AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

21. oktoober 2009

Kohtuasi F‑74/08

Dominique Ramaekers-Jørgensen

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ühenduse maks – Väljaarvutamine – Isikliku töötasu ja toitjakaotuspensioni summa liitmine – Maksu sissenõudmise eeskirjad – Mahaarvamise kuupäev

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega D. Ramaekers-Jørgensen palub esiteks tühistada ametisse nimetava asutuse 20. mai 2008. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus tema toitjakaotuspensionilt maksmisele kuuluva ühenduse maksu arvutamise ja sissenõudmise eeskirjade vastu ning vajalikus osas tühistada komisjoni 16. oktoobri 2007. aasta otsus, millega talle see pension määrati, osas milles viimati nimetatud otsus kehtestab eespool nimetatud eeskirjad; teiseks tuvastada nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord) (EÜT L 56, lk 8; ELT eriväljaanne 01/01, lk 33), viimati muudetud nõukogu 14. mai 2008. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 420/2008 (millega kohandatakse alates 1. juulist 2007 Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasusid ja pensione) (ELT L 127, lk 1), artiklite 3 ja 4 õigusvastasus osas, milles need sätted näevad ette ühenduse maksu arvestamise, liites tema isikliku töötasu ja talle määratud toitjakaotuspensioni.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni kohtukulud. Komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astunud Euroopa Liidu Nõukogu kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Ühenduste kohtu pädevus – Isikut kahjustava üksikmeetme tühistamise nõue – Ühenduste kohtu pädevuse puudumine selleks, et tuvastada üldkohaldatava sätte õigusvastasus oma kohtuotsuste resolutsioonis

(EÜ artikkel 230)

2.      Ametnikud – Pension – Toitjakaotuspension

(Personalieeskirjad, artikkel 79 ja VIII lisa artikkel 17; nõukogu määrus nr 260/68, artikkel 2, artikli 3 lõige 1, artikkel 4 ja artikkel 8)

3.      Ametnikud – Palkadelt makstav maks – Erineva maksumäära kohaldamine sissetuleku erinevatele summadele

(Nõukogu määrus nr 260/68, artikkel 4)

4.      Ametnikud – Pension – Toitjakaotuspension

(Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll, artikkel 13; nõukogu määrus nr 260/68, artiklid 3 ja 4)

1.      Kuigi huve kahjustava üksikmeetme tühistamise nõude raames on ühenduste kohus tegelikult pädev juhuslikult tuvastama sellise üldnormi õigusvastasuse, millel vaidlustatud akt põhineb, ei ole Avaliku Teenistuse Kohus seevastu pädev tegema selliseid järeldusi nende kohtuotsuste resolutsioonis.

(vt punkt 37)

2.      Ühenduse maksusüsteem näeb ette progresseeruva maksustamise, mis võtab maksubaasi arvestamiseks arvesse iga isiku kõiki rahalisi tasusid. Määruse nr 260/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord) artikkel 4 näeb ette, et maks arvutatakse artikli 3 ‑ mille lõikes 1 nähakse ette, et „[m]aksukohustuslased maksavad makse iga kuu ühenduse poolt makstavatelt palkadelt, töötasudelt ja muudelt rahalistelt tasudelt” ‑ kohaldamisel saadud maksustatavalt põhisummalt. Ühenduse maksuga hõlmatud maksubaas koosneb seega maksukohustuslasele ühenduse poolt makstavatest palkadest, töötasudest ja muudest rahalistest tasudest.

Personalieeskirjade artikkel 79 ja VIII lisa artikkel 17 toitjakaotuspensioni kohta ei sisalda erandit üldreeglist, mille kohaselt ühenduse maksu arvutamiseks rahalised tasud liidetakse. Isegi kui need sätted määravad kindlaks, et toitjakaotuspensioni maksustamiseelne summa sõltub varem surnud abikaasa karjäärist, on selle pensioni kujul tegemist elusoleva abikaasa jaoks asendussissetulekuga, mis on mõeldud tema surnud abikaasa sissetulekute kaotuse hüvitamiseks. Toitjakaotuspension on samuti rahaline tasu määruse nr 260/68 artikli 3 lõike 1 tähenduses, mille saaja on sama määruse artikli 2 kohaselt elusolev abikaasa. Osas, milles see abikaasa on ka ametnik, on ta kohustatud samade sätete alusel tasuma ühenduse maksu oma palgalt. Seetõttu arvutatakse viimati nimetatud isiku poolt tasumisele kuuluv maks vastavalt määruse nr 260/68 artikli 3 lõikele 1 ja artiklile 4 ning maksubaas koosneb talle iga kuu makstava palga ja rahalise tasu summast.

Toitjakaotuspensioni kohta sõnaselge erandsätte puudumisel peab kohaldama liitmisreeglit, kui üheaegselt makstakse palka ja sellist pensioni. Taolist järeldust ei saa seada kahtluse alla põhjusel, et ametnikule iga kuu 15. kuupäeval palga maksmine ning iga kuu tagantjärele makstava toitjakaotuspensioni maksmine ei ole üheaegne, kuna määrus nr 260/68 ei sea liitmisreegli kohaldamist sõltuvusse sellest, et kõiki rahalisi tasusid makstaks ühekorraga. Artikli 3 lõige 1 näeb eelkõige ette, et „[makse] maks[takse] iga kuu […] makstavatelt palkadelt, töötasudelt ja muudelt rahalistelt tasudelt”, nii et maks arvutatakse vastavalt sellel ajavahemikul makstud kõikide summade põhjal. Määruse nr 260/68 artikkel 8, mille kohaselt „[m]aksude tasumine toimub allikalt kinnipidamise teel”, määrab kindlaks ainult ühe maksu sissenõudmise eeskirja.

(vt punktid 48, 49 ja 52–56)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 1. detsember 1994, kohtuasi T‑502/93: Coen‑Porisini vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑303 ja II‑949, punktid 22, 28 ja 29).

3.      Määruse nr 260/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord) artiklis 4 ettenähtud erinevate maksumäärade kohaldamine sissetuleku erinevatele summadele ei ole takistuseks sellele, et maksukohustus kehtib kogutulule ilma vahet tegemata, kuna kohustuse määr suureneb vastavalt sellele, kuidas maksumaksja kogutulu kerkib kõrgema summani.

(vt punkt 64)

4.      Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 13, mis teeb nõukogule ülesandeks määrata eelkõige kindlaks tingimused, mis kehtivad Euroopa ametnike kohustusele maksta ühenduse maksu töö‑ ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad, ning vabastades need samad töö‑ ja muud tasud riigimaksudest, kehtestas maksukorra, mis puudutab spetsiaalselt ühenduste ametnikke. Kuna see on kord on ühetaoline ja autonoomne siseriiklikest maksualastest õigusnormidest, siis selle korra eesmärk on tagada ühenduste ametnike võrdne kohtlemine. Euroopa ametniku staatus on seega asjakohane kriteerium selleks, et eristada ametniku maksuolukorda selle isiku maksuolukorrast, kes ei saa ühenduste töötasu.

(vt punktid 73 ja 74)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. detsember 1960, kohtuasi 6/60: Humblet vs. Belgia riik (EKL 1960, lk 1125); 3. juuli 1974, kohtuasi 7/74: Brouerius van Nidek (EKL 1974, lk 757, punkt 11); 3. märts 1988, kohtuasi 85/86: komisjon vs. EIP (EKL 1988, lk 1281, punkt 23); 22. märts 2007, kohtuasi C‑437/04: komisjon vs. Belgia (EKL 2007, lk I‑2513, punkt 61).