Language of document :

Credito Fondiario SpA 29. jaanuaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 19. novembri 2018. aasta määruse peale kohtuasjas T-661/16: Credito Fondiario versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(kohtuasi C-69/19 P)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Credito Fondiario SpA (esindajad: advokaadid F. Sciaudone, F. Iacovone, S. Frazzani ja A. Neri)

Teine menetlusosaline: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Menetlusse astujad: Itaalia Vabariik ja Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada vaidlustatud määrus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtule;

mõista käesoleva apellatsiooniastme menetluse ja kohtuasja T-661/16 menetlusega seonduvad kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult;

teise võimalusena tühistada vaidlustatud määrus osas, milles sellega mõistetakse Credito Fondiariolt välja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohtukulud, ja teha esimese astme menetlusega seonduvate kohtukulude osas õiglane lahend.

Väited ja peamised argumendid

Hageja leiab, et vaidlustatud otsusega on rikutud korduvalt nii materiaalõiguse norme kui ka menetlusnorme.

I. Faktiliste asjaolude väär õiguslik kvalifikatsioon. Põhjendamatus

Üldkohus kvalifitseeris vääralt juhtumi faktilised asjaolud, lähtudes kohtupraktikast, mille kohaselt avaldamata või teatamata jätmise korral hakkab hagi esitamise tähtaeg jooksma hetkel, mil huvitatud isik saab täpselt teada akti sisu ja põhjendused, tingimusel et ta taotleb akti teksti talle edastamist mõistliku aja jooksul.

Eeskätt asus Üldkohus vääralt seisukohale, et hageja sai teada Ühtse Kriisilahendusnõukogu kahest otsusest Banca d’Italia 3. mai ja 27. mai 2016. aasta teadete kaudu. Lisaks sellele leidis Üldkohus vääralt, et hageja ei astunud mõistliku aja vältel samme Ühtse Kriisilahendusnõukogu kahe otsuse hankimiseks. Üldkohus ei ole sobivalt arvesse võtnud õiguskindluse puudumise konteksti. Sellest tulenevalt tuvastas Üldkohus käesoleva asja erilisi asjaolusid arvestades vääralt, et hagi oli esitatud liiga hilja.

II. „Mõistlikku aega“ käsitleva kohtupraktika väär tõlgendamine ja kohaldamine

Üldkohtu hinnang, et hagi esitati liiga hilja, on väär ka seetõttu, et on tõlgendatud vääralt kohtupraktikat (ja seega seda käesoleva juhtumi suhtes vääralt kohaldatud), mis käsitleb mõistlikku aega, mille jooksul huvitatud isik peab astuma samme, et hankida otsus, mis vaidlustatakse.

III. Hageja kaitseõiguste rikkumine. Üldkohtu kodukorra artikli 126 rikkumine ja väär kohaldamine

Ehkki Üldkohus tegi arvukalt uurimistoiminguid ja võttis menetlust korraldavaid meetmeid, ei palunud ta pooltel esitada oma seisukohti hagi õigeaegsuse kohta. Üldkohus käsitles hilinenult esitamise küsimust esimest korda kohtumääruses, võttes selle hagi läbivaatamata jätmise aluseks, ilma et ta oleks võimaldanud pooltel ja eeskätt hagejal esitada oma argumendid ja küsimuse üle vaielda.

Lisaks sellele tegi Üldkohus määruse Üldkohtu kodukorra artikli 126 alusel, ehkki eri põhjustel oli ilmne, et hagi läbivaatamata jätmise aluseks olev vastuvõetamatuse alus ei olnud ilmselge.

Seetõttu rikkus Üldkohus hageja kaitseõigusi.

IV. ELTL artikli 277 alusel esitatud nõude vastuvõetamatuse väär hindamine

Üldkohtu väär tuvastus tühistamishagi vastuvõetamatuse kohta toob automaatselt kaasa kohtumääruse õigusvastasuse osas, milles Üldkohus tuvastas, et on vastuvõetamatu hageja nõue, et tunnistataks õigusvastaseks määrus nr 2015/631 . Nimelt asus Üldkohus seisukohale, et teine nõue on peamise tühistamisnõude kõrval täiendav, mistõttu toob tühistamishagi ilmselge vastuvõetamatus automaatselt kaasa ka selle nõude ilmselge vastuvõetamatuse, mis on esitatud selleks, et määrus nr 2015/63 tunnistataks õigusvastaseks.

V. Väär hinnang seoses kohtukulude väljamõistmisega. Üldkohtu kodukorra artiklite 134 ja 135 väär kohaldamine

Hageja vaidlustab teise võimalusena kohtumääruse osas, milles Üldkohus mõistis temalt välja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohtukulud.

Hageja leiab, et õiglusest lähtudes oleks Üldkohus pidanud kohaldama Üldkohtu kodukorra artiklit 135 ning jätma kohtukulud hüvitamata Üldkohtu kodukorra artikli 135 lõike 1 alusel või vajadusel kohustama Ühtset Kriisilahendusnõukogu hüvitama talle vähemalt osa kantud kuludest Üldkohtu kodukorra artikli 135 lõike 2 alusel.

____________

1     Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante- osamaksetega (ELT 2015, L 11, lk 44).