EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

2. august 2016

Kohtuasi F‑102/13

Soldimar Urena de Poznanski

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Pensionid – Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 2 – Teistes pensioniskeemides omandatud pensioniõiguste ülekandmine liidu pensioniskeemi – Staažilisa tunnustamise otsus, millega kohaldati personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uusi üldisi rakenduseeskirju – Kodukorra artikkel 81 – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu hagi

Ese:      Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingu suhtes, ja millega Soldimar Urena de Poznanski nõudis, et tühistataks Euroopa Komisjoni otsus, millega tunnustati talle enne liidu teenistusse asumist siseriikliku pensioniskeemi raames omandatud pensioniõiguste ülekandmisest Euroopa Liidu pensioniskeemi tulenevat staažilisa.

Otsus:      Jätta hagi osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Uue õigusnormi kohene kohaldamine varasema normi kehtivusajal tekkinud olukordade tulevaste tagajärgede suhtes – Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uute üldiste rakendussätete vastuvõtmine – Kohaldamine omandatud pensioniõiguste ülekandmisele, mida on taotletud enne uue õigusnormi vastuvõtmist, kuid mis on viidud ellu pärast selle jõustumist – Omandatud õiguste ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

2.      Ametnikud – Pensionid – Enne liidu teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine liidu skeemi – Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uute üldiste rakendussätete vastuvõtmine – Ametnike, kelle pensioniõiguste kogumaksumus kanti liidu pensioniskeemi üle vastavalt enne ja pärast nimetatud sätete jõustumist, erinev kohtlemine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, VIII lisa artikli 11 lõige 2)

1.      Personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uute rakenduseeskirjade kohaldamine muu pensioniskeemi raames omandatud pensioniõiguste ülekandmise suhtes, mida taotleti enne nende eeskirjade vastuvõtmist, aga mis sooritati pärast nende eeskirjade jõustumist, ei ole personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikega 2 vastuolus.

Üldtunnustatud põhimõtte kohaselt kohaldatakse tekkivate olukordade suhtes ning varasema õigusnormi kehtivusajal tekkinud, kuid väljakujunemata olukordade tulevastele tagajärgede suhtes kohe uut õigusnormi, kui ei ole ette nähtud teisiti. Teisiti on üksnes niisuguste olukordade puhul, mis on tekkinud ja lõplikult realiseerunud varasema normi kehtivusajal ja mis loovad omandatud õigusi. Õigust võib pidada omandatuks, kui selle aluseks olnud asjaolu ilmnes enne õigusnormide muutmist. See ei ole siiski nii õiguse puhul, mille aluseks olnud asjaolu ei teostunud muudatuse esemeks olnud õigusnormide kehtivusajal.

Ent esiteks ei ole niisugune uute üldiste rakenduseeskirjade kohene rakendamine personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikega 2 vastuolus.

Teiseks ei muuda puudutatud isiku õiguslikku olukorda ega too kohustuslikke õiguslikke tagajärgi kaasa ei vanaduspensioni staažilisa ettepaneku teatavakstegemise ametnikule või teenistujale, kes taotles muu pensioniskeemi raames omandatud pensioniõiguste üleviimist liidu pensioniskeemi, ega ammugi mitte niisuguse üleviimise taotluse esitamine. Seega ei olnud ametnikul või teenistujal olemas omandatud õigusi, mida oleks saanud uute sätete kohaldamisega rikkuda.

Ametniku või teenistuja õigus saada staažilisa tekib lõplikult alles siis, kui liidu pensioniskeemi on üle kantud rahasumma, mis vastab teises skeemis omandatud õigustele.

Ka ei saa eraõiguslik isik tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, et vaidlustada uue sätte õiguspärasust, eriti valdkonnas, kus seadusandjal on lai kaalutlusruum.

(vt punktid 23–26, 28 ja 35)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 13.10.2015, komisjon vs. Verile ja Gjergji, T‑104/14 P, EU:T:2015:776, punktid 151–154 ja 170 ning seal viidatud kohtupraktika.

2.      Kui institutsioon võtab vastu personalieeskirjade VIII lisa artiklite 11 ja 12 uued rakenduseeskirjad, millest lähtub muu pensioniskeemi raames omandatud pensioniõigustele vastavate osakute kogumaksumuse liidu pensioniskeemi üle kandnud ametnike erinev kohtlemine sõltuvalt sellest, kas ülekandmine toimus enne või pärast nende eeskirjade jõustumist, ei riku see institutsioon võrdse kohtlemise põhimõtet, sest erinevalt koheldakse ametnikke, kes ei kuulu ühte ja samasse kategooriasse.

Nimelt ei ole ametnikud, kelle muus pensioniskeemis omandatud pensioniõigustele vastavate osakute kogumaksumus ei olnud uute sätete jõustumise ajal liidu pensioniskeemi üle kantud, samas õiguslikus olukorras nagu ametnikud, kelle enne teenistusse asumist omandatud pensioniõigused olid enne seda kuupäeva juba pensioniosakute kogumaksumusele vastavas summas liidu pensioniskeemi üle kantud ja kelle suhtes oli tehtud otsus pensioniõigusliku staažilisa liidu pensioniskeemis tunnustamise kohta. Esimesena nimetatud isikud omasid veel muus skeemis pensioniõigusi, samas kui teiste puhul oli osakute kogumaksumus juba üle kantud, mis tõi kaasa selliste õiguste lõppemise ja vastavalt staažilisa tunnustamise liidu pensioniskeemis.

Lisaks rajaneb niisugune erinev kohtlemine objektiivsel ja puudutatud institutsiooni tahtest sõltumatul asjaolul, nimelt sellel, kui kiiresti vaadatakse asjassepuutuvas liiduvälises pensioniskeemis läbi huvitatud isiku taotlus kogunenud pensioniosakute kogumaksumuse ülekandmiseks.

(vt punkt 36)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 13.10.2015, komisjon vs. Verile ja Gjergji, T‑104/14 P, EU:T:2015:776, punktid 177–180.