Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Supremo Tribunal Administrativo (Portugal) 17. veebruaril 2020 (parandatud 16. aprillil 2020) – BPC Lux 2 Sàrl jt versus Banco de Portugal jt
(kohtuasi C-83/20)
Kohtumenetluse keel: portugali
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Supremo Tribunal Administrativo
Põhikohtuasja pooled
Apellandid ja kassaator: BPC Lux 2 Sàrl, BPC UKI LP, Bennett Offshore Restructuring Fund Inc., Bennett Restructuring Fund, LP, Queen Street Limited, BTG Pactual Global Emerging Markets and Macro Master Fund, LP, BTG Pactual Absolute Return II Master Fund LP, CSS LLC, Beltway Strategic Opportunities Fund LP, EJF Debt Opportunities Master Fund, LP, TP Lux HoldCo Sàrl, VR Global Partners LP, CenturyLink Inc. Defined Benefit Master Trust, City of New York Group Trust, Dignity Health, GoldenTree Asset Management Lux Sàrl, GoldenTree High Yield Value Fund Offshore 110 Two Ltd, San Bernardino County Employees Retirement Association, EJF DO Fund (Cayman) LP, Massa Insolvente da Espírito Santo Financial Group S.A.
Vastustajad: Banco de Portugal, Banco Espírito Santo, S.A., Novo Banco, S.A. DO
Eelotsuse küsimused
1. Kas liidu õigust, eelkõige [Euroopa Liidu põhiõiguste harta] artiklit 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, ja eriti selle artikleid 36, 73 ja 741 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on eespool kirjeldatud ja mida kohaldati kriisilahenduse meetmega, mis seisnes sildasutuse asutamises ja vara eraldamises, ning mis nimetatud direktiivi osaliselt ja enne direktiivi ülevõtmise tähtaja lõppu üle võttes:
a) ei näinud enne kriisilahenduse meetme võtmist ette kriisilahendusmenetluses oleva asutuse vara ja kohustuste õiglast, usaldusväärset ja realistlikku hindamist;
b) ei näinud ette punktis a nimetatud hindamise alusel võimaliku hüvitise maksmist kriisilahendusmenetluses olevale asutusele või vajaduse korral aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omanikele ning selle asemel nägi ainult ette, et sildpanga müügitulu võimalik jääk tagastatakse algsele krediidiasutusele või selle pankrotivarasse;
c) ei näinud ette, et kriisilahendusmenetluses oleva asutuse aktsionäridel on õigus saada vähemalt summa, mille nad oleksid eeldatavalt saanud juhul, kui asutus oleks täielikult likvideeritud tavapäraste maksejõuetusmenetluste raames, ning nägi selle kaitsemehhanismi ette ainult neile võlausaldajatele, kelle nõudeid ei olnud üle antud, ja
d) ei näinud sõltumatult punktis a nimetatud hindamisest ette muud hindamist, et teha kindlaks, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud soodsamalt juhul, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse suhtes oleks algatatud tavapärane maksejõuetusmenetlus?
2. Kas Euroopa Kohtu 18. detsembri 1997. aasta kohtuotsusest Inter-Environnement Wallonie (C-129/962 , milles võetud seisukohta see kohus hiljem kordas) tulenevat kohtupraktikat arvestades võivad niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kirjeldatud käesolevas kohtuasjas ja millega võetakse direktiiv 2014/59/EL üle osaliselt, kriisilahenduse meetme rakendamise raames tõsiselt kahjustada selle eesmärgi saavutamist, mis on ette nähtud selles direktiivis, eelkõige selle artiklites 36, 73 ja 74?
____________
1 ELT 2014, L 173, lk 190.
2 EU:C:1997:628.