Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Itaalia) 27. mail 2019 – WWF Italia o.n.l.u.s. jt versus Presidenza del Consiglio dei Ministri, Azienda Nazionale Autonoma Strade SpA (ANAS)

(kohtuasi C-411/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: WWF Italia o.n.l.u.s., Lega Italiana Protezione Uccelli o.n.l.u.s., Gruppo di Intervento Giuridico o.n.l.u.s., Italia Nostra o.n.l.u.s., Forum Ambientalista, FC jt

Vastustajad: Presidenza del Consiglio dei Ministri, Azienda Nazionale Autonoma Strade SpA (ANAS)

Eelotsuse küsimused

1. Euroopa Liidu Kohtul palutakse öelda, kas direktiivi 1992/43/EMÜ1 artikliga 6 koostoimes direktiiviga 2009/47/EÜ2 – kui see on käsitletaval juhul kohaldatav – on vastuolus riigisisesed esmased õigusnormid ja vastavad eespool ära näidatud teisesed rakendusnormid, mis võimaldavad „viimase astme“ asutusel, kes on pädev tegema otsust, kas rajatise eelprojekt on keskkonnakaalutlustega kooskõlas, olukorras, kus keskkonna- ning riigi territooriumi ja mere kaitse minister on teinud põhjendatud negatiivse otsuse, see projekt heaks kiita ning seega anda nõusolek menetluse jätkamiseks, viidates olulisele üldisele huvile, ehkki keskkonnakaitse eest vastutav riigiorgan on kinnitanud, et alternatiivse projekti puhul, millele heakskiitu taotletakse ja mille kohta on juba antud negatiivne keskkonnamõju hinnang, ei ole võimalik välja töötada võimalikke ettekirjutusi ja mõju leevendavaid meetmeid.

2. Euroopa Kohtul palutakse öelda, kas nende direktiividega on vastuolus niisugune lahendus, nagu valiti, mille puhul loetakse niisuguse rajatise eelprojekti heakskiitmisel, mille puhul on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus, keskkonna huvidest tähtsamaks nimetatud „olulist üldist huvi“, kui see põhineb ainult rajatise suuremal kasumlikkusel, asjaolul, et see on kooskõlas maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste ning ühiskonna ja majanduse kaitse huvidega, ning vajadusel täiendada üleeuroopalist teedevõrku, milleks käsitletaval juhul on TEN-[T], mis on määratletud „üldvõrguna“ nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1315/20133 , kuigi on olemas alternatiivne lahendus, mis on keskkonna seisukohast juba heaks kiidetud.

3. Euroopa Kohtul palutakse öelda, kas eespool viidatud ühenduse õigusnormidega on kooskõlas niisugune lahendus, nagu valiti, mille puhul leiti olevat võimalik lükata keskkonnamõju hindamise raames heaks kiitmata jäetud teelõigu puhul edasised täpsustused ja uuringud selle keskkonnakaalutlustele vastavuse kohta edasi lõpliku projekti etappi, selle asemel, et nõuda ettepaneku tegijalt edasisi täpsustusi ja uuringuid, et leevendada mõju majandusele ja maastikule alternatiivsel lõigul, mis oli vastupidi juba keskkonna seisukohast heaks kiidetud.

4. Euroopa Kohtul palutakse öelda, kas niisugustes tingimustes ja juhul, kui esimeses, teises ja kolmandas küsimuses leitakse, et need õigusnormid on [liidu õigusega] kooskõlas, on nende direktiividega vastuolus niisugune lahendus, nagu valiti, mille puhul ei peeta keskkonna seisukohast negatiivset arvamust, mille on esitanud pädev organ rajatise eelprojekti heakskiitmise menetluse käigus, siduvaks ning põhjalikumad hindamised selle mõju küsimuses, mida see rajatis avaldab territooriumi maastiku ja keskkonna elementidele, lükatakse edasi lõpliku projekti etappi, mis puudutab konkreetselt keskkonnamõju hindamist ning sellest tulenevate sobivate mõju korvamise ja leevendamise meetmete ettenägemist.

5. Euroopa Kohtul palutakse öelda, kas nende direktiividega on vastuolus niisugune lahendus, nagu valiti, mille puhul palutakse tööde ettepaneku tegijal rajatise lõpliku projekti koostamise etapis järgida ettekirjutusi, seisukohti ja soovitusi maastiku ja keskkonna valdkonnas, mis on esitatud seoses eelprojektiga toimunud teenuste konverentsi jooksul, ehkki keskkonnakaitseasutus märkis seoses sellega, et alternatiivse projekti puhul, millele heakskiitu taotletakse, ei ole võimalik välja töötada ettekirjutusi ja leevendusmeetmeid.

6. Euroopa Kohtul palutakse öelda, kas nende direktiividega on vastuolus niisugune lahendus, nagu valiti, mille puhul palutakse ettepaneku tegijal ka läbi viia rajatise keskkonnamõju uuring, mis hõlmab nn „asjakohast hinnangut“, mis koostatakse täielikult kehtivates õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ja mille põhjal viia läbi kõnesolev mõju hindamine.

7. Euroopa Kohtul palutakse öelda, kas nende direktiividega on vastuolus niisugune lahendus, nagu valiti, mille puhul nimetatakse kolmas isik (Lazio maakond), kes ei ole sama isik nagu tavaliselt (keskkonna- ning riigi territooriumi ja mere kaitse ministeeriumi keskkonnamõju hindamise komisjon), kuid kes kontrollib rajatise lõplikule projektile lisatud keskkonnamõju uuringut, seda ka selleks, et teha kindlaks võimalikud edasised mõju leevendamise ja korvamise meetmed, mis on asjaomase territooriumi keskkonna ja maastiku elementide kaitsmiseks ja säilitamiseks vajalikud, kusjuures keskkonna- ning riigi territooriumi ja mere kaitse ministeeriumi keskkonnamõju hindamise komisjoni ülesanne on seadusandliku dekreedi nr 163/06 artikli 185 lõigete 4 ja 5 kohaselt ja nendest tulenevate tagajärgedega ainult esitada tagantjärele arvamus, kas teerajatise lõplik projekt on kooskõlas maastiku ja keskkonnakaalutlustega, kui seda on eelnevalt kontrollitud.

____________

1     Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102).

2     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT 2010, L 20, lk 7).

3     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT 2013, L 348, lk 1).