Language of document :

Fortischem a.s.-i 4. detsembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 24. septembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-121/15: Fortischem versus komisjon

(kohtuasi C-890/19)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Fortischem a.s. (esindajad: Rechtsanwalt C. Arhold, advokaadid P. Hodál, M. Staroň)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, AlzChem AG, varem AlzChem Trostberg GmbH, varem AlzChem Hart GmbH

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

tühistada vaidlustatud otsuse artiklid 1, 3 ja 51 ;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna tõlgendas ja kohaldas vääralt ELTL artikli 107 lõiget 1, artikli 108 lõiget 2 ja määruse (EÜ) nr 659/19992 artikli 14 lõiget 1, kui otsustas, et sellises asjas nagu käesolev võib tagasinõudmise otsust laiendada apellandi suhtes, isegi kui apellant on maksnud abisaaja varade eest turuhinna.

Teine väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kui otsustas, et komisjonil puudus tõendamiskoormis seoses küsimusega, kas abi anti apellandile üle seeläbi, et varad müüdi allpool turuhinda.

Kolmas väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi või on moonutanud asjaolusid, kuna jättis arvestamata mitmed (peaaegu ümberlükkamatud) oletused, et varade eest maksti turuhinda.

Neljas väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna tõlgendas majandusliku järjepidevuse kindlakstegemiseks vääralt „tehingu ulatuse“ ja „tehingu majandusliku loogika“ kriteeriumide mõistet.

Viies väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna möönis, et komisjon võis jõuda järeldusele, et tegemist on majandusliku järjepidevusega üksnes kahe kindlaks tehtud kriteeriumi põhjal, samas kui kõik muud kriteeriumid kõnelesid majandusliku järjepidevuse vastu.

Kuues väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna tõlgendas ja kohaldas vääralt seaduse asjaomast sätet, mis keelab kollektiivse koondamise, ning hindas õiguslikult vääralt asjaolusid, kui leidis, et kollektiivse koondamise keelamine kujutas endast NCHZ jaoks eelist, olgugi et tegelikult kujutas see endast ebasoodsamat olukorda, mille tingisid suurenenud kulud ja asjaolu, et suurenenud kuludele vastava summa võrra väidetava riigiabi summat ei vähendatud.

Seitsmes väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna asendas oma põhjenduse vaidlustatud otsuses sisalduva põhjendusega, kuna komisjon ei esitanud ühtki väidet ega selgitust selle kohta, kuidas kollektiivse koondamise keelamine oli NCHZ jaoks eelis.

____________

1 Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta otsus (EL) 2015/1826, riigiabi SA.33797 (2013/C) (ex 2013/NN) (ex 2011/CP) kohta, mida Slovakkia andis äriühingule NCHZ (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7359 all) (ELT 2015, L 269, lk 71).

2 Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).