Liidetud kohtuasjad T‑50/06 RENV, T‑56/06 RENV, T‑60/06 RENV, T‑62/06 RENV ja T‑69/06 RENV

Iirimaa jt

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Direktiiv 92/81/EMÜ – Mineraalõli aktsiis – Alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatav mineraalõli – Aktsiisivabastus – Vabastuse kooskõla direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud nõukogu heakskiitva otsusega – Liidu aktide õiguspärasuse eeldamine – Õiguskindlus – Hea haldus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Tingimused ja piirid – Vajadus vältida vastuolusid liidu õiguse erinevate sätete rakendamisel

2.      Riigiabi – Mõiste – Võimalikult esineva konkurentsimoonutuse hindamine – Maksualaste õigusaktide ühtlustamise normide ja riigiabi valdkonna õigusnormide ühildamine

(EÜ artiklid 87–89 ja EÜ artikkel 93; nõukogu direktiiv 92/81, artikli 8 lõige 4)

3.      Riigiabi – Mõiste – Riigi poolt eeliste andmine – Komisjoni ettepanekul direktiivi 92/81 alusel nõukogu heakskiidetud aktsiisivabastus – Liiduga seostatavad soodustused – Väljaarvamine

(EÜ artikli 87 lõige 1; nõukogu direktiiv 92/81, artikli 8 lõige 4)

1.      Õiguskindluse põhimõte peab tagama liidu õigusega reguleeritavate olukordade ja õigussuhete ootuspärasuse. Selleks on väga oluline, et liidu institutsioonide vastu võetud aktid, mis mõjutavad õigussubjektide õiguslikku ja varalist olukorda, oleksid muutumatud, mistõttu võivad nad nimetatud akte muuta ainult kooskõlas pädevus- ja menetlusnormidega. Kuid õiguskindluse põhimõtte rikkumisele ei saa tulemuslikult tugineda, kui õigussubjekt, kelle õiguslikku ja varalist olukorda akt mõjutas, ei järginud aktis sätestatud tingimusi. Õiguskindluse põhimõtte järgimine nõuab ka seda, et liidu institutsioonid väldivad põhimõtteliselt vastuolusid, mis võivad tekkida liidu õiguse erinevate sätete rakendamisel, eriti juhul, kui nendel sätetel on sama eesmärk, nagu kahjustamata konkurents ühisturul.

(vt punkt 62)

2.      Maksualaste riigisiseste õigusaktide ühtlustamise normidel, eriti nendel, mis puudutavad aktsiise ja mis on sätestatud EÜ artiklis 93 ja direktiivis 92/81, mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta, ning riigiabi reguleerivatel normidel, mis on sätestatud EÜ artiklites 87–89, on sama eesmärk – edendada siseturu nõuetekohast toimimist, võideldes muu hulgas konkurentsimoonutustega. Arvestades nende ühist eesmärki, tingib nende erinevate normide ühtne rakendamine, et mõistel „konkurentsimoonutus” on nii maksualaste riigisiseste õigusaktide ühtlustamise valdkonnas kui ka riigiabi reeglite valdkonnas sama ulatus ja tähendus. Lisaks, maksualaste riigisiseste õigusaktide ühtlustamise normidega, eriti nendega, mis puudutavad aktsiise ja mis on sätestatud EÜ artiklis 93 ja direktiivis 92/81, pannakse liidu institutsioonidele – st komisjonile, kes teeb ettepaneku, ja nõukogule, kes kehtestab – expressis verbis vastutus hinnata seda, kas esineb konkurentsimoonutus, et selle põhjal otsustada, kas lubada direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 4 alusel liikmesriigil kohaldada ühtlustatud aktsiisivabastust või jätkata selle kohaldamist, või seda, kas esineb ebaaus konkurents või siseturu toimimise moonutamine, mis õigustab eespool viidatud artikli alusel juba antud loa uuesti läbivaatamist vastavalt direktiivi 92/81 artikli 8 lõikele 5. Negatiivse hindamistulemuse korral tuleb komisjonil teha nõukogule ettepanek taotletud maksuvabastust mitte lubada või vastavalt juhtumile muuta kehtetuks maksuvabastusele juba antud luba või seda muuta. Kui nõukogu hindamistulemus on teistsugune, võib komisjon teostada talle EÜ artikliga 230 antud pädevust ja esitada liidu kohtule tühistamishagi nõukogu otsuse peale, millega lubati maksuvabastust või jäeti juba antud luba jõusse, et kontrollitaks, kas objektiivselt ei ole selle vabastuse tõttu aset leidnud mis tahes konkurentsimoonutust, ebaausat konkurentsi või siseturu toimimise moonutamist. Kuid komisjon ei saa ajal, mil nõukogu heakskiit on jõus, otsustada, et liikmesriikide lubatud vabastused on meetmed, millest tuleb talle teatada riigiabi kontrolli raames, sest juba asjaolu iseenesest, et nõukogu andis oma heakskiidu, tähendab, et ta välistas mis tahes konkurentsimoonutuse, mille puudumisel ei saa ka esineda aluslepinguga keelatud abi andmist.

(vt punktid 72, 84–110)

3.      Selleks et eeliseid saaks kvalifitseerida riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 mõttes, peab neid muu hulgas saama seostada asjassepuutuvate liikmesriikide autonoomsete ja ühepoolsete otsustega.

See ei ole nii aktsiisivabastuste puhul, mida teatud liikmesriigid on lubanud tuginedes komisjoni ettepanekul direktiivi 92/81 mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta alusel antud nõukogu heakskiitvatele otsustele, ja järgides kõiki nendes kehtestatud tingimusi. Neid soodustusi tuleb seostada liiduga, kes ühe oma institutsiooni kaudu lubas asjassepuutuvatel liikmesriikidel jätkata vaidlusaluste vabastuste kohaldamist, arvestades muu hulgas seda, et need vabastused ei tekita konkurentsimoonutusi.

Sellest tuleneb, et nii kaua, kuni nõukogu heakskiitvad otsused olid kehtivad ja neid ei olnud muutnud nõukogu ega tühistanud liidu kohus, ei saanud komisjon isegi oma peaaegu et ainupädevuse alusel, mis tal on EÜ artiklite 87 ja 88 kohaselt, kvalifitseerida vaidlusaluseid vabastusi riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses. Lisaks, kuna EÜ artiklis 88 sätestatud menetluslikud kohustused tekkisid seoses sellega, et asjassepuutuvad meetmed kvalifitseeriti riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, ei saanud komisjon asjassepuutuvatele liikmesriikidele põhjendatult ette heita, et nad ei teavitanud teda vaidlusalustest vabastusest, mis olid antud nõukogu heakskiitvate otsuste alusel ja järgides nendes kehtestatud tingimusi.

(vt punktid 74, 98 ja 99)