Language of document :

Aeris Invest Sàrl 28. novembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 10. oktoobri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-599/18: Aeris Invest versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(kohtuasi C-874/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Aeris Invest Sàrl (esindajad: advokaadid R. Vallina Hoset, A. Sellés Marco)

Teine menetlusosaline: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Apellandi nõuded

Hageja palub Üldkohtul

tühistada Üldkohtu 10. oktoobri 2019. aasta kohtumäärus Aeris Invest vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, T-599/18, EU:T:2019:740, osas, milles hagi tunnistati vastuvõetamatuks;

saata kohtuasi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks, nii et ta oleks seotud Euroopa Kohtu otsuses lahendatud õigusküsimustega vastavalt selle poole nõuetele esimeses kohtuastmes; ja

jätta kohtukulude kohta otsuse tegemine edaspidiseks.

Väited ja peamised argumendid

Esimeses väites märgib apellant, et vaidlustatud kohtumäärus rikub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1), artiklit 20 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47. Apellandi sõnul on Üldkohtus vaidlustatud aktil kohustuslikud õiguslikud tagajärjed, kuna lõplik hindamine on kriisilahendusotsuse lahutamatu osa.

Teises väites leiab apellant, et vaidlustatud otsus rikub harta artiklit 17. Vaidlustatud kohtumääruses antud tõlgendus määruse nr 806/2014 artikli 20 kohta on vastuolus omandiõigusega, kuna see võimaldab selle poole omandiõigusesse sekkuda ilma mingi hüvituseta.

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt rikub vaidlustatud kohtumäärus määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 11 punkti b. Pärast kriislahendusotsuse vastuvõtmist ja aktsiate devalveerimist muudeti Banco Populari endised aktsionärid üksuse võlausaldajateks. Sel viisil kohaldati endistele aktsionäridele määruse nr 806/2014 artikli 20 lõike 11 punkti b, kuna see norm sätestab kohustuse teha otsus „taastada võlausaldajate nõuded“ lõpliku hindamise alusel.

Lõpuks leiab apellant oma neljandas väites, et vaidlustatud kohtumääruses rikutakse määruse nr 806/2014 artikli 20 lõikeid 11 ja 14 ning harta artiklit 41, kuna seal ei võeta arvesse seda, et vaidlustatud aktil on kohustuslikud õiguslikud tagajärjed selle poole suhtes, kuna see takistab AERIS-el saada värsket ja täielikku teavet sellise üksuse raamatupidamisolukorra kohta, mille aktsiatest 3,45% kuulub AERIS-ele.

____________