AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

27. november 2007

Kohtuasi F‑122/06

Anton Pieter Roodhuijzen

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ühine ravikindlustusskeem – Kooselu – Personalieeskirjade artikkel 72 – Personalieeskirjade VII lisa artikkel 1 – Ravikindlustuseeskirjade artikkel 12

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega A. P. Roodhuijzen palub tühistada 28. veebruaril 2006 tehtud ja 20. märtsil 2006 kinnitatud komisjoni otsus, milles keeldutakse tunnustamast hageja kooselu Maria Helena Astrid Hartiga ning seega keeldutakse talle Euroopa ühenduste ühise ravikindlustusskeemi kohaldamisest, ning tühistada ametisse nimetava asutuse 12. juuli 2006. aasta otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata.

Otsus: Tühistada 28. veebruaril 2006 tehtud ja 20. märtsil 2006 kinnitatud komisjoni otsus mitte tunnustada hageja kooselu M. H. A. Hartiga vabaabieluna Euroopa ühenduste ühise ravikindlustusskeemi osas. Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Isikuline kohaldamisala – Ametniku elukaaslane

(Personalieeskirjad, artikkel 72; VII lisa artikli 1 lõike 2 punkt c ja VII lisa artikli 2 lõige 4; nõukogu määrus nr 723/2004; ravikindlustuseeskirjad, artikkel 12)

Personalieeskirjade artikli 72, mis puudutab ühist ravikindlustusskeemi, sõnastusest endast tuleneb, et see artikkel viitab mõiste ametniku elukaaslane määratlemiseks otseselt personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c esimesele kolmele tingimusele ja seega ei saa kooselu registreerimise küsimust, mis on sätestatud personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c sissejuhatavas lauses, pidada üheks eeltingimuseks. Kui seadusandja oleks tahtnud teisiti sätestada, ei oleks personalieeskirjade artiklis 72 ja ametnike ravikindlustuseeskirjade artiklis 12 viidatud vastavalt ametniku elukaaslasele ja tunnustatud elukaaslasele, vaid registreeritud elukaaslasele, mida kasutatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c. Määruse nr 723/2004, millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi, põhjenduses 8, mis puudutab abielupaaridele antavate soodustuste laiendamist muudele kooseluvormidele kui abielu, osutab ametnikele, kes on vabaabielus, mida liikmesriik tunnustab püsiva paarissuhtena, ilma et sealjuures oleks sätestatud ühtegi tingimust asjaomase suhte registreerimise kohta. Samas kontekstis ei ole sisuliselt vahet personalieeskirjade artiklis 72 mainitud ametniku elukaaslase mõistel ja kindlustuseeskirjade artiklis 12 silmas peetud ametniku tunnustatud elukaaslase mõistel.

Niisiis peab ühenduste kohus, otsustades, kas laiendada ametniku elukaaslasele ühist ravikindlustusskeemi, kontrollima, kas personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c üksnes esimesed kolm tingimust on täidetud.

Nendest esimene tingimus märgib, et paar peab esitama liikmesriigi või liikmesriigi mis tahes pädeva asutuse tunnustatud ametliku dokumendi, mis tõendab nende staatust abielus mitteolevate elukaaslastena. See tingimus koosneb kolmest osast:

– esimene osa puudutab ametliku dokumendi esitamist isikute seisundi kohta;

– teine osa kehtestab kohustuse, et asjaomane dokument peab olema liikmesriigi poolt tunnustatud;

– viimaseks nõutakse kolmandas osas, et asjaomane ametlik dokument isikute seisundi kohta tõendaks abielus mitteolevate elukaaslaste staatust.

Selle hindamine, kas kaks isikut on kolmanda osa tähenduses abielus mitteolevad elukaaslased, ei saa kuuluda ainuüksi liikmesriigi siseriiklike ametiasutuste pädevusse. Seega ei saa abielus mitteolevate elukaaslaste staatuse nõue olla täidetud vaid seetõttu, et liikmesriigi tunnustatud ametlik dokument seesuguse staatuse olemasolu kinnitab.

Seevastu personalieeskirjade artikli 72 ja ametnike ravikindlustuseeskirjade artikli 12 kohaldamisalasse kuulumiseks peab kooselul olema mõningaid sarnasusi abieluga. Seda asjaolu arvesse võttes on esimese tingimuse kolmas osa vaadeldav kolme kumulatiivse lisatingimuse ühendajana. Esiteks nõuab nimetatud kolmas osa – mille tõlgendust kinnitab ka kohaldatavates personalieeskirjades kasutatud mõiste –, et elukaaslased peavad moodustama paari ehk teisisõnu kahest isikust koosneva liidu, erinevalt muudest isikute liitudest. Teiseks näitab sõna „staatus” kasutamine, et elukaaslaste suhe peab olema avalikustatud ja ametlik. Abielus mitteolevate elukaaslaste staatuse tingimus, mis seondub osaliselt esimese tingimuse esimese osaga, mis puudutab ametliku dokumendi esitamist isikute seisundi kohta, läheb siiski kaugemale nõudest esitada üksnes ametlik dokument. Mõiste abielus mitteolevad elukaaslased all tuleb mõista olukorda, kus elukaaslased elavad koos ja seda kooselu iseloomustab teatav stabiilsus ning kus elukaaslasi seovad koos elades nende kooseluga seonduvad vastastikused õigused ja kohustused.

Seesugune tõlgendus vastab ka ühiskondliku suhtumise muutumisele. Sellega seoses taotletakse ühise ravikindlustusskeemi ametniku püsivale elukaaslasele laienemisega solidaarsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärke, mis erinevad nendest eesmärkidest, mida taotletakse sätetega, milles antakse ametnikele puhtalt rahalised soodustused palgalisana, nagu näiteks ametniku elukaaslasele antav majapidamistoetus, mis on sätestatud personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c; seega ei ole ebamõistlik, kui viimati mainitud soodustustele kohaldatakse rangemaid nõudeid ametniku ja tema elukaaslase paarissuhte osas, kui sellise soodustuse andmisel, mis seisneb ühise ravikindlustusskeemi laienemises ametniku elukaaslasele.

(vt punktid 29, 30, 32, 35–40 ja 49)