AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

29. aprill 2008

Kohtuasi F‑133/07

André Hecq

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus- ja kutsehaiguskindlustus – Ravikindlustust puudutava menetluse kestus – Kahju hüvitamise nõue – Halduskaebuse puudumine – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega A. Hecq palub eelkõige tühistada komisjoni 12. juulil 2007 hageja halduskaebuse kohta tehtud otsus osas, milles see jätab rahuldamata hageja taotluse esiteks viivitusintresside saamiseks summadelt, mida hagejale oleks võidud määrata personalieeskirjade artikli 73 alusel, ja teiseks 2000 euro suurune kahjuhüvitise väljamõistmiseks mittevaralise kahju eest, mille administratsioon talle tema toimiku lubamatult aeglase menetlemisega väidetavalt tekitas.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõude esitamine ilma personalieeskirjade kohase kohtueelse menetluseta – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus

(Personalieeskirjad, artiklid 73, 90 ja 91)

1.      Kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamiseks esitatud nõuded, mille ainus eesmärk on saada hüvitisi, mille maksmisest nimetatud otsusega keelduti, langevad kokku hüvitisenõuetega, ning on seetõttu personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 kehtestatud õiguskaitsevahendite korra kohaselt vastuvõetavad vaid siis, kui neile on eelnenud eeskirjadekohane kohtueelne menetlus. See menetlus varieerub olenevalt sellest, kas kahju, mille hüvitamist nõutakse, on tekitatud isiku huve kahjustava aktiga personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses või administratsiooni käitumisega, millel puuduvad otsuse tunnused. Esimesel juhul peab huvitatud isik määratud tähtaja jooksul ametisse nimetava asutuse asjaomase akti peale kaebuse esitama. Teisel juhul aga peab haldusmenetlus algama personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses kaebuse esitamisega. Selle taotluse otseselt või vaikimisi tagasilükkamise puhul on tegemist huve kahjustava otsusega, mille peale võib esitada kaebuse, ning alles pärast kaebuse otseselt või vaikimisi rahuldamata jätmist võib esitada hagi ühenduste kohtule.

Kuigi on õige, et kahju hüvitamise hagi on võimalik nõuetekohaselt esitada ka halduskaebuse etapis, ning järelikult ei pea sellele tingimata eelnema taotluse esitamine personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel, on see nii tingimusel, et kõnealune kahju hüvitamise hagi viitab selle akti õigusvastasusele, mille peale kaevatakse. Sel juhul on otsene seos tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõude vahel, nii et viimane, kuuludes tühistamishagi juurde, on vastuvõetav, ilma et sellele oleks tingimata eelnenud taotlus, milles ametisse nimetavalt asutuselt nõutakse väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Seevastu juhul, kui kahju hüvitamise nõue ei rajane kahjustava akti vastu suunatud etteheidetel, on see sõltumatu tühistamismenetlustest ja kahju hüvitamise nõudeid ei saa esitada, ilma et eelnevalt oleks administratsioonile esitatud kaebust vaidlusaluse rahuldamata jätmise otsuse peale.

(vt punktid 18, 23 ja 24)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. veebruar 1992, kohtuasi T‑64/91: Marcato vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑243, punktid 31–33, ja viidatud kohtupraktika); 13. juuli 1995, kohtuasi T‑44/93: Saby vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑175 ja II‑541, punkt 31); 12. mai 1998, kohtuasi T‑184/94: O’Casey vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑183 ja II‑565, punkt 98); 28. jaanuar 2003, kohtuasi T‑138/01: F vs. kontrollikoda (EKL AT 2002, lk I‑A‑25 ja II‑137, punkt 57).

2.      Kuigi on tõsi, et ühenduste kohus võib tühistamishagi menetluses omal algatusel välja mõista hüvitise mittevaralise kahju eest, mis hagejal on tekkinud ravikindlustust puudutava menetluse ebanormaalse kestuse tõttu vastavalt personalieeskirjade artiklile 73, olgugi et huvitatud isik ei ole algatanud kahju väljamõistmise menetlust personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 alusel ja olgugi et neis artiklites ette nähtud menetlusnõudeid ei ole nende määratluse kohaselt järgitud, on selline administratsiooni vastu suunatud nõue siiski vastuvõetamatu juhul, kui ametniku esitatud kahju hüvitamise nõuet ei ole menetletud personalieeskirjade sätetele vastavas nõuetekohases kohtueelses menetluses ja kui ravikindlustust puudutavat menetlust ei ole veel lõpetatud.

Esiteks saab ühenduste kohus kasutada oma õigusemõistmise volitusi, ja eelkõige täielikku pädevust, mis tal on rahaliste vaidluste puhul, üksnes juhul, kui tema poole on pöördutud nõuetekohaselt. Teiseks, asjaolu, et artikli 73 alusel toimuva menetluse tulemus ei ole teada, takistab ühenduste kohut hindamast väidetava mittevaralise kahju tegelikkust ja ulatust. Viimaseks, selline kohtu omal algatusel toimuv hüvitise väljamõistmine võib igal juhul toimuda ainult selleks, et tühistamishagi raames aset leidval tuvastamisel, et ravikindlustust puudutav menetlus on liiga pikk, oleks kasulik mõju; nimetatud rikkumine ei õigusta aga sellegipoolest vaidlustatud otsuse tühistamist.

(vt punktid 26 ja 28–30)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. aprill 2006, kohtuasi T‑394/03: Angeletti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑95 ja II‑A‑2‑441, punktid 162‑167).

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. veebruar 2008, kohtuasi F‑77/07: Labate vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 20–22).