Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 15. juunil 2020 – Thelen Technopark Berlin GmbH versus MN
(kohtuasi C-261/20)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitaja: Thelen Technopark Berlin GmbH
Vastustaja kassatsioonimenetluses: MN
Eelotsuse küsimused
Kas liidu õigusest, eelkõige ELL artikli 4 lõikest 3, ELTL artikli 288 kolmandast lõigust ja artikli 260 lõikest 1 tuleneb, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul1 artikli 15 lõikel 1, lõike 2 punktil g ja lõikel 3 on eraõiguslike isikute vahel pooleliolevas kohtumenetluses vahetu õigusmõju selliselt, et enam ei ole kohaldatav viidatud direktiiviga vastuolus olev saksa arhitekti- ja inseneriteenuste tasu määruse (Honorarordnung für Architekten und Ingenieure, edaspidi „HOAI“) § 7 säte, mille kohaselt on arhitektide ja inseneride projekteerimis- ja järelevalveteenuste tasu suhtes viidatud määruses kehtestatud miinimummäärad – välja arvatud teatud erijuhtudel – siduvad ning miinimummäärast väiksema tasu kokkulepe arhitektide või inseneridega sõlmitud lepingutes on kehtetu?
Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt:
a) Kas Saksamaa Liitvabariik on seetõttu, et ta on HOAI §-s 7 kehtestanud arhitektide ja inseneride projekteerimis- ja järelevalveteenuste tasu siduvad miinimummäärad, rikkunud ELTL artiklis 49 sätestatud asutamisvabadust või muid liidu õiguse üldpõhimõtteid?
b) Kas juhul, kui teise küsimuse alaküsimusele a vastatakse jaatavalt, tuleneb sellisest rikkumisest, et eraõiguslike isikute vahel pooleliolevas kohtumenetluses ei ole siduvaid miinimummäärasid kehtestav riigisisene õigusnorm (käesolevas asjas HOAI § 7) enam kohaldatav?
____________
1 ELT 2006, L 376, lk 36.