Language of document : ECLI:EU:F:2011:72

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

7. juuni 2011

Kohtuasi F‑64/10

Andreas Mantzouratos

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2009. aasta edutamine – Edutamata jätmise otsus – Õigusvastasuse väite vastuvõetavus – Teenete võrdlev hindamine – Ilmne hindamisviga

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega A. Mantzouratos palub tühistada Euroopa Parlamendi otsuse jätta ta 2009. aasta edutamise käigus edutamata palgaastmele AD 13 ja otsused edutada sellele palgaastmele ametnikud, kes on selle edutamise käigus saanud vähem teenetepunkte kui tema.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Teist ametnikku edutava otsuse peale esitatud hagi – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

3.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Võimalus põhjendada edutamata jätmise otsust kohtueelses menetluses – Tagajärjed

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik ja artikli 90 lõige 2)

5.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

6.      Menetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaoludele tuginev väide

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 43 lõige 1)

7.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

8.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

9.      Ametnikud – Edutamine – Tingimused – Pädevusläve ületanud ametnikud – Õigus automaatsele edutamisele – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

10.    Menetlus – Kohtukulud – Nõue otsustada vastavalt kehtivale õigusele

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 87 lõige 1)

1.      Teatavale palgaastmele edutatavatel ametnikel on põhimõtteliselt isiklik huvi vaidlustada otsuseid, millega sellele palgaastmele edutati teisi ametnikke.

(vt punkt 15)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 5. mai 2010, kohtuasi F‑53/08: Bouillez jt vs. nõukogu (punkt 80).

2.      Kuigi liidu kohus ei saa omal algatusel tugineda väitele, mida pooled ei ole esitanud, välja arvatud juhul, kui see põhineb avalikul huvil, peab ta sellegipoolest tõlgendama hageja väiteid pigem nende sisust kui õiguslikust kvalifitseerimisest lähtudes, seda siiski tingimusel, et need väited tulenevad hagiavaldusest piisavalt selgelt. Ometi, sõltumata kõigist terminoloogiat puudutavatest küsimustest, peavad väited olema nii selged ja täpsed, et need võimaldaks kostjal kaitseks valmistuda ja Üldkohtul vajadusel hagi lahendada ilma täiendavat teavet küsimata.

(vt punkt 16)

Viited:

Euroopa Kohus: 15. detsember 1961, liidetud kohtuasjad 19/60, 21/60, 2/61 ja 3/61: Fives Lille Cail jt vs. Ülemamet; 13. detsember 2005, kohtuasi C‑78/03 P: komisjon vs. Aktionsgemeinschaft Recht und Eigentum (punkt 45).

Esimese Astme Kohus: 24. veebruar 2000, kohtuasi T‑145/98: ADT Projekt vs. komisjon (punkt 66).

Euroopa Liidu Üldkohus: 26. märts 2010, kohtuasi T‑577/08: Proges vs. komisjon (punkt 21).

3.      Õigusvastasuse väidete puhul, isegi kui need on seotud mõne muu õigusliku alusega kui kaebuses esitatu, rikuks nende vastuvõtmata jätmine vastavuse nõude järgimata jätmise tõttu tasakaalu ametniku menetluslike õiguste kaitsmise ja kohtueelse menetluse eesmärgi vahel ning oleks ametniku jaoks ebaproportsionaalne ja ebaõiglane karistus. Nimelt, kuna õigusvastasuse väide on juba iseenesest õiguslik, nagu seda on ka arutluskäik, mille abil selline õigusvastasus avastatakse ja esile tuuakse, siis ei saa kaebuse esitanud ametnikult või teenistujalt, kellel puuduvad asjakohased õigusteadmised, nõuda selleks, et see väide oleks hiljem vastuvõetav, sellise väite sõnastamist kohtueelses menetluses. Seda eriti arvestades, et õigusvastasuse väite esitamine kohtueelse menetluse etapis päädib väga ebatõenäoliselt kaebuse esitaja võiduga selles etapis, kuna ei ole tõenäoline, et haldusasutus jätab kohaldamata jõusoleva sätte, mis ehk rikub kõrgemat õigusnormi, üksnes vaidluse kohtuvälise lahenduse saavutamise eesmärgil.

Ometi saab üldotsuse suhtes esitada õigusvastasuse väite vaid niivõrd, kui esineb õiguslik seos vaidlustatud akti ja üldotsuse vahel. Õigusvastasuse vastuväitega on võimalik täiendavalt vaidlustada vaid nende õigusaktide kehtivus, mis moodustavad selle otsuse õigusliku aluse, mille tühistamist hageja nõuab.

Selleks, et välja selgitada, kas hageja õigusvastasuse vastuväide on vastuvõetav, tuleb seega kindlaks määrata, millisel õiguslikul alusel vaidlustatud otsus rajaneb. Õigusliku seose olemasolu vaidlustatud üksikakti ja asjaomase üldakti vahel võib tuletada tõdemusest, et vaidlustatud akt rajaneb põhiliselt selle akti ühel sättel, mille õiguspärasust vaidlustatakse, isegi kui viimane ei ole formaalselt vaidlustatud akti õiguslik alus. Kui kaebuse tagasilükkamise otsuses jätab ametisse nimetav asutus või ametiisik rahuldamata kõik argumendid, mille hageja esitas akti õigusvastasuse vastuväite põhjenduseks, on see akt üldjuhul kõnealuse otsuse õiguslik alus.

(vt punktid 22, 25 ja 26)

Viited:

Euroopa Kohus: 6. märts 1979, kohtuasi 92/78: Simmenthal vs. komisjon (punkt 36).

Esimese Astme Kohus: 26. oktoober 1993, liidetud kohtuasjad T‑6/92 ja T‑52/92: Reinarz vs. komisjon (punktid 56 ja 57); 22. aprill 2004, kohtuasi T‑343/02: Schintgen vs. komisjon (punkt 25); 20. november 2007, kohtuasi T‑308/04: Ianniello vs. komisjon (punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. juuli 2010, kohtuasi F‑45/07: Mandt vs. parlament (punkt 121).

4.      Administratsioonil on õigus põhjendada edutamata jätmise otsust kohtueelses menetluses. Siiski juhul, kui administratsioon seda õigust kasutab, võtab ta asjaomastelt ametnikelt võimaluse esitada kaebus vaidlustatud otsuse põhjendusi teades ning seega esitada vastavalt oma argumente. Seega olukorras, kus ametnik sai teada otsuse põhjendustest alles kaebuse tagasilükkamise etapis, ei saa talle esitada vastuväiteid kaebuse ja hagiavalduse vastavuse põhimõtte järgimise kohta.

(vt punkt 23)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2009, kohtuasi F‑125/07: Hau vs. parlament (punkt 24).

5.      Euroopa Parlamendis ei anta teenetepunkte kõiki sama palgaastme edutatavaid ametnikke hõlmava teenete võrdleva hindamise tulemusel, kui välja arvata peasekretärile jäetud punktid. Seetõttu ei saa administratsioon ametnikku edutada üksnes teenetepunktide andmisele tuginedes. Sellegipoolest võib ametniku iga-aastase teenete hindamise tulemusel kolme teenetepunkti andmine vastavalt Euroopa Parlamendi juhatuse 6. juuli 2005. aasta otsuse edutamise ja karjääri kavandamise poliitika kohta (muudetud kujul) punktile I.3.1 olla oluline näitaja hilisemal sama palgaastme ametnike teenete võrdleval hindamisel edutamise eesmärgil vastavalt personalieeskirjade artiklile 45. 

Peadirektoraatide soovituse kriteerium, mis võimaldab eristada eelkõige kandidaate, kes on saanud sama arvu teenetepunkte, ei ole vastuolus personalieeskirjade artikliga 45, kui edutatavate ametnike järjestamine peadirektoraatide poolt põhineb nende teenistujate ametialasel võimekusel. Peale selle ei ole ka esmase tähtsusega ülesannete täitmise kriteerium vastuolus personalieeskirjade artikliga 45, sest sellega väärtustatakse niisuguse ametniku kõrgetasemelist sooritust, kellele usaldati keeruline ja oluline ülesanne.

Võetava vastutuse määra kriteeriumi ei saa täielikult taandada ametniku juhitavate isikute arvule või üldisemalt täidetavate juhtivülesannete olulisusele.

Sellegipoolest, kuigi üksuse juhataja ametikohal töötamine ei saa olla ainus edutavate ametnike võetava vastutuse määra hindamise kriteerium, on see siiski asjakohane kriteerium võrdleval analüüsil, mille ametisse nimetav asutus või ametiisik peab selles osas läbi viima.

(vt punktid 45, 52, 54 ja 55)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: 16. detsember 2010, kohtuasi T‑175/09 P: nõukogu vs. Stols (punkt 48).

6.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 43 lõike 1 kohaselt ei või pärast esimest seisukohtade esitamist esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Analoogne lahendus kehtib ka etteheite suhtes, mis esitatakse väite põhjenduseks. Lisaks ei välista nimetatud säte seda, et asjaomased tõendid võidi avastada menetlust korraldava meetme raames. Lõpuks tuleb selles sättes ette nähtud piirangut, mis seisneb selles, et on piiratud asjaomase menetluspoole võimalust esitada kõik tõendid oma nõuete rahuldamise tagamiseks, tõlgendada kitsendavalt.

(vt punkt 48)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. oktoober 2008, kohtuasi T‑43/07 P: Neophytou vs. komisjon (punktid 75–91 ja seal viidatud kohtupraktika).

7.       Ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on edutamise kandidaatideks olevate ametnike teenete võrdleval hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning selles osas peab kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas kõnealune asutus on jäänud menetluse ja väidete osas oma kaalutlusõiguse lubatud piiridesse ega ole ilmselgelt neid piire ületanud. Seetõttu ei saa kohus ametisse nimetava asutuse asemel hinnata kandidaatide kvalifikatsiooni ja teeneid.

(vt punkt 63)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi nõukogu vs. Stols (punkt 48).

8.      Administratsiooni ulatuslikku kaalutlusõigust edutamise kandidaatideks olevate ametnike teenete võrdleval hindamisel vastavalt personalieeskirjade artiklile 45 piirab vajadus viia kandidaatide teenete hindamine läbi hoolsalt ja erapooletult ning nii, et see oleks teenistuse huvides ja vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes.

Säilitades ametisse nimetava asutuse kaalutlusõiguse kasuliku mõju, on edutamata jäänud ametniku teenete hindamise viga ilmne juhul, kui see on kergesti äratuntav ja selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse seadusandja poolt edutamisotsustele kehtestatud tingimusi.

(vt punktid 64 ja 65)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Casini vs. komisjon (punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. märts 2011, kohtuasi F‑104/09: Canga Fano vs. nõukogu (punktid 29–35).

9.      Isegi kui Euroopa Parlamendi juhatuse 6. juuli 2005. aasta otsus edutamise ja karjääri kavandamise poliitika kohta (muudetud kujul) näeb ette künnise, mis sõltub konkreetsel palgaastmel oldud keskmisest ajast, mida väljendatakse aastates, tuleb personalieeskirjade artikli 45 alusel edutada valiku põhjal, nii et sellest ei saa järeldada põhimõtet, et ametnikku peab edutama, kui ta väärib edutamist, ega karjääri korrapärase edendamise põhimõtet, mis kohustaks administratsiooni automaatselt edutama ametnikku ainult sel põhjusel, et tal on teatud teenistusstaaž palgaastmes.

(vt punkt 70)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑68/09: Barbin vs. parlament (punktid 90 ja 91).

10.    Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Nõuetes esitatud taotlust hüvitada kohtukulud vastavalt õigusnormidele, ei saa lugeda nõudeks, et kohtuvaidluse kaotanud pool peaks hüvitama kohtukulud.

(vt punkt 76)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. juuli 2008, kohtuasi F‑141/07: Maniscalco vs. komisjon (punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).