,
– Tšehhi valitsus, esindaja: T. Boček,
– Madalmaade valitsus, esindajad: H. G. Sevenster ja C. ten Dam,
– Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: M. Shotter ja P. Ondrůšek,
olles 27. veebruari 2007. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsuseküsimus puudutab seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (EÜT L 108, lk 7; ELT eriväljaanne 13/29, lk 323; edaspidi „juurdepääsu käsitlev direktiiv”) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja ‑teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349; edaspidi „raamdirektiiv”).
2 Eelotsusetaotlus on esitatud seoses Telefónica O2 Czech Republic a.s., varem Český Telecom a.s. (edaspidi „TO2”), ja Czech On Line a.s. (edaspidi „COL”) vahelise kohtuvaidlusega, mille ese on TO2 keeldumine COL‑i esitatud taotlusest laiendada koostööd Interneti lairiba‑ ja kiirühenduse teenustele (Asymetric Digital Subscriber Line, asümmeetriline digitaalne abonentliin; edaspidi „ADSL teenus”).
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigus
3 Raamdirektiivi artikkel 27 määratleb üleminekumeetmed:
„Liikmesriigid säilitavad kõik direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv) artiklis 7 ja direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 16 osutatud siseriiklike õigusnormide kohased kohustused, kuni riigi reguleeriv asutus teeb kõnealuste kohustuste kohta oma otsuse käesoleva direktiivi artikli 16 kohaselt.
Üldkasutatavate paiktelefonivõrkude operaatoreid, kelle puhul riigi reguleeriv asutus on otsustanud, et neil on direktiivi 97/33/EÜ (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/33/EÜ vastastikuse sidumise kohta telekommunikatsioonisektoris seoses universaalteenuse ja koostalitlusvõime tagamisega avatud võrguteenuse osutamise põhimõtete kohaldamise teel (EÜT L 199, lk 32), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta direktiiviga 98/61/EÜ (EÜT L 268, lk 37) (edaspidi „direktiiv 97/33”)) I lisa 1. osa või direktiivi 98/10/EÜ (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/10/EÜ avatud võrgu pakkumise kohaldamise kohta kõneside suhtes ja telekommunikatsiooni universaalteenuse kohta (EÜT L 101, lk 24)) kohaste üldkasutatavate paiktelefonivõrkude ja ‑teenuste pakkumisel märkimisväärne turujõud, käsitatakse määruse (EÜ) nr 2887/2000 tähenduses jätkuvalt teavitatud operaatoritena, kuni artiklis 16 nimetatud turuanalüüsi menetlus on lõpetatud. Pärast seda ei käsitata neid enam teavitatud operaatoritena nimetatud määruse tähenduses.”
4 Juurdepääsu käsitleva direktiivi artikkel 7, mille pealkiri on „Varasemate juurdepääsu- ja vastastikuse sidumise kohustuste läbivaatamine”, näeb ette, et:
„1. Liikmesriigid säilitavad kõik üldkasutatavaid sidevõrke ja/või juurdepääsu ja vastastikuse sidumisega seotud teenuseid pakkuvate ettevõtjate kohustused, mis olid jõus enne käesoleva direktiivi jõustumist vastavalt direktiivi 97/33/EÜ artiklitele 4, 6, 7, 8, 11, 12 ja 14, direktiivi 98/10/EÜ artiklile 16 ja direktiivi 92/44/EMÜ artiklitele 7 ja 8, kuni need kohustused jõutakse läbi vaadata ja teha lõike 3 kohased otsused.
2. Komisjon teatab lõikes 1 nimetatud kohustuste jaoks olulised turud esialgses soovituses asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta ja direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 kohaselt vastuvõetavas otsuses, millega määratakse kindlaks riikidevahelised turud.
3. Liikmesriigid tagavad, et võimalikult kiiresti pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja korrapäraselt pärast seda kohustuvad riigi reguleerivad asutused tegema turuanalüüsi direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 16 kohaselt, et teha kindlaks, kas säilitada kõnealused kohustused, muuta neid või tühistada need. Isikutele, keda selline kohustuste muutmine või tühistamine mõjutab, teatatakse sellest piisavalt vara.”
Siseriiklik õigus
5 Zákon č. 151/2000 Sb. o telekomunikacích (telekommunikatsiooniseadus nr 151/2000), millega muudetakse teisi seadusi, sätestab oma artiklis 37:
„1. Üldkasutatavate telefonivõrkude operaatorid ja sideliinide rentimisega seotud telekommunikatsiooniteenuste osutajad, kellel on asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, on kohustatud rahuldama volitatud telekommunikatsiooni teenuseosutajate kõik juurdepääsutaotlused neile sidevõrkudele, mida nad pakuvad (edaspidi „juurdepääs sidevõrgule”).
2. Üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude operaatorid ja üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad, kes kontrollivad juurdepääsu vähemalt ühele võrgu lõpp-punktile, mis on identifitseeritav ühe või mitme numeratsiooniplaani numbri abil, ning kasutajate asukohaga seotud üldkasutatavate sideliinide rentimisega tegelevad telekommunikatsiooni teenuseosutajad on kohustatud lubama teise operaatori või teenuseosutaja taotlusel, kes tegeleb samaväärse telekommunikatsioonitegevusega, vastastikku siduda taotleja võrke otseselt või kaudselt enda pakutava telekommunikatsioonivõrguga (edaspidi „võrkude vastastikune sidumine”). Juurdepääs sidevõrgule võimaldatakse taotleja kulul ning see on tasuline.
3. Juurdepääs sidevõrgule võimaldatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori ja üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate vahelise kirjaliku lepingu alusel; võrkude vastastikune sidumine toimub üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude operaatorite vahelise kirjaliku lepingu alusel.
[…]”
Menetlus põhikohtuasjas ning eelotsuse küsimused
6 Telekommunikatsioonioperaatorid TO2 ja COL sõlmisid 29. jaanuaril 2001 lepingu üldkasutatavate telekommunikatsiooni paikvõrkude vastastikuse sidumise kohta. COL tegi 3. veebruaril 2003 TO2‑le ettepaneku muuta lepingut, et talle kuuluvad võrgud oleks vastastikku seotud ka ADSL teenuse pakkumiseks. TO2 avaldas Ametlikus Telekommunikatsiooni Teatajas ühe pakkumise, mis puudutas juurdepääsu talle kuuluva võrgu infrastruktuurile, mis kasutab seda tehnoloogiat, kuigi kehtiva telekommunikatsiooniseaduse nr 151/2000 kohaselt oli tal kohustus avaldada võrkude vastastikuse sidumise pakkumine.
7 COL vaidlustas lepingu sõlmimata jätmise Český telekomunikační úřadis (Tšehhi telekommunikatsiooni reguleeriv asutus; edaspidi „reguleeriv asutus”), mis rahuldas seaduse nr 151/2000 alusel tema taotluse 30. aprilli 2004. aasta otsusega. Selle asutuse juhatajale esitatud kaebuse alusel tühistati nimetatud otsus üldistel ja faktilistel põhjusel ning asi suunati tagasi reguleerivasse asutusse otsustamiseks. Nimetatud asutus tegi 14. septembril 2004 uue otsuse COL‑i kasuks ja kohustas põhimenetluse pooli sõlmima võrkude vastastikuse sidumise lepingu lisa, mis käsitleks ADSL teenuseid.
8 Reguleeriva asutuse juhataja lükkas TO2 poolt esitatud uue kaebuse 20. jaanuari 2005. aasta otsusega tagasi. See otsus on jõustunud ja kuulub täitmisele.
9 Tšehhi tsiviilkohtumenetluse koodeks lubab sellisel juhul esitada tühistamishagi kohtusse, käesoleval juhul Obvodní soud pro Prahu 3‑ele (Praha kolmanda piirkonna esimese astme kohus).
10 Nimetatud kohtu sõnul väidab TO2, et reguleeriva asutuse otsus on vastuolus Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tšehhi Vabariigi vahel sõlmitud assotsiatsioonilepinguga, mis on heaks kiidetud nõukogu ja komisjoni 19. detsembri 1994. aasta otsusega 94/910/ESTÜ, EÜ, Euratom (EÜT L 360, lk 1) ning juurdepääsu käsitleva direktiivi, raamdirektiivi ja direktiiviga 97/33.
11 Seetõttu otsustas Obvodní soud pro Prahu 3 menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [reguleerival asutusel] oli õigus panna haldusotsusega pärast 1. maid 2004 (s.o pärast Tšehhi Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva) telekommunikatsiooni turul märkimisväärset (valitsevat) turujõudu omavale telekommunikatsiooniettevõtjale kohustus sõlmida teise operaatoriga leping oma võrgu vastastikuse sidumise kohta?
2. Kui vastus küsimusele on jaatav:
kas siseriiklikul [reguleerival asutusel] oli õigus panna seda kohustust ainult [juurdepääsu käsitleva direktiivi] artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustel, s.o [raamdirektiivi] artikli 16 kohaselt tehtud eelneva turuanalüüsi tulemusena ja [raamdirektiivi] artiklites 6 ja 7 sätestatud eelneva menetluse alusel, või võis ta seda teha (näiteks vastavalt [juurdepääsu käsitleva direktiivi] põhjendusele 15, artiklile 3, artikli 4 [lõikele 1], artikli 5 lõike 1 punktile a ja lõikele 4, artikli 10 lõigetele 1 ja 2) ilma eelnevat turuanalüüsi läbi viimata?
3. Kas vastust teisele küsimusele mõjutab asjaolu, et konkreetne operaator oli esitanud riigi [reguleerivale asutusele] taotluse teha otsus tema võrgu kohustusliku vastastikuse sidumise kohta märkimisväärset (valitsevat) turujõudu omava operaatori võrguga ning reguleeriv asutus menetles seda taotlust põhiliselt enne 1. maid 2004, s.o enne Tšehhi Vabariigi Euroopa ühendustega liitumise kuupäeva?
4) Kuna Tšehhi Vabariik ei olnud asjassepuutuval ajavahemikul 1. maist 2004–30. aprillini 2005 eespool nimetatud direktiive nõuetekohaselt üle võtnud, siis kas saab kohaldada vahetult [raamdirektiivi ja juurdepääsu käsitlevat direktiivi] ning seega:
a) kas need direktiivid (või üks neist direktiividest) on tingimusteta ja piisavalt täpsed, et kohus saaks neid siseriikliku õiguse asemel kohaldada?
b) kas telekommunikatsiooniturul märkimisväärset (valitsevat) turujõudu omaval operaatoril on õigus (subjektiivne võime) tugineda [raamdirektiivi ja juurdepääsu käsitleva direktiivi] nõuetekohaselt ülevõtmata jätmise tõttu nende vahetule õigusmõjule ja kas need direktiivid (või üks neist direktiividest) kaitsevad sellise operaatori huve, kes keeldub sõlmimast võrkude vastastikuse sidumise lepingut (ADSL teenuste osas) teiste siseriiklike telekommunikatsioonioperaatoritega (ning kes [siseriikliku telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse] arvamuse kohaselt, mida kohus peab hindama, ei järgi seega uue õigusliku raamistiku eesmärke)?
c) kas see operaator saab tugineda nõuetekohaselt ülevõtmata direktiivide (või neist direktiividest ühe) vahetule õigusmõjule, kui (isegi, kui direktiivides sätestatud tingimused on täidetud) [telekommunikatsiooni reguleeriva siseriikliku asutuse] otsustuspraktikas tehakse otsused alati operaatorite võrkude vastastikuse sidumise konkreetsete tingimuste kohta, s.o pannakse üksikisikutele konkreetseid kohustusi?”
Eelotsuse küsimused
Suulise menetluse uuendamine
12 Euroopa Kohtu kantseleisse 9. märtsil 2007 esitatud taotlusega palus TO2 pärast kohtujuristi ettepaneku ärakuulamist taasavada 27. veebruaril 2007 lõpetatud suuline menetlus.
13 TO2 märgib oma taotluse toetuseks, et kohtujurist on oma ettepanekus hinnanud asjaolusid, mida põhimenetluse pooltele ei esitatud, eelkõige väiteid, mis puudutavad turuanalüüsi läbiviimise positiivse kohustuse vahetut mõju, kuigi vaidlus puudutas negatiivset kohustust mitte avaldada sidumise kohustust puudutavat teavet, kui turuanalüüsi pole läbi viidud.
14 Tuleb märkida, et Euroopa Kohus võib omal algatusel või kohtujuristi ettepanekul või ka poolte taotlusel kodukorra artikli 61 kohaselt määrusega taasavada suulise menetluse, kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt informatsiooni või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled ei ole vaielnud (18. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑299/99: Philips, EKL 2002, lk I‑5475, punkt 20).
15 Euroopa Kohus on seisukohal, et põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormide vahetu õigusmõju küsimuse tõstatas eelotsusetaotluse esitanud kohus neljandas eelotsuse küsimuses, ja et ta omab kogu vajalikku teavet sellele vastamiseks.
16 Seetõttu tuleb TO2 esitatud suulise menetluse uuendamise taotlus jätta rahuldamata.
Euroopa Kohtu pädevus
17 Esiteks väidab Tšehhi valitsus, et Euroopa Kohtul ei ole volitusi küsimustele vastata, kuna põhikohtuasja faktilised asjaolud on varasemad Tšehhi Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast.
18 Kohtuistungil asusid TO2, COL ja komisjon seisukohale, et Euroopa Kohtul on rationae temporis pädevus, kuna esiteks said põhikohtuasja asjaolud küll alguse 2003. aasta veebruarikuu jooksul, kuid nad jätkusid 20. jaanuari 2005 otsuse tegemiseni reguleeriva asutuse juhataja poolt, ja teiseks kuna Tšehhi õigusnormide kohaselt tühistati reguleeriva asutuse otsus 30. aprillil 2004 ning uus otsus tehti 20. jaanuaril 2005. Lisaks sellele täpsustab TO2, et viimatinimetatud otsuse – mis tulenes eelnevast ega olnud deklaratiivne – esemeks ei olnud varasematest asjaoludest tulenevate kohustuste autoritaarne kehtestamine, vaid alusepanek tulevikus tekkivatele juriidilistele kohustustele.
19 Eelotsusetaotlusest tuleneb, et reguleeriv asutus hindas COL‑i poolt esitatud taotlust, milles paluti kohustada TO2 sõlmima temaga ADSL võrguga sidumise leping, ja tegi selle kohta otsuse 30. aprillil 2004, s.o varem, kui Tšehhi Vabariik ühines liiduga.
20 Samas tühistati see otsus 9. septembril 2004 ja uus otsus tehti sama kuu 14. kuupäeval. Viimatinimetatud otsust kinnitas vaidlustamise järel reguleeriva asutuse juhataja 20. jaanuaril 2005. Pooled on seisukohal, et otsus on alates sellest kuupäevast jõustunud ja kuulub täitmisele.
21 Ilma et oleks vajadust hinnata otsuse tühistamise tagajärgi Tšehhi õiguse alusel, tuleb märkida, et ühelt poolt on põhikohtuasjas vaidlustatud otsus Tšehhi Vabariigi liiduga ühinemise kuupäevast hilisem, sellega reguleeritakse tulevikus tekkivat, mitte minevikus esinenud olukorda, ja teisalt pöördus siseriiklik kohus Euroopa Kohtu poole põhikohtuasjas kohaldatava ühenduse õiguse küsimuses.
22 Kuna eelotsuse küsimused käsitlevad ühenduse õiguse tõlgendamist, langetab Euroopa Kohus otsuse ilma, et tal oleks vaja põhimõtteliselt uurida asjaolusid, mille alusel siseriiklikud kohtud on otsustanud esitada talle eelotsuse küsimused ja mille suhtes nad soovivad kohaldada ühenduse õigust, mille tõlgendamist nad on taotlenud (5. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑85/95: Reisdorf, EKL 1996, lk I‑6257, punkt 15).
23 Asi oleks teisiti vaid juhul, kui Euroopa Kohtule tõlgendamiseks esitatud ühenduse õigusnormi ei oleks võimalik kohaldada põhikohtuasja asjaoludele, mis on varasemad kui uue liikmesriigi liiduga ühinemine (vt selle kohta 10. jaanuari 2006. aasta otsus C‑302/04: Ynos, EKL 2006, lk I‑371, punktid 35 ja 36), ja ka juhul, kui on ilmne, et asjaomast õigusnormi ei ole võimalik kohaldada (vt eespool viidatud kohtuotsus Reisdorf, punkt 16).
24 Samas ei ole käesoleval juhul asi nii. Järelikult on Euroopa Kohus pädev tõlgendama eespool nimetatud direktiive ja siseriikliku kohtu poolt esitatud eelotsuse küsimustele tuleb vastata.
Eelotsuse küsimused
25 Esimest, teist ja kolmandat eelotsuse küsimust, millega eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt teada, kas reguleerival asutusel oli õigus panna pärast 1. maid 2004 kohaldatava ühenduse õiguse alusel telekommunikatsiooniturul märkimisväärset turujõudu omavale telekommunikatsiooniettevõtjale kohustust sõlmida teise operaatoriga leping oma võrgu vastastikuse sidumise kohta, tuleb uurida koos.
26 Selles osas tuleb täpsustada raamdirektiivi artiklist 27 ja juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 7 lõikest 1 tulenevate üleminekusätete alusel, mida saab kohaldada sõltumata direktiivi ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse, et direktiiv 97/33 – mille puhul on selge, et see on üle võetud Tšehhi õigusesse seaduse nr 151/2000 alusel – kehtib niikaua, kui on vaja.
27 Seetõttu – nagu komisjon õigesti märgib – võib reguleeriv asutus tegutseda direktiivi 97/33 alusel.
28 Eeltoodu põhjal tuleb esimesele, teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele vastata, et raamdirektiivi ja juurdepääsu käsitleva direktiivi üleminekusätete alusel oli reguleerival asutusel õigus pärast 1. maid 2004 hinnata – pidades silmas direktiivi 97/33 sätteid – telekommunikatsiooniettevõtjale, kes omab telekommunikatsiooniturul märkimisväärset turujõudu direktiivi 97/33 tähenduses, pandud kohustust sõlmida teise operaatoriga leping oma võrgu vastastikuse sidumise kohta.
29 Arvestades esimesele, teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele antud vastust, ei ole enam vaja vastata neljandale küsimusele.
Kohtukulud
30 Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a põhikohtuasja poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) üleminekusätete alusel oli Český telekomunikační úřadil õigus pärast 1. maid 2004 hinnata – pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/33/EÜ vastastikuse sidumise kohta telekommunikatsioonisektoris seoses universaalteenuste ja koostalitusvõime tagamisega avatud võrguteenuse osutamise põhimõtete kohaldamise teel, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta direktiiviga 98/61/EÜ – telekommunikatsiooniettevõtjale, kes omab telekommunikatsiooniturul märkimisväärset turujõudu muudetud direktiivi 97/33 tähenduses, pandud kohustust sõlmida teise operaatoriga leping oma võrgu vastastikuse sidumise kohta.
Allkirjad