AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

28. september 2011

Kohtuasi F‑26/10

AZ

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Edutamine – 2009. aasta edutamine – Suutlikkus töötada kolmandas keeles – Distsiplinaarmenetluse olemasolu – Edutamise välistamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, millega AZ palub tühistada komisjoni otsus, millega välistati tema edutamine 2009. aastal.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta kõik kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Vaidlustatud akti põhjenduste asendamine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigused

3.      Ametnikud – Edutamine – Tingimused – Suutlikkuse töötada kolmandas keeles tõestamine

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 2)

4.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Väited – Ametisse nimetava asutuse ebaseaduslik otsus, mida ei ole tähtaja jooksul vaidlustatud – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Personalieeskirjade artiklitega 90 ja 91 sätestatud õiguskaitsevahendite süsteemis ning nende sätetega kehtestatud kohtueelse menetluse arengut arvestades võib administratsioon kaebuse rahuldamata jätmise korral olla kohustatud täiendama või muutma põhjendusi, mis on vaidlustatud akti aluseks.

(vt punkt 38)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (punktid 55–60).

2.      Kaitseõiguste rikkumist puudutavat hagi ei saa esitada kõikide isikut kahjustavate meetmete peale, st iga akti peale, mis tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi otseselt ja isiklikult ametniku huve mõjutades, muutes oluliselt tema õiguslikku seisundit. Selles osas tuleb märkida, et kui panna administratsioonile kohustus kuulata teenistuja ära enne teda kahjustava akti vastuvõtmist, siis tooks see administratsioonile kaasa ebamõistliku koormuse.

Nimelt ei anna asjaolu, et otsus on menetluslikust aspektist huve kahjustav akt, alust ilma asjaomase ametniku vastu algatatud menetluse laadi arvesse võtmata automaatselt järeldada, et ametisse nimetaval asutusel on kohustus asjaomane isik enne akti vastuvõtmist tulemuslikult ära kuulata.

Nii ilmneb seega, et kaitseõiguste rikkumist puudutavat väidet saab tulemuslikult esitada ainult siis, kui esiteks on vaidlustatud otsus tehtud asjaomase isiku vastu algatatud menetluse tulemusel ning teiseks on kindlaks tehtud selle isiku olukorrale otsusest tuleneda võivate tagajärgede raskus.

(vt punktid 49–51)

Viide:

Euroopa Kohus: 29. aprill 2004, kohtuasi C‑111/02 P: parlament vs. Reynolds (punkt 57).

3.      Tingimus, mis puudutab kolmandas keeles töötamise suutlikkuse tõestamist, on objektiivne tingimus, mida ametnik peab edutamiseks tingimata täitma. Seega asjaolu, et ametnik ei saanud keeletesti teha, kuigi ta seda soovis, ei saa üksinda tuua kaasa seda, et nimetatud ametnikule ei kohaldata tingimust kolmandas keeles töötamise suutlikkuse tõestamise kohta.

(vt punkt 68)

4.      Ametnik, kes on jätnud ametnike personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 määratud tähtaegade jooksul esitamata tühistamishagi teda väidetavalt kahjustava meetme peale, ei saa asjaomase akti tekitatud kahju hüvitamise nõude kaudu seda korvata ning kasutada nii uusi hagi esitamise tähtaegu.

(vt punkt 85)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 29. veebruar 1996, kohtuasi T‑547/93: Lopes vs. Euroopa Kohus (punkt 174).