KOHTUJURISTI ETTEPANEK

YVES BOT

esitatud 20. veebruaril 2018(1)

Kohtuasi C‑441/17

Euroopa Komisjon

versus

Poola Vabariik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Keskkond – Direktiiv 92/43/EMÜ – Artikli 6 lõiked 1 ja 3 – Artikli 12 lõige 1 – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 2009/147/EÜ – Artiklid 4 ja 5 – Loodusliku linnustiku kaitse – Metsamajandamiskava muudatus – Puszcza Białowieska Natura 2000 ala (Poola) – Erikaitsealad

1.        Euroopa Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et:

–        kuna Poola Vabariik võttis vastu Białowieża (Poola) metskonna metsamajandamiskava lisa ilma, et ta oleks kontrollinud, et see ei kahjusta ühenduse tähtsusega ala ja erikaitseala PLC200004 Puszcza Białowieska terviklikkust, siis on Poola Vabariik rikkunud direktiivi 92/43/EMÜ(2) artikli 6 lõikest 3 tulenevaid kohustusi;

–        kuna Poola Vabariik ei ole võtnud nõutavaid kaitsemeetmeid, mis vastavad elupaikade direktiivi I lisas loetletud looduslike elupaigatüüpide ja II lisas loetletud liikide ning direktiivi 2009/147/EÜ(3) I lisas loetletud lindude ja selles lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevate rändliikide ökoloogilistele vajadustele, mille jaoks on PLC200004 Puszcza Białowieska ala määratud ühenduse tähtsusega alaks ja erikaitsealaks, siis on Poola Vabariik rikkunud elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 1 ning linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi;

–        kuna Poola Vabariik ei ole taganud elupaikade direktiivi IV lisas loetletud saproksüülsete mardikate [väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), Buprestis splendens, Phryganophilus ruficollis ja Pytho kolwensis(4)] ranget kaitset, see tähendab pole keelanud neid tahtlikult tappa ja häirida või kahjustada ja hävitada nende paljunemispaiku Białowieża metskonnas, siis on Poola Vabariik rikkunud elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktidest a ja d tulenevaid kohustusi, ning

–        kuna Poola Vabariik ei ole taganud linnudirektiivi artiklis 1 viidatud linnuliikide, eelkõige valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), laanerähni (Picoides tridactylus), värbkaku (Glaucidium passerinum) ja karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) kaitset, see tähendab taganud seda, et neid Białowieża metskonnas ei tapetaks, pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ei häiritaks ning nende pesi ja mune tahtlikult ei hävitataks, kahjustataks ega kõrvaldataks, siis on Poola Vabariik rikkunud linnudirektiivi artikli 5 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi.

2.        Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule esiteks võimaluse veel kord rõhutada, mis eristab elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaid Natura 2000 alaga seotud kavasid nendest, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalikud, kuid mis tõenäoliselt avaldavad alale olulist mõju ja mida käsitletakse nimetatud artikli lõikes 3. Teiseks sunnib see kohtuasi meenutama, kuivõrd paindumatud on selliste kavade ja projektide välja töötamisel ja ellu viimisel liikmesriikide kohustused, mis seonduvad eelkõige nende rangete nõuetega, mis tulenevad komisjoni poolt viidatud direktiivi sätetest nii, nagu Euroopa Kohus neid tõlgendanud on.

3.        Esitan käesolevas ettepanekus põhjused, miks ma leian, et see liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi on vastuvõetav ja tuleb rahuldada.

I.      Õiguslik raamistik

A.      Elupaikadedirektiiv

4.        Elupaikade direktiivi põhjendused 1, 3, 6, 10 ja 15 on sõnastatud järgmiselt:

„keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine ja parandamine, sealhulgas looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmine, on oluline üldistest huvidest lähtuv eesmärk, mida ühendus taotleb, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 130r [hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 174, seejärel ELTL artikkel 191];

[…]

kuna käesoleva direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist;

[…]

tagamaks ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist tuleb määrata konkreetsed erikaitsealad, et kindlaksmääratud ajakava kohaselt luua Euroopas sidus ökoloogiline võrgustik;

[…]

asjakohane hinnang tuleb anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud või tulevikus määratava ala kaitse-eesmärke;

[…]

direktiivi 79/409/EMÜ[(5)] täiendamiseks tuleks teatavate taime- ja loomaliikide kaitsmiseks ette näha üldine kaitsesüsteem; tuleks ette näha kaitsekorraldusega seotud meetmed teatavate liikide hoidmiseks, kui nende kaitsestaatus seda nõuab, sealhulgas teatavate püüdmis- ja tapmisvahendite keelamine, samal ajal nähes teatavatel tingimustel ette võimaluse teha nendest erand;

[…]“.

5.        Selle direktiivi artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      kaitse – meetmete kogum, mis on vajalik looduslike elupaikade ja looduslike looma- ja taimeliikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks punktide e ja i määratluste kohaselt;

b)      looduslikud elupaigad – maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täiesti looduslikud või poollooduslikud;

[…]

d)      esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid – kadumisohus looduslikud elupaigatüübid, mis esinevad artiklis 2 nimetatud territooriumil ja mille kaitsmisel on ühendusel eriline vastutus, võttes arvesse nende loodusliku levila suurust artiklis 2 nimetatud territooriumil; need esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid on I lisas tähistatud tärniga (*);

e)      loodusliku elupaiga kaitsestaatus – looduslikku elupaika ja selle tüüpilisi liike mõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle pikaajalist looduslikku levikut, struktuuri ja funktsioone ning selle tüüpiliste liikide pikaajalist säilimist artiklis 2 nimetatud territooriumil.

Loodusliku elupaiga kaitsestaatust loetakse soodsaks, kui:

–        selle looduslik levila ja alad, mida see levila piires katab, on muutumatud või laienemas,

–        selle pikaajaliseks säilimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid on praegu ja tõenäoliselt ka lähitulevikus olemas ja

–        selle tüüpiliste liikide kaitsestaatus on soodne punkti i määratluse kohaselt;

[…]

g)      ühenduse tähtsusega liigid – liigid, mis artiklis 2 nimetatud territooriumil on:

i)      ohustatud […]

ii)      ohualtid, st arvatakse, et tõenäoliselt liigub see lähemal ajal ohustatud liikide kategooriasse, kui põhjuslikud tegurid toimivad edasi;

iii)      harvad, st väikeste populatsioonidega, mis praegu ei ole ohustatud või ohualtid, kuid võivad sellisteks muutuda. Need liigid asuvad piiratud geograafilisel alal või on hõredalt levinud laiemal looduslikul levilal; või

iv)      endeemsed ja nõuavad erilist tähelepanu nende elupaiga erilaadi ja/või nende elupaiga kasutamise võimalike tagajärgede tõttu, mis nende kasutamisel võib olla nende kaitsestaatusele.

Need liigid on loetletud või neid võib loetleda II lisas ja/või IV või V lisas;

h)      esmatähtsad liigid – punkti g alapunktis i nimetatud liigid, mille kaitsmine on ühenduse eriline ülesanne seoses nende tähtsusega artiklis 2 nimetatud territooriumil; II lisas on need esmatähtsad liigid tähistatud tärniga (*);

i)      liigi kaitsestaatus – asjaomast liiki mõjutavate tegurite summa, mis pikema aja jooksul võib mõjutada liigi levikut ja populatsiooni arvukust artiklis 2 nimetatud territooriumil.

Kaitsestaatust loetakse soodsaks, kui:

–        asjaomase liigi populatsiooni dünaamika andmed näitavad, et liik on oma looduslikus elupaigas elujõuline püsinud pikema aja jooksul ja

–        liigi looduslik levila ei ole vähenemas ega ei vähene ka lähitulevikus ning

–        selle liigi populatsiooni pikaajaliseks säilimiseks on olemas piisavalt suur elupaik, mis tõenäoliselt ka tulevikus ei vähene;

j)      ala – geograafiliselt määratletud ala, mille piirid on selgelt märgitud;

k)      ühenduse tähtsusega ala – ala, mis annab olulise panuse I lisa loodusliku elupaigatüübi või II lisa liigi soodsa kaitsestaatuse säilimisele või taastamisele selles biogeograafilises piirkonnas või nendes biogeograafilistes piirkondades, kuhu see alal kuulub, ning võib oluliselt kaasa aidata ka artiklis 3 nimetatud Natura 2000 sidususele ning/või aitab oluliselt kaasa asjaomase biogeograafilise piirkonna või asjaomaste biogeograafiliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Laia levilaga loomaliikide puhul peavad ühenduse tähtsusega alad vastama niisuguste liikide looduslikul levilal asuvatele paikadele, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused;

l)      erikaitseala – ühenduse tähtsusega ala, mille liikmesriik on määranud õigus- ja haldusaktide ja/või lepingu alusel ning kus kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada või taastada nende looduslike elupaikade ja/või liikide populatsioonide soodsat kaitsestaatust, mille jaoks ala on määratud;

[…]“.

6.        Selle direktiivi artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Käesoleva direktiivi eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele liikmesriikide Euroopa territooriumil, kus kohaldatakse asutamislepingut.

2.      Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks.

3.      Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.“

7.        Elupaikade direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:

„1.      Luuakse Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik Natura 2000. See võrgustik, mis koosneb aladest, kus esinevad I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada asjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat kaitsestaatust nende looduslikul levilal.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad ka liikmesriikide direktiivi 79/409[…] kohaselt klassifitseeritud [erikaitsealad].“

8.        Selle direktiivi artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus ning lõigetes 4 ja 5 on sätestatud:

„2.      […]

Ühenduse jaoks olulisteks aladeks valitud alade loetelu kinnitab komisjon artiklis 21 sätestatud korras, märkides alad, kus esineb üks või mitu esmatähtsat elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

[…]

4.      Kui ala on lõikes 2 sätestatud korras kinnitatud ühenduse jaoks oluliseks alaks, määravad asjaomased liikmesriigid ala erikaitsealaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul, kehtestades prioriteedid lähtuvalt sellest, kui tähtis ala on I lisas nimetatud looduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamise või taastamise ja Natura 2000 sidususe seisukohast, ning pidades silmas ala ähvardavat kahjustamist või hävitamist.

5.      Niipea kui ala on kantud lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu, kohaldatakse selle suhtes artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4.“

9.        Nimetatud direktiivi artiklis 6 on sätestatud:

„1.      Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.

2.      Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.

3.      Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

4.      Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.

Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.“

10.      Elupaikade direktiivi artiklis 7 on märgitud:

„Käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 tulenevad kohustused asendavad kõik direktiivi 79/409[…] artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevad kohustused artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud alade või artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud alade osas alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast või alates ala direktiivi 79/409[…] kohasest klassifitseerimisest või tunnustamisest liikmesriigi poolt, kui viimane kuupäev on hilisem.“

11.      Selle direktiivi artikli 12 „Liikide kaitse“ lõikes 1 on sätestatud:

„1.      Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates:

a)      kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid;

b)      nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal;

[…]

d)      paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.“

12.      Nimetatud direktiivi artikli 16 lõikes 1 on sätestatud:

„1.      Kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13 ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi:

[…]

b)      eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks;

c)      rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest;

[…]“.

13.      Elupaikade direktiivi I lisa „Ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid, mille säilitamine nõuab erikaitsealade määramist“ punktis 9 „Looduslikus seisundis metsad, mille moodustavad kohalikud suured puud koos tüüpilise alustaimestuga ning mis on haruldased või jäänukkooslused ja/või milles kasvab ühendust huvitavaid liike“ ja jaotises 91 „Euroopa parasvöötme metsad“ on nimetatud subkontinentaalsed tamme-valgepöögimetsad (Galio-Carpinetum’i kooslustega tamme-valgepöögimetsad, Natura 2000 kood 9170), samuti siirdesoo- ja rabametsad (Natura 2000 kood 91D0) ja lammimetsad pajude, paplite, leppade ja saarepuudega [Alnus glutinosa ja Fraxinus excelsior’i (Alno-Padion, Alnion incanae, Salicion albae) kooslusega lammimetsad, Natura 2000 kood 91E0], kusjuures kaks viimati nimetatud metsa on määratud esmatähtsa loodusliku elupaigatüübina.

14.      Selle direktiivi II ja IV lisa pealkiri on vastavalt „Ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid, mille säilitamine nõuab erikaitsealade määramist“ ja „Ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mis vajavad ranget kaitset“. Mõlema nimetatud lisa punkti a „Loomad“ osas „Selgrootud“ on toodud putukaliikide nimekiri, kus mardikate hulgas sisalduvad Buprestis splendens, väike-punalamesklane, Pytho kolwensis ja Phryganophilus ruficollis, kusjuures II lisas on täpsustatud, et viimati nimetatud liik on esmatähtis. Selles lisas on nimetatud ka Rhysodes sulcatus ja männisinelane (Boros schneideri)(6).

B.      Linnudirektiiv

15.      Linnudirektiivi põhjendused 6 ja 8 on sõnastatud järgmiselt:

„(6)      Võetavaid meetmeid tuleb kohaldada lindude arvukust mõjutavate mitmesuguste tegurite suhtes, nagu inimtegevuse tagajärjed, eelkõige lindude elupaikade hävitamine ja saastamine, lindude püüdmine ja tapmine inimese poolt ning sellega kaasnev kaubandus. Looduskaitsepoliitika raames tuleb selliste meetmete rangust kohandada vastavalt eri liikide konkreetsele olukorrale.

[…]

(8)      Elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamine, hoidmine või taastamine on oluline kõikide linnuliikide kaitsel. Teatavate linnuliikide elupaikasid tuleb kaitsta erimeetmete abil, et kindlustada nende säilimine ja paljunemine levikualal. Selliste meetmete puhul tuleb arvestada ka rändliikidega ning meetmed tuleb ühtse terviku loomiseks kooskõlastada.“

16.      Selle direktiivi artiklis 1 on sätestatud:

„1.      Käesolev direktiiv käsitleb kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitset nende liikmesriikide Euroopa territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kehtestab nende kasutamise eeskirjad.

2.      Direktiivi kohaldatakse lindude, nende munade, pesade ja elupaikade suhtes.“

17.      Nimetatud direktiivi artiklis 2 on sätestatud:

„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed artiklis 1 osutatud liikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele.“

18.      Linnudirektiivi artiklis 3 on sätestatud:

„1.      Artiklis 2 osutatud nõudeid silmas pidades võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed kõikide artiklis 1 osutatud linnuliikide elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamiseks, hoidmiseks või taastamiseks.

2.      Biotoopide ja elupaikade säilitamine, hoidmine ja taastamine hõlmab eelkõige järgmisi meetmeid:

a)      kaitsealade loomine;

b)      nii kaitseala sees kui ka sellest väljaspool asuvate elupaikade hooldus ja hoidmine vastavalt nende ökoloogilistele vajadustele;

c)      hävitatud biotoopide taastamine;

[…].“

19.      Linnudirektiivi artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 4 on sätestatud:

„1.      I lisas nimetatud liikide elupaikade kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal.

Sellega seoses võetakse arvesse järgmist:

a)      väljasuremisohus liigid;

b)      liigid, mis on tundlikud teatavate muutuste suhtes oma elupaigas;

c)      liigid, mida peetakse nende väikesearvuliste asurkondade või piiratud kohaliku leviku tõttu haruldaseks;

d)      teised liigid, mis oma elupaiga eripära tõttu nõuavad erilist tähelepanu.

Hindamisel võetakse arvesse arvukuse arengutendentse ja muutumist.

Liikmesriigid klassifitseerivad erikaitsealadena nende liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad, võttes arvesse nende liikide kaitsenõudeid geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse.

2.      Liikmesriigid võtavad samalaadseid meetmeid I lisas nimetamata, kuid reeglipäraselt esinevate rändliikide ja nende pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade suhtes, pidades silmas nende kaitsmise vajadust geograafilistel maismaa- ja merealadel, kus käesolevat direktiivi kohaldatakse. […]

[…]

4.      Liikmesriigid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitsealade suhtes vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade saastamist või kahjustamist või lindude mis tahes häirimist, niivõrd kui see on käesoleva artikli eesmärkide seisukohast oluline. Liikmesriigid püüavad elupaikade saastamist või kahjustamist vältida ka väljaspool kaitsealasid.“

20.      Selle direktiivi artiklis 5 on sätestatud:

„Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 9 kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid kõikide artiklis 1 osutatud linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige:

[…]

b)      pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise;

[…]

d)      lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline;

[…]“.

21.      Nimetatud direktiivi artiklis 9 on sätestatud:

„1.      Liikmesriigid võivad teiste rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artiklite 5–8 sätetest järgmistel põhjustel:

a)      –       rahva tervise ja ohutuse huvides;

[…]

–        vältimaks tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele;

[…]

2.      Lõikes 1 osutatud erandite puhul peab olema täpsustatud:

a)      milliste liikide suhtes erandeid kohaldatakse;

[…]

c)      millise riski tingimustel ja millisel ajal ning kus selliseid erandeid võib lubada;

d)      asutus, kes on volitatud kinnitama, et nõutud tingimused on täidetud, ning otsustama, milliseid vahendeid, seadiseid või viise võib kasutada, millises ulatuses ja kellel see on lubatud;

e)      milliseid kontrollimeetmeid rakendatakse.

3.      Liikmesriigid saadavad igal aastal komisjonile aruande lõigete 1 ja 2 rakendamise kohta.

4.      Komisjon tagab kättesaadava teabe ja eelkõige talle vastavalt lõikele 3 edastatud teabe põhjal pidevalt, et lõikes 1 osutatud erandite tagajärjed ei ole vastuolus käesoleva direktiiviga. Selleks võtab komisjon vajalikke meetmeid.“

22.      Linnudirektiivi I lisas nimetatud erinevate liikide hulgas on valgeselg-kirjurähn, laanerähn, värbkakk, karvasjalg-kakk, herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja kaelus-kärbsenäpp (Ficedula albicollis).

II.    Vaidluse taust

A.      Vaidluse aluseks olevad asjaolud

23.      13. novembri 2007. aasta otsusega 2008/25/EÜ, millega võetakse vastavalt [elupaikade] direktiivile vastu kontinentaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu(7), kiitis komisjon liikmesriikide ettepanekutest lähtudes, kooskõlas elupaikade direktiivi artikli 4 lõike 2 kolmanda lõiguga, heaks Puszcza Białowieska Natura 2000 ala (Poola) määramise ühenduse tähtsusega alaks, mille kood on PLC200004, kuna seal esinevad esmatähtsad looduslikud elupaigad ja mõnede esmatähtsate liikide elupaigad. See kümne loodusliku elupaigatüübi ning 55 taime- ja loomaliigi kaitseks loodud ala on ka linnudirektiivi kohaselt määratud erikaitsealaks.

24.      Puszcza Białowieska Natura 2000 ala on üks Euroopa paremini säilinud loodusmetsi, millele on iseloomulik suur hulk surnud ning vanu, sealhulgas üle saja aasta vanuseid puid. Sellel territooriumil on elupaikade direktiivi I lisa tähenduses „esmatähtsana“ määratletud looduslikud elupaigad, nagu rabametsad (Natura 2000 kood 91D0) ja lammimetsad pajude, paplite, leppade ja saarepuudega (Natura 2000 kood 91E0), ning muud „ühenduse tähtsusega“ alad, sealhulgas subkontinentaalsed tamme-valgepöögimetsad (Natura 2000 kood 9170). Komisjon täpsustab, et 2015. aasta Forest Europe raporti kohaselt moodustavad Euroopas inimtegevusest häirimata metsad üksnes ligikaudu 3% metsade kogupindalast ning Poolas moodustavad need 0,63% metsade kogupindalast.(8)

25.      Puszcza Białowieska Natura 2000 alal leidub mitmeid elupaikade direktiivi II lisas nimetatud saproksüülsete mardikate liike, iseäranis männisinelaneja Rhysodes sulcatus, või selle direktiivi IV lisa punktis a loetletud ranget kaitset vajavaid putukaliike, nagu väike-punalamesklane, Buprestis splendens, Phryganophilus ruficollis ja Pytho kolwensis. Samuti on seal esindatud esiteks linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigid, nagu herilaseviu, väike-kärbsenäpp, kaelus-kärbsenäpp, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, värbkakk, karvasjalg-kakk, mille elupaik on suremas või surnud kuused, sealhulgas kuuse-kooreüraski (Ips typographus) poolt asustatud kuused, ning teiseks selle direktiivi II lisa osas B nimetatud liigid, nagu õõnetuvi (Columba oenas), mis on selle direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluv rändliik.

26.      Puszcza Białowieska (edaspidi „Białowieża mets“) on selle loodusliku väärtuse tõttu kantud ka ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) maailmapärandi nimekirja.

27.      63 147,58 hektari suurust Puszcza Białowieska Natura 2000 ala haldavad kaks erinevat asutust. Üks neist tegeleb Białowieski Park Narodowy (Białowieża rahvuspark, Poola) haldamisega, see tähendab alaga, mis hõlmab ligikaudu 17% kogu selle Natura 2000 ala kogupindalast ehk ulatub ligikaudu 10 500 hektarile. Teine asutus, Lasy Państwowe (Metsaamet, Poola)(9), haldab 52 646,88 hektaril kolme metskonda: Białowieża (12 586,48 hektarit), Browski (20 419,78 hektarit) ja Hajnówka (19 640,62 hektarit).(10) Białowieża metskond üksinda moodustab ligikaudu 20% kogu nimetatud ala pindalast ehk on rahvuspargiga samaväärse suurusega, mis vastab ligikaudu 24%-le kolme metskonna kogupindalast.

28.      17. mail 2012 andis Minister Środowiska (keskkonnaminister, Poola) soovituse kaitsekorraldusega seotud meetmete osas erandi tegemise kohta üle saja-aastastes puistutes. Poola Vabariigi väitel takistas see soovitus praktiliselt nende puistute tõhusate kaitsemeetmete rakendamist, kuna see hõlmas kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede mõistliku aja jooksul raiumist ja ohustatud alalt väljaviimist piisavas mahus selleks, et see võimaldaks kiiresti takistada kooreüraski suurenevat levikut.

29.      Keskkonnaminister kiitis 9. oktoobril 2012 Regionalna Dyrekcja Lasów Państwowych w Białymstoku (Metsaameti Białystoki piirkondlik talitus, Poola) taotlusel ja vastusena komisjoni poolt 2011. aasta juunis algatatud rikkumismenetlusele eelnevale EU Pilot menetlusele(11) heaks metsamajandamiskava (Plan Urządzenia Lasu), millele oli lisatud keskkonnamõjule antud hinnang (edaspidi „2012. aasta metsamajandamiskava“).

30.      Bialowieża metskonna osas sisaldas see kava 12 592,71 hektari suurusel pindalal metsastamisele kuuluvate alade ja metsade kirjeldust, metsamajanduslikku analüüsi, looduskaitseprogrammi ja selliste ülesannete kindlaksmääramist, mis puudutasid:

–        metsasaaduste (mis saadakse puude langetamisele eelneva raie ja puude langetamisega) mahtu suurusega 63 471 m³ puhast puitu;

–        metsastamiseks ja taasmetsastamiseks ette nähtud ala suurust (st 12,77 hektarit);

–        metsahooldustöödeks ette nähtud ala suurust (st 2904,99 hektarit);

–        metsade kaitset, sealhulgas tulekahjude vastaseid kaitsemeetmeid;

–        jahikorraldust, ja

–        tehnilise taristuga seotud vajadusi.

31.      Selle kavaga vähendati neis kolmes metskonnas lubatud raiemahtusid ligikaudu 470 000 m³‑ni kümne aasta jooksul ehk oluliselt võrreldes 1 500 000 m³‑ga, mis raiuti aastatel 2003 kuni 2012, ning piirati ka Białowieża metskonna raiemahtu 63 471 m³‑ni(12).

32.      On aga tuvastatud, et massilise raie tõttu aastatel 2012 kuni 2015 täideti 2012. aasta metsamajandamiskavas kümneks aastaks lubatud maksimaalne raiemaht Białowieża metskonnas peaaegu kolme aastaga. Samal ajal tuvastas Metsaamet sel perioodil kuuse-kooreüraski leviku.

33.      Regionalny Dyrektor Ochrony Środowiska w Białymstoku (Białystok’i piirkonna keskkonnakaitse direktor, Poola) võttis 6. novembril 2015 vastu kaitsekorralduskava (Plan Zadań Ochronnych)(13), (edaspidi „2015. aasta kaitsekorralduskava“)(14), milles kinnitati vastavalt elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele Białowieża, Browski ja Hajnówka metskondade jaoks Puszcza Białowieska Natura 2000 alaga seotud kaitse-eesmärgid ja kehtestati kaitsemeetmed. Kõnealune 2015. aasta kaitsekorralduskava on kohalik õigusakt ja komisjoni hinnangul tuleb seda käsitada kavana, mis on vajalik ala kaitsekorralduseks elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses.

34.      2015. aasta kaitsekorralduskava lisas 3 on Poola asutused looduslike elupaikade ja elupaikade direktiivi I lisas nimetatud looma- ja linnuliikide elupaikade, samuti selle direktiivi II lisas nimetatud loomaliikide ja linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide elupaikade kaupa täpsustanud, millised on need metsamajandamistoimingud, mis võivad Puszcza Białowieska Natura 2000 alal elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamist ohustada. Seejuures on iseäranis välja toodud kahe elupaigatüübi (tamme-valgepöögimetsad ja lammimetsad) üle saja-aastastes puistutes puude langetamine, üle saja-aastaste suremas, surnud või kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud puude (männid ja kuused, mille on asustanud kooreüraskid) väljaviimine, samuti raietegevus, metsade noorendamine ja metsamajandustoimingute tagajärjel segametsade tekkimine.

35.      Kaitsemeetmetena, mille eesmärk on ennetada 2015. aasta kaitsekorralduskava lisas 3 loetletud võimalikke ohtusid neis kolmes metskonnas esindatud kaitstavatele elupaikadele ja liikidele, on selle kaitsekorralduskava lisas 5 sätestatud järgmised:

–        metsamajandamise meetmete (nagu puude langetamine, metsa uuendamine, hooldusraie) välistamine kõigis elupaikade 91D0 (rabametsad) ja 91E0 (lammimetsad pajude, paplite, leppade ja saarepuudega) puistutes;

–        metsamajandamise meetmete välistamine elupaikades 9170 (subkontinentaalsed tamme-valgepöögimetsad), herilaseviu, valgeselg-kirjurähni, laanerähni, väike-kärbsenäpi ja kaelus-kärbsenäpi, Buprestis splendens’i, väike-punalamesklase, männisinelasejaeremiitpõrnika(Osmoderma eremita)elupaikades asuvates kõikides vähemalt 10% ulatuses üle saja-aastastest puudest koosnevates puhtpuistutes;

–        metsamajandamise meetmete välistamine värbkaku ja karvasjalg-kaku elupaikades asuvates kõigis vähemalt 10% ulatuses üle saja-aastastest puudest koosnevates puhtpuistutes (kuuskedest, mändidest või kuuskedest ja mändidest koosnevad puistud);

–        Pytho kolwensis’e, Phryganophilus ruficollis’e ja Rhysodes sulcatus’e elupaikade kaitseks surnud puude säilitamine majandatud metsades, eriti kõigi üle saja-aastaste surnud kuuskede säilitamine kuni nende täieliku mineraliseerumiseni, välja arvatud juhul, kui see ohustab avalikku julgeolekut.

36.      25. märtsil 2016 kiitis keskkonnaminister Metsaameti peadirektori taotlusel heaks 2012. aasta metsamajandamiskava lisa (edaspidi „2016. aasta lisa“), mille oli koostanud Metsaameti Białystoki piirkondlik talitus ja millega muudeti 2012. aasta metsamajandamiskava esiteks osas, mis seondus metsa ja metsastamisele kuuluvate alade kogupindalaga 1. jaanuaril 2016, suurendades seda (pärast muudatusi) 12 585,30 hektarini; teiseks osas, mis puudutas põhiliste metsasaaduste (mis saadakse puude langetamisele eelneva raie ja puude langetamisega) kasutamise mahtu, suurendades seda (pärast muudatusi) 188 000 m³ puhta puiduni, ning kolmandaks osas, mis puudutas metsastamiseks ja taasmetsastamiseks ette nähtud pindalasid, suurendades neid (pärast muudatusi) 28,63 hektarini.

37.      Selle 2016. aasta lisa heakskiitmist põhjendati sellega, et „kuuse-kooreüraski pidev levik tekitas puistutele tõsist kahju, millega kaasnes ([2012. aasta] metsamajandamiskava rakendusperioodi jooksul) vajadus suurendada puidu kasutamist (erandlikud raiemahud) selleks, et säilitada metsades kohane sanitaarne olukord, tagada metsa ökosüsteemide jätkusuutlikkus, peatada kahjustumine ja võtta meetmed looduslike elupaikade, sealhulgas ühenduse tähtsusega elupaikade, taasväärtustamiseks“.

38.      Selles lisas on märgitud, et see „puudutab ennekõike asustatud kuuskede kõrvaldamist kooreüraski leviku piiramiseks (vajadus teostada sanitaarraiet)“.

39.      Samuti on seal täpsustatud, et „puude kõrvaldamise eesmärk on tagada Białowieża metsas viibivate inimeste ohutus, kuna surevate puude hulga kasv kujutab selles metsas asuvatel matkaradadel ning puhke- ja virgestusaladel inimestele ohtu“.

40.      Viimaks on kõnealuses lisas välja toodud, et „viimaste aastate kuivus on suurendanud kuuskede ja kuusepuistute kuivamist, tuues kaasa tulekahju ohu suurenemise Bialowieża metsas“.

41.      2016. aasta lisa lubab niisiis Białowieża metsas raiet peaaegu kolmekordistada, suurendades seda aastatel 2012–2021 63 471 m³‑lt 188 000 m³‑ni ning võtta aktiivseid metsamajandamise meetmeid, nagu sanitaarraie, taasmetsastamine ja noorendusraie, piirkondades, kus kuni selle ajani oli igasugune sekkumine välistatud.

42.      Nii nagu ka 2012. aasta metsamajandamiskava vastuvõtmisel, saadi positiivne arvamus Białystoki piirkonna keskkonnakaitse peadirektorilt. Lisaks on tuvastatud, et 2016. aasta lisa vastuvõtmiseks viis Metsaameti Białystoki piirkondlik talitus 2015. aastal läbi kavandatavate meetmete keskkonnamõju hindamise, millest järeldus, et neil ei ole „märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale ega iseäranis Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele“.

43.      Keskkonnaminister ja Metsaameti peadirektor, soovides lahendada Bialowieża metsa majandamisega seotud erimeelsusi „teaduslikele andmetele tuginedes“, töötasid samuti 25. märtsi 2016. aasta kuupäeva kandvas dokumendis välja leevendusmeetmete programmi „Bialowieża metsa kui UNESCO kultuuri- ja looduspärandisse ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala programm“. Selle programmi eesmärk on „dokumenteerida täpselt erinevad seisukohad ning määrata kindlaks vastu võetud otsustega seoses konkreetsete isikute vastutus“. Selleks otsustati:

–        „koostada ja teha avalikkusele kättesaadavaks“ Bialowieża metsaga seotud teaduslikud ja õigusalased dokumendid;

–        viia ellu uuringu- ja jälgimisprogramm, mille raames tuvastatakse ja kirjeldatakse teatud kaitstavaid elupaiku ja liike silmas pidades selliseid maatükke, kus on toimunud inimtegevus ja metsade majandamine. Iga puistu sees arvutatakse esiteks välja surnud puude arv ja maht ning teiseks mõõdetakse varise ja pinnaseprofiili orgaanilise süsiniku sisaldus, ning

–        koostada fotodokumentatsioon.

44.      Inimsekkumise ja puude langetamise kohasuse vastu esitatud teaduslike vastuväidete kummutamiseks oli selles programmis samuti ette nähtud sellise pikaajalise katse tegemine, mille raames eraldatakse üks kolmandik nende metskondade pindalast, kus hinnatakse metsamajandamise meetmete puudumise mõju, et võrrelda seda mõjuga, mis kaasneb teises osas alates 2016. aastast ette nähtud „(muu hulgas) raietegevuse ja puidu kasutuselevõtuga“. Samuti nähti ette majandusliku analüüsi tegemine.

45.      Kooskõlas talle pandud ülesandega ning „võttes arvesse ülekaalukaid põhjusi, mis seonduvad looduslike elupaikade mõjutamisega ning uute bioloogilise mitmekesisuse kadumise ohtude lisandumisega seoses ajaloo suurima kuuse-kooreüraski levikuga Białowieża metsas“, võttis Metsaameti peadirektor 31. märtsil 2016 vastu otsuse nr 52, millega moodustati Białowieża ja Browski metskondade territooriumil „funktsionaalsed võrdlustsoonid“. Need moodustavad ligikaudu 33% Białowieża metskonna territooriumist ehk ulatuvad
4137,28 hektarile ning neid majandatakse 2012. aasta metsamajandamiskavas sätestatud meetmete kohaselt. Otsuses nr 52 on ette nähtud, et neis võrdlustsoonides toimub alates 1. aprillist 2016 vastavates metskondades kehtivaid metsamajandamiskavasid arvestades „metsa majandamine eesmärgiga suurendada võimalikult palju looduslike protsesside tulemusel tekkiva bioloogilise mitmekesisuse mõju“. Nimetatud otsuses on täpsustatud, et see tegevus piirdub järgnevaga:

„1)      inimesi ohustavate või tulekahju tekkimise seisukohast ohtlike puude raiumine koos raiutud puude jätmisega koha peale;

2)      nendes tsoonides metsandust käsitlevate normide tähenduses loodusliku taastumise toimuda laskmine;

3)      metsavarude jätmine seisundisse, mis piirab võimalikult palju inimeste metsas käimist, et takistada ülalnimetatud looduslike protsesside mõjutamist, välja arvatud punktis 4 nimetatud metsas käimine;

4)      metsatootmisega mitteseotud ülesannete täitmine, nagu maatükkide eraldamine teadusuuringuks ja sarnaseks tegevuseks;

5)      piki nende tsoonide piire feromoonlõksude paigaldamise teel kaitsepiirde rajamine ehk lahendused, mille eesmärk on takistada neist tsoonidest (ja neisse) kahjustavate organismide kandumist metsade elujõulisust ohustaval määral.“

Otsuses nr 52 on sätestatud, et seal nimetatud tsoonid ei hõlma siiski looduskaitsealasid.

46.      Nimetatud otsuse 2. jaos on sätestatud, et nendes Białowieża ja Browski metskondade metsades, mis jäävad võrdlustsoonide piiridest väljapoole, toimub metsamajandamiskavadel põhinev metsade majandamine kooskõlas säästva metsanduse põhimõtetega. On täpsustatud, et „majandamine toimub selliselt, et metsamajandamise meetmetega oleks tegelikult tagatud looduse kaitse“.

47.      Nimetatud otsuse 3. jao kohaselt „reguleeritakse Białowieża ja Browski metskondade halduspiirides toimuvaid loodusrikkuse inventeerimisega ning bioloogilise mitmekesisuse, looduslike elupaikade seisundi ja metsa ökosüsteemides süsiniku taseme jälgimisega seotud tegevusi, samuti igasuguste faktiliste andmete kogumist, Metsaameti peadirektori eraldiseisva määrusega looduse inventeerimise kohta kõigil selle ameti hallatavatel territooriumidel“. Selle jao punkti 2 kohaselt esitab Metsaameti Białystoki piirkondliku talituse direktor iga kahe aasta tagant (alates 31. jaanuarist 2017) aruande tegevuste jälgimise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse seisundi kohta Białowieża metsas.

48.      Otsuse nr 52 4. jao punkti b kohaselt on neil aladel erandina võimalik aktiivsete metsamajandamise meetmete võtmise keelust kõrvale kalduda seoses „tööde teostamisega, kui nende tööde teostamise kohustus tuleneb üldkohaldatavatest õigusnormidest, sealhulgas Natura 2000 alaga seotud kaitsekorralduskavast“.

49.      Metsaameti peadirektor võttis 17. veebruaril 2017(15) vastu neid kolme metskonda puudutava otsuse nr 51 „kuuse-kooreüraski poolt asustatud puude langetamise ning inimesi ohustavate ja tulekahju seisukohast ohtlike puude ära korjamise kohta Białowieża, Browski ja Hajnówka metskonna kõigi vanuseklassi puistutes“(16).

50.      Selle otsuse artiklis 1 on sätestatud, et „[a]rvestades kuuse-kooreüraski levikust tingitud erakordset ja katastroofilist olukorda Puszcza Białowieska alal, peavad Metsaameti Białystoki piirkondliku talituse direktor ning Białowieża, Browski ja Hajnówka metskondade metsainspektorid:

1.      langetama viivitamata Metsaameti hallatavates metsades inimestele ohtlikud puud, esmajärjekorras ühendusteede ja matkaradade ääres, hoolitsedes ennekõike avaliku julgeoleku eest;

2.      kooskõlas metsatulekahjude ennetamist käsitlevate sätetega kõrvaldama pidevalt kuivanud puud ning raiejäägid, sealhulgas äravedamise või tükeldamise ja äravedamise teel;

3.      langetama pidevalt ja õigel ajal kuuse-kooreüraski poolt asustatud puid kõigi vanuseklassi puistutes, koguma puidu kokku ja vedama selle mõistliku aja jooksul ära (või koorima ja ladustama);

4.      kasutades Metsaameti poolt 2016. aastal teostatud Puszcza Białowieska looduse inventeerimise tulemusi, viima ellu ja pidevalt ajakohastama strateegiad puistute taastamiseks pärast Puszcza Białowieska metsamassiivis toimunud kuuse-kooreüraski levikut, kasutades erinevaid meetodeid metsa uuendamiseks (looduslik taastumine, taasmetsastamine seemnete külvamise või taimede istutamise teel) ja kaitseks, et taastada taimekooslused ja iseäranis kaitsta Puszcza Białowieska Natura 2000 alasse jäävaid hinnalisi looduslikke elupaiku ning vajaduse korral teostada kunstlik taastamine, kasutades Puszcza Białowieskast pärinevaid puid ja põõsaid;

5.      jälgima punktis 4 nimetatud mõju, inventeerides regulaarselt metsade ja hinnates bioloogilise mitmekesisuse seisundit, kasutades suurt looduse inventeerimise alade võrgustikku;

6.      kasutama punktides 1–3 nimetatud raietegevusest saadud puitu peadirektori 17. jaanuari 2017. aasta otsuses nr 2 nimetatud Leśne Gospodarstwa Węglowe (metsa süsinikufarmid) projektis [projekt, mille eesmärk on suurendada tänu metsadele CO² ja teiste kasvuhoonegaaside sidumist]. Kuivanud puidu, mis ei ole [kuuse-kooreüraski poolt] asustatud (puhas surnud puit), võib ladustada loodud tühjaks jäänud aladele ja avatud maastikule loodud vaheladustuskohtadesse. Asustatud puit (kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud puit) tuleb tükeldada ja ladustada kooskõlas metsakaitseeeskirjades sätestatud nõuetega. Puidu ladustamise kohti kaitstakse tulekahju eest;

7.      korraldama Puszcza Białowieska piirkonna omavalitsuste elanike vajaduste rahuldamiseks punktides 1–3 nimetatud raietegevustes saadud puidu müümise süsteemi.“

51.      Selle otsuse artiklis 2 on sätestatud, et „artiklis 1 nimetatud raiete puhul ei kohaldata Puszcza Białowieska piirkonnas Metsaameti haldamisele antud metsade puhul puude vanuse või puistute funktsiooniga seotud piiranguid“.

52.      On tuvastatud, et pärast otsuse nr 51 vastuvõtmist alustati kuivanud ja kuuse-kooreüraski poolt asustatud puude raiumisega Białowieża, Browski ja Hajnówka metskonnas, ligikaudu 34 000 hektaril asuvas „metsataastamise tsoonis“, mis moodustab ligikaudu 54% Puszcza Białowieska Natura 2000 ala pindalast.

53.      Lisaks väidab komisjon, tuginedes Metsaameti väljastatud andmetele, et 2017. aasta algusest on Białowieża metsas raiutud kokku enam kui 35 000 m³ puitu, millest 29 000 m³ kuuske (ehk ligikaudu 29 000 puud). Metsaameti andmeid kasutanud valitsusvälistelt organisatsioonidelt saadud teabe kohaselt oli 2017. aasta maikuuks üle saja-aastaste puistute raiumise tulemusel saadud Białowieża metskonnas 2385,13 m³, Browski metskonnas 1874 m³ ja Hajnówka metskonnas 6540 m³ puitu.

B.      Kohtueelne menetlus

54.      Olles saanud teada 2016. aasta lisa vastuvõtmisest, nõudis komisjon rikkumismenetlusele eelneva menetluse elektroonilise infosüsteemi EU Pilot(17) kaudu Poola ametiasutustelt 7. aprillil 2016 selgitusi rea küsimuste kohta, mis puudutasid Białowieża metskonnas raiemahtude suurendamise mõju looduslike elupaikade ja ühenduse tähtsusega metsloomaliikide kaitsestaatuse säilitamisele Puszcza Białowieska Natura 2000 alal.

55.      Poola ametiasutused põhjendasid oma 18. aprilli 2016. aasta vastuses raiemahtude suurendamist kuuse-kooreüraski enneolematu levikuga.

56.      9. ja 10. juunil 2016 käisid komisjoni talitused Białowieża metsas, et uurida Puszcza Białowieska Natura 2000 ala kümmekonda erinevat sektorit.

57.      ELTL artikli 258 alusel saatis komisjon Poola ametiasutustele 17. juunil 2016 märgukirja, leides, et 2016. aasta lisas heaks kiidetud meetmed ei ole põhjendatud, et Poola ametiasutused on jätnud kontrollimata, et need meetmed ei kahjusta Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkust ning et raiemahu suurendamist lubades on nad rikkunud elupaikade direktiivist ja linnudirektiivist tulenevaid kohustusi.

58.      Poola keskkonnaminister teatas komisjoni keskkonnavolinikule 27. juuni 2016. aasta kirjas, et Puszcza Białowieska Natura 2000 ala elupaikade ja liikide kohta on vaja täiendavaid andmeid ning et nende inventeerimine on käimas.

59.      Poola ametiasutused vastasid märgukirjale 18. juulil 2016, vaieldes kõigile komisjoni etteheidetele vastu.

60.      Poola keskkonnaministri ja komisjoni keskkonnavoliniku vahel toimus 2017. aasta veebruaris ja märtsis kirjavahetus. Keskkonnaminister märkis, et inventeerimise esimesed tulemused on teada ning ta on otsustanud nende põhjal alustada 2016. aasta lisas ette nähtud raietega.

61.      Komisjon esitas 28. aprilli 2017. aasta kirjas Poola Vabariigile põhjendatud arvamuse, heites talle ette elupaikade direktiivi artikli 6 lõigetest 1 ja 3 ning artikli 12 lõike 1 punktidest a ja b, samuti linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 5 punktidest b ja d tulenevate kohustuste rikkumist. Põhjendatud arvamuse esitamise aega põhjendas komisjon eeskätt andmetega selle kohta, et raietega on alustatud, ning otsese ohuga, et Puszcza Białowieska Natura 2000 alale võib sellega kaasneda tõsine ja pöördumatu kahju.

62.      Poola Vabariik vastas põhjendatud arvamusele 26. mail 2017, leides, et ta ei ole ette heidetud rikkumisi toime pannud.

63.      Kuivõrd see vastus komisjoni ei rahuldanud, esitas ta käesoleva hagi.

C.      Menetlus Euroopa Kohtus

64.      Komisjon esitas eraldi dokumendiga, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 20. juulil 2017, ELTL artikli 279 ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõike 2 alusel ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohustada Poola Vabariiki kuni Euroopa Kohtu sisulise kohtuotsuse tegemiseni esiteks peatama – välja arvatud ohu korral elanikkonna julgeolekule – aktiivse metsamajandamise meetmed elupaikades 91D0 (rabametsad) ja 91E0 (lammimetsad pajude, paplite, leppade ja saarepuudega) ning üle saja-aastaste puistutega elupaigas 9170 (subkontinentaalne tamme-valgepöögimets), samuti valgeselg-kirjurähni, laanerähni, värbkaku, karvasjalg-kaku, herilaseviu, väike-kärbsenäpi, kaelus-kärbsenäpi ja õõnetuvi elupaikades ning saproksüülsete mardikate, see tähendab väike-punalamesklase, männisinelase, Phryganophilus ruficollis’e, Pytho kolwensis’e, Rhysodes sulcatus’e ja Buprestis splendens’i elupaikades ning teiseks peatama üle saja-aastaste surnud kuuskede kõrvaldamise ja puude langetamise metsaraie laiendamise raames Puszcza Białowieska Natura 2000 alal, millised meetmed tulenevad 2016. aasta lisast ja otsusest nr 51.

65.      Komisjon taotles Euroopa Kohtu kodukorra artikli 160 lõike 7 alusel ülalnimetatud ajutiste meetmete kohaldamist veel enne kostja seisukohtade esitamist, kuna on suur oht, et Puszcza Białowieska Natura 2000 ala elupaiku ja terviklikkust kahjustatakse tõsiselt ja pöördumatult.

66.      Euroopa Kohtu asepresident rahuldas 27. juuli 2017. aasta määrusega(18) selle taotluse ajutiselt kuni ajutiste meetmete kohaldamise menetlust lõpetava kohtumääruse tegemiseni.

67.      Komisjon täiendas 13. septembril 2017 ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, paludes Euroopa Kohtul määrata Poola Vabariigile karistusmakse, kui Poola Vabariik ei järgi selles menetluses talle pandud kohustusi.

68.      Poola Vabariik taotles 28. septembril 2017, et kohtuasi antaks arutamiseks Euroopa Kohtu suurkojale. Euroopa Kohtu asepresident andis selle taotluse Euroopa Kohtu kodukorra artikli 161 lõike 1 alusel lahendamiseks Euroopa Kohtule, kes määras kohtuasja selle tähtsust arvestades kodukorra artikli 60 lõike 1 kohaselt suurkojale.

69.      Euroopa Kohus rahuldas 20. novembri 2017. aasta määrusega(19) komisjoni taotluse kuni käesolevas kohtuasjas lõpplahendi tegemiseni, lubades erandina Poola Vabariigil jätkata 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 nimetatud meetmete võtmist, kui need on hädavajalikud ning proportsionaalsed selleks, et tagada otseselt ja viivitamatult inimeste julgeolek, ning tingimusel, et muud, vähem radikaalsed meetmed on objektiivsetel põhjustel võimatud. Euroopa Kohus pani Poola Vabariigile ka kohustuse hiljemalt 15 päeva jooksul selle määruse kättetoimetamisest teavitada Euroopa Komisjoni kõigist meetmetest, mida ta on käesoleva määruse täitmiseks võtnud, ning esitada üksikasjalikud põhjendused selle kohta, milliseid aktiivse metsamajandamise meetmeid ta kavatseb jätkata nende vajalikkuse tõttu avaliku julgeoleku tagamiseks. Komisjoni täiendava taotluse, mis puudutas karistusmakse määramist, jättis Euroopa Kohus lahendamiseks edaspidi.(20)

70.      Lisaks taotles komisjon 7. augustil 2017 Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud dokumendis, et käesolevat kohtuasja menetletaks eelisjärjekorras vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõikele 3. Euroopa Kohtu president rahuldas selle taotluse 9. augusti 2017. aasta otsusega. 11. oktoobri 2017. aasta määrusega(21) otsustas Euroopa Kohtu president aga omal algatusel määrata see kohtuasi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23a ja Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 133 sätestatud kiirendatud menetluses.

III. Poolte argumendid

A.      Vastuvõetavus

71.      Poola Vabariik leiab, et komisjoni teine, kolmas ja neljas etteheide on vastuvõetamatud osas, milles need puudutavad otsuses nr 51 käsitletud tegevusi Browski ja Hajnówka metskondade territooriumil. Esiteks on need etteheited põhjendamatult kaugeleulatuvad põhjendatud arvamuses esitatud etteheidetega võrreldes, kuivõrd viimastes käsitleti üksnes 2016. aasta lisa tagajärgi seoses Białowieża metskonnaga. Liiati ei ole hagi eset laiendatud mitte üksnes rationae loci, vaid ka ratione materiae, kuna otsuses nr 51 nimetatud tegevused erinevad 2016. aasta lisas nimetatutest. Teiseks on nende väidete sõnastus ebaselge, eriti küsimuses, kas need väited puudutavad üksnes 2016. aasta lisa vastuvõtmist või ka otsuses nr 51 ette nähtud tegevusi.

72.      Toetamaks oma seisukohta, et kõik esitatud etteheited on vastuvõetavad, tõi komisjon kohtuistungil välja, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et vaidluse eset võib pärast kohtueelset ja enne kohtumenetlust laiendada, kui etteheidetavad faktilised asjaolud on sama iseloomuga ja seonduvad sama tegevusega. Komisjoni hinnangul nähtub toimikust, et põhjendatud arvamuses Poola Vabariigile etteheidetavad faktilised asjaolud puudutasid Białowieża metskonda, kuna Poola ametiasutuste poolt selleks ajaks vastu võetud meetmed käsitlesid üksnes seda metskonda. Komisjon rõhutab aga, et Poola Vabariik võttis samad meetmed vastu ka Puszcza Białowieska Natura 2000 alale jäävate kahe ülejäänud metskonna suhtes. Leides, et tegemist on samasuguste faktiliste asjaoludega, mis seonduvad sama tegevusega, peab komisjon põhjendatuks seda, et kohustuste rikkumise hagi puudutab kogu territooriumi, millele vaidlusalused meetmed Euroopa Kohtule hagi esitamise päeva seisuga laienesid. Teiseks leiab komisjon, et sel juhul, kui tunnistada hagi vastuvõetamatuks põhjusel, et põhjendatud arvamus ei puudutanud selliseid faktilisi asjaolusid, mis leidsid aset pärast põhjendatud arvamuse esitamist, oleks komisjonil raske, kui mitte võimatu, teostada tõhusalt oma õigust kohtusse pöörduda. Komisjon toob sellega seoses välja, et põhjendatud arvamusega võrreldes kohustuste rikkumise hagis suurema territooriumi käsitlemine on tingitud üksnes Poola ametiasutuste endi valikutest võtta kohtueelse menetluse ajal vastu samasuguse iseloomuga otsused ja korraldada nende avaldamine hilinenult, mis välistab selle, et seda laiendamist saaks aktsepteerida komisjoni hagi vastuvõetamatuse põhjusena.

B.      Sisulised küsimused

1.      Komisjon

73.      Komisjoni esimese etteheite kohaselt rikkus Poola Vabariik elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 3 tulenevaid kohustusi, kiites heaks 2016. aasta lisa ning viies ellu seal sätestatud metsamajandamise meetmed, ilma et oleks kontrollinud, kas see ei kahjusta Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkust.

74.      Komisjon leiab, et kuivõrd 2016. aasta lisaga muudetakse 2012. aasta metsamajandamiskava, on see käsitatav kava või projektina, mis ei ole otseselt seotud Puszcza Białowieska Natura 2000 ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab sellele alale olulist mõju, kuna selles nähakse ette Białowieża metskonnas kasutusele võetava puidu kubatuuri kolmekordistamine. Erinevalt kaitsekorralduskavadest (Plan Zadań Ochronnych), ei ole metsamajandamiskavad käsitatavad kaitsekorralduskavadena elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuna neis ei määrata kindlaks Natura 2000 alade säilitamiseks vajalikke eesmärke ja meetmeid. Metsamajandamiskava eesmärk on üldjuhul reguleerida metsamajanduslikku tegevust, määrates kindlaks, kui suures mahus on maksimaalselt lubatav metsast puitu võtta, ning sätestades metsade kaitsemeetmed. Seega tuleb elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt enne selliste kavade vastuvõtmist või muutmist asjakohaselt hinnata nende mõju asjassepuutuvale Natura 2000 alale selle ala kaitse-eesmärkide seisukohast; käesoleval juhul see nii ka toimus, kuna Poola Vabariik hindas 2015. aastal 2016. aasta lisa mõju Puszcza Białowieska Natura 2000 ala säilitamisele.

75.      Komisjon leiab aga, et Poola ametiasutused jätsid kontrollimata, et 2016. aasta lisa ei kahjusta Natura 2000 ala terviklikkust, mis hõlmab selle ala ühenduse tähtsusega alaks ja erikaitsealaks määramise põhjuseks olnud kaitstava loodusliku elupaigaga seotud olemuslike tunnuste jätkusuutlikku säilitamist. Käesoleval juhul iseloomustavad kõnealuse Natura 2000 terviklikkust järgmised tunnused: seal toimuvad loomulikud ökoloogilised protsessid (puude looduslik taasteke, liikide looduslik valik, looduslik kooslusjärgnevus), liikide koosluse mitmekesisus ja sealsete puistute vanuseline struktuur, milles on oluline osakaal eluringi optimaalses või lõppfaasis olevatel puudel; surnud puude rohkust ning inimsekkumisest puutumatutele loodusmetsadele tüüpiliste ja sellistes looduslikes elupaikades elavate liikide olemasolu.

76.      Komisjon on eelkõige seisukohal, et Poola ametiasutused ei saanud Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkust kahjustava mõju puudumisega seotud teaduslikke kahtlusi välistada 2016. aasta lisa kehtestamiseks 2015. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamisele tuginedes, kuna see hinnang põhines 2012. aasta metsamajandamiskava vastuvõtmiseks 2012. aastal läbi viidud hindamisel ning see keskendus kuuse-kooreüraski poolt asustatud puistutele. Komisjon leiab samuti, et vajalikku kindlust metsamajandamistööde lubamiseks ei saanud anda ka hilisem võrdlusalade loomine ega inventeerimistööd.

77.      Täpsemalt toob komisjon välja, et surnud ja surevate puude väljavedamine, sanitaarraies seisnevad metsamajandusmeetmed, subkontinentaalsete tamme-valgepöögimetsade ning lammimetsade üle saja-aastastes puistutes puude langetamine ning kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle saja-aastaste surevate või surnud kuuskede väljavedamine, mis on ette nähtud 2016. aasta lisas, kujutavad „võimalikku ohtu“ 2015. aasta kaitsekorralduskavas nimetatud looduslikele elupaikadele ja sealsete liikide elupaikadele. Seevastu ei ole kuuse-kooreüraski tegevus käsitatav „võimaliku ohuna“, kuna just kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede väljavedamist käsitatakse 2015. aasta kaitsekorralduskava lisas 3 ohuna kolme kaitstava linnuliigi elupaikadele.

78.      Lisaks rõhutab komisjon, et teaduses on tänapäeval kuuse-kooreüraski levikuetappe täheldatud seda tüüpi metsade elutsükli loomuliku osana. Liiati ei jälgita seda kuidagi kogu Białowieża rahvuspargi territooriumil, kus elupaikade kaitsestaatus on parem kui Metsaameti hallatavates metsades, kus teostatakse sanitaarraiet. Teadusuuringud kinnitavad ka igasugusele inimsekkumisele keelatud Białowieża metsa elupaikade paremat kaitsestaatust. Teadlased kardavad samuti, et surnud või surevate puude väljavedamine viib puistute vanuselise struktuuri tasakaalust välja, vähendab kaitstavate liikide ja elupaikade mitmekesisust ning toob kaasa paljude kaitstavate loomade oluliste toitumisallikate kadumise. Sanitaarraie käigus surnud puude väljavedamine on niisiis kokkusobimatu kaitstavate piirkondade säilitamise eesmärkidega, surnud puude metsa jätmine on vajalik bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.

79.      Komisjoni väitel nähtub ka Poola ametiasutuste vastusest EU Pilot’i küsimustele, et 2016. aasta lisas heaks kiidetud meetmed võetakse 5100 hektaril, mis moodustab 58% Białowieża metskonna ning 8% Puszcza Białowieska Natura 2000 ala pindalast. Komisjon toob selles osas välja, et vastuses põhjendatud arvamusele märkisid Poola ametiasutused, et kui arvestada võrdlusaladega, siis ulatub 2016. aasta lisa kohaldamisala 3401 hektarile, mis on 5,4% Puszcza Białowieska Natura 2000 alast. Komisjon rõhutab, et selliselt võetud meetmete tegelik mõju on märksa suurem, kuna Poola ametiasutused on ka ise tunnistanud, et kuuse-kooreüraski leviku takistamisele suunatud tegevused ulatuvad kokku 34 000 hektarile, samas kui nende võrdlusalade pindala, kus neid meetmeid ei võeta, on 17 0000 hektarit. Neil asjaoludel leiab komisjon, et kõnealuste meetmete mõju keskkonnakaitsele ei saa nimetada tähtsusetuks, arvestades, et kehtestades 2012. aasta metsamajandamiskavas kuni aastani 2021 raiemahuks 63 471 m³, olid pädevad asutused pärast keskkonnamõju hindamist leidnud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide seisukohast tasakaalustatud raiemahu suuruse.

80.      Komisjoni hinnangul ei arvestanud Poola ametiasutused kogu otsustusprotsessi jooksul teadusringkondade poolt esitatud kahtluste ja arvamustega. Sellega seonduvalt põhines 2015. aastal keskkonnamõju hindamine esiteks vääral metoodikal, kuna selles ei arvestatud 2015. aasta kaitsekorralduskavas käsitletud elupaikade ja loomaliikide erilisi kaitse-eesmärke, ning teiseks põhines see 2012. aasta hindamisel, mis keskendus kuuse-kooreüraski poolt asustatud puistutele. Selles hinnangus ei määratletud, mida tähendab kõnealuse Natura 2000 ala terviklikkus, ega toodud välja, kuidas kavandatavad meetmed võiksid seda kahjustada. On oht, et ette nähtud metsamajandamise meetmeid hakatakse ellu viima nende elupaikade ja liikide kaitse vajaduste ja -eesmärkidega piisavalt arvestamata. Lisaks ei võetud 2016. aasta lisa vastu ajakohastatud andmete alusel, kuna nende liikide levila paremaks tundmaõppimiseks viisid Poola ametiasutused 2016. aastal läbi ala inventeerimise, mille lõplikke tulemusi põhjendatud arvamuse esitamise ajal veel ei olnud.

81.      Viimati nimetatud argumendi toetuseks meenutab komisjon, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tohi asjaomase ala terviklikkusele prognoositava mõju puudumise suhtes teaduslikust seisukohast olla mingisugust põhjendatud kahtlust just projekti heakskiitva otsuse vastuvõtmise hetkel.(22) Sellest tulenevalt rikkus Poola Vabariik elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 juba pelgalt seetõttu, et 2016. aasta lisa heaks kiites ei saanud keskkonnaminister olla kindel, et selles lisas kavandatud meetmetel ei ole Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkust kahjustavat mõju. Sellest tulenevalt ei ole selle sätte rikkumine ühegi meetmega heastatav, isegi kui hiljem tuvastatakse, et sellist kahjustavat mõju ei ole, sest ajal, mil lisa vastu võeti, ei olnud positiivse otsuse vastuvõtmise tingimused täidetud.

82.      Komisjon leiab, et seetõttu ei saa „võrdlusalade“ loomist 33%-l Natura 2000 alast käsitada 2016. aasta lisa rakendamise kahjulikku mõju leevendava meetmena. Esiteks ei olnud need alad 2015. aasta keskkonnamõju hindamise ese. Teiseks ei võimalda nende alade loomine selle lisa rakendamisest tingitud kahjulikku mõju vältida ega vähendada. See seisneb tegelikult üksnes Białowieża metskonna ühes osas varasema olukorra säilitamises, ent ei piira 2016. aasta lisas kavandatud meetmetest tulenevat kahjulikku mõju selle metskonna ülejäänud territooriumil, mis on palju suurem. Lisaks on „võrdlusalad“ määratud meelevaldselt. Nende alade määramine ei mõjuta tegelikult lisas kindlaks määratud maksimaalset raiemahtu ja nende alade määratlemisega kaasneb Białowieża metskonna ülejäänud territooriumil puude veelgi intensiivsem langetamine.

83.      Lisaks toob komisjon välja, et nende alade välistamise osas on võimalik teha erandeid, kuna otsuse nr 52 artikli 4 punkti b kohaselt on lubatud neil võrdlusaladel kehtestatud piirangutest mitte lähtuda ning otsus nr 51 kohustab kuuse-kooreüraski poolt asustatud kõigisse vanuseklassidesse kuuluvaid puid ja kuivanud puid langetama ja kõrvaldama, neid alasid arvesse võtmata.

84.      Teises etteheites leiab komisjon, et Poola Vabariik, rakendades 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 ette nähtud aktiivseid metsamajandamismeetmeid, on rikkunud elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 1 ja linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

85.      Komisjon leiab, et vastavalt linnudirektiivi artikli 4 lõigetele 1 ja 2 peavad liikmesriigid selle direktiivi I lisas nimetatud lindude, kelle tõttu on loodud erikaitseala, ning selles lisas nimetamata rändliikide elupaikadega seoses rakendama erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal. Puszcza Białowieska Natura 2000 ala looduslike elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamine puudutab linnudirektiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt eeskätt järgmisi liike: herilaseviu, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, värbkakk, karvasjalg-kakk, väike-kärbsenäpp ja kaelus-kärbsenäpp. Õõnetuvi kuulub selle direktiivi artikli 4 lõikes 2 nimetatud rändliikide hulka.

86.      Komisjon rõhutab, et linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi eesmärk on nende liikide elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamine ja taastamine ning mitte üksnes nende liikide väljasuremise tõkestamine. Seega on argument, et raiemahu suurendamine on lindude kaitset käsitlevate sätetega kooskõlas, kuna rähnipaaride minimaalne arv sel alal jääb muutumatuks, alusetu.

87.      Komisjon leiab lisaks, et üksnes Puszcza Białowieska Natura 2000 ala kaitsemeetmete sisse kirjutamine 2015. aasta kaitsekorralduskavasse, ilma nende tegeliku kohaldamise võimaluseta, ei ole piisav, et lugeda elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud vajalike kaitsemeetmete kehtestamise kohustus täidetuks. See „kehtestamine“ nõuab tegelikult seda, et kõnealuseid meetmeid oleks reaalselt võimalik rakendada ja et neil oleks kasulik mõju. Selline tõlgendus kehtib ka linnudirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohta.

88.      Aktiivsete metsamajandamise meetmete, nagu puude langetamine, sanitaarraie ja taasmetsastamine, rakendamine elupaikades, mille kaitsestaatuse säilitamine sellised tegevused neid ohuna käsitledes formaalselt välistab, läheb vastuollu kaitsemeetmetega, mille sisuks on eeskätt „vähemalt 10% ulatuses üle saja-aastastest puudest koosnevatel puhtpuistutel metsamajandamise meetmete välistamine“, „surnud puude säilitamine“ ning „üle saja-aastaste surnud kuuskede säilitamine kuni nende täieliku mineraliseerumiseni“. Alad, kus neid tegevusi kavandatakse, langevad kokku aladega, kus asuvad üle saja-aastased puistud ning saproksüülsete mardikate, eelkõige väike-punalamesklase ja männisinelase elupaigad. Ka on kaitsemeetmetega vastuolus ning takistavad nende kasuliku mõju avaldumist raiemahtude kolmekordistamine kuni aastani 2021 ja sellega kaasnev puude kõrvaldamine. Need tegevused kujutavad endast ohtu 2015. aasta kaitsekorralduskava 3. lisas nimetatud linnuliikide ja saproksüülsete mardikate elupaikadele ning looduslikele elupaikadele.

89.      Kõnealused tegevused mitte üksnes ei suurenda neid ohtusid, vaid raskendavad lisaks ka 2015. aasta kaitsekorralduskavaga kehtestatud kaitsemeetmete rakendamist. Samuti võib neil olla kahjulik mõju teatud saproksüülsete mardikate liikide, eriti Phryganophilus ruficollis’e ja Buprestis splendens’i üldisele kaitsestaatusele Poolas ja Euroopas, kuivõrd Puszcza Białowieska Natura 2000 ala on üks nende viimastest või üks nende olulisematest levikualadest liidus.

90.      Kolmandas etteheites leiab komisjon, et Poola Vabariik on 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 sätestatud metsamajandamismeetmeid rakendades rikkunud elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktidest a ja d tulenevaid kohustusi, kuna need meetmed ei võimalda vältida selle direktiivi IV lisa punktis a loetletud saproksüülsete mardikate, see tähendab väike-punalamesklase, Buprestis splendens’i, Phryganophilus ruficollis’e ja Pytho kolwensis’e paljunemis- või puhkepaikade kahjustamist või hävitamist ning kujutavad seetõttu tõsist ohtu nende ellujäämisele.

91.      Elupaikade direktiivi artiklist 12 tuleneb liikmesriikidele kohustus vastu võtta terviklik õigusraamistik ning rakendada konkreetsed meetmed selles lisas nimetatud liikide populatsioonide kahanemise pidurdamiseks. Range kaitse süsteem eeldab seda, et vastu tuleb võtta omavahel seostatud ja kooskõlastatud ennetavad meetmed, mis võimaldavad tõhusalt vältida nende liikide paljunemis- või puhkepaikade kahjustamist või hävitamist.(23)

92.      Komisjon väidab, et kõik selle range kaitse alla kuuluvad saproksüülsete mardikate liigid vajavad oma elutsükli jooksul kas püstiseid või maapinnal olevaid surevaid või surnud puid. Mitu teadusuuringut kinnitavad, et surnud kuused on väike-punalamesklase oluliseks elupaigaks ja tema elutsüklis kesksel kohal. Kaks või kolm aastat pärast kuuse surma või selle mineraliseerumise edasistes etappides asustavad puu teised saproksüülsete mardikate liigid, sealhulgas Pytho kolwensis ja Phryganophilus ruficollis. Raiemahtude, eriti kuuse raiemahtude suurendamine ning kuuse-kooreüraski poolt asustatud surnud ja surevate puude väljavedamine viib nende rangelt kaitstud liikide surmani ning nende paljunemis- ja puhkepaikade hävimiseni. Need kändudes ja puukoore all elavad liigid on vähenähtavad, võimatu on valida selliseid tõhusaid leevendusmeetmeid nagu valikuline puude langetamine. Ainus kohane meede, mis saab nende liikide paljunemis- ja puhkepaikade hävimist takistada, on nende teadaolevates elupaikades mitte sekkuda.

93.      Elupaikade direktiivi artiklis 12 sisalduvad keelud on absoluutsed, sõltumata sellest, kas või kui palju seal range kaitse meetmete kohaldamisalas olevatesse liikidesse kuuluvaid isendeid on. Sellega, et väike-punalamesklased on väga levinud, ei saa niisiis õigustada nende keeldude rikkumiseni viia võivaid metsamajandamise meetmeid. Phryganophilus ruficollis on pealegi väga haruldane liik, millel on vaid neli teadaolevat elupaika Poolas, millest kaks Białowieza metskonnas, nii et ka üheainsa elupaiga kaotusel võib olla märkimisväärne kahjulik mõju selle liigi kaitsestaatuse säilitamisele Euroopas. Mis puudutab aga Buprestis splendens’it, siis see liik esineb Poolas üksnes Puszcza Białowieska Natura 2000 alal. Viimaks on see ala viimane ja kõige tähtsam Pytho kolwensis’eelupaik Poolas, ning seda liiki esineb liidus veel vaid Rootsis ja Soomes.

94.      Neljandas etteheites leiab komisjon, et Poola Vabariik on rikkunud linnudirektiivi artikli 5 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi, jättes kehtestamata üldised looduskaitsenormid, tõkestamaks eeskätt pesade tahtlikku hävitamist ning Puszcza Białowieska Natura 2000 alal selle direktiivi I lisas nimetatud liikide valgeselg-kirjurähni, laanerähni, värbkaku ja karvasjalg-kaku häirimist.

95.      Komisjon leiab, et elupaikade direktiivi artikli 12 eeskujul tuleneb ka linnudirektiivi artiklist 5 liikmesriikidele kohustus lisaks täieliku õigusliku raamistiku kehtestamisele rakendada konkreetseid ja üksikasjalikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusaid rakendusmeetmeid. Selline nõue tuleneb kohustusest pidurdada nende linnuliikide arvukuse kahanemist. On niisiis ilmne, et Natura 2000 alal looduslikult elavate liikide jaoks paljunemise ja puhkamise seisukohast keskse tähtsusega elupaikades metsa raiemahtude oluline suurendamine suurendab nende pesade hävitamise ning nende tahtliku häirimise ohtu, sealhulgas paljunemisperioodil.

96.      Puszcza Białowieska Natura 2000 ala on valgeselg-kirjurähni ja laanerähni kõige olulisem esinemisala Poolas. Surevad ja surnud puud, eriti üle saja-aastased kuused, on nende kahe rähniliigi jaoks kõige olulisemad toitumis- ja paljunemiskohad. Tuhandete kuuse-kooreüraski poolt asustatud puude eemaldamisega kaasneb nende rähnide elupaikade tahtlik hävitamine ning nende liikide suuremahuline häirimine. Poola ametiasutused ei ole selle kohta esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et need kaks rähniliiki saavad nende elupaikades rohkemate puude langetamisest kasu, see on, vastupidi, nende liikide arvukuse vähenemist kiirendava iseloomuga. Lisaks ei ole andmeid, millest nähtuks, kas pärast kuuse-kooreüraski leviku lõppemist nende rähniliikide populatsioon suureneb või väheneb. Noorte kuuskede istutamise korral on vaja kümnendeid selleks, et rähnidele tekiks selline kohane elupaik, nagu see on vanadest ja eriti üle saja-aastastest puudest koosnevas metsas. Viimaks tuleb arvesse võtta, et kuuse-kooreüraski levikupiirkondades uuenevad kuusemetsad iseeneslikult, ilma inimsekkumise vajaduseta.

97.      Samuti leiab komisjon, et surevad või surnud puud on olulisteks pesapaikadeks rähnide tehtud õõnsustest sõltuvate värbkaku ja karvasjalg-kaku jaoks. Kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede suuremahuline eemaldamine on nende paljunemisalade hävimise oluline faktor. Puszcza Białowieska Natura 2000 ala on aga üks värbkaku ja karvasjalg-kaku tihedaima asustusega levilaid. Tõsiasi, et värbkaku esinemistihedus on seal suurem kui selle keskmine esinemistihedus Poolas, ei õigusta selliste aktiivsete metsamajandamismeetmete rakendamist, mis võivad häirida selle liigi isendeid ja hävitada nende pesi.

98.      Saadud teabest nähtub samuti, et puude langetamine ja kõrvaldamine toimus ka kõnealuse nelja rähni- ja kakuliigi pesitsusajal. 2016. aasta lisa ning otsus nr 51 võimaldavad puude langetamist ajalise piiranguta. Seega ei saa välistada nende liikide häirimise keelu rikkumist pesitsusajal.

2.      Poola Vabariik

99.      Esimese etteheite kohta, mis puudutab elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 rikkumist, leiab Poola Vabariik kõigepealt, et nii nagu 2012. aasta metsamajandamiskava, on ka selle 2016. aasta lisa „kaitsekorralduskavaks“ elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses. Poola Vabariigi hinnangul on metsamajandamiskava tehniline abivahend kaitsekorralduskava rakendamiseks. Kuivõrd kaitsekorralduskava ei puuduta raiemahtusid erinevate metskondade territooriumidel, vaid seal märgitakse üksnes ära liikide ja elupaikade kaitseks vajalike tegevuste elluviimise kohad, ei ole selle kohaldamine ilma metsamajandamiskavata võimalik. Järgnevalt rõhutab Poola Vabariik, et 2015. aastal läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine näitas, et 2016. aasta lisas sätestatud metsamajandamise meetmete rakendamisel ei ole mingisugust negatiivset mõju Puszcza Białowieska Natura 2000 ala kaitstavatele liikidele ja elupaikadele ega selle ala sidususele ega terviklikkusele.

100. Käesoleval juhul tulenes 2012. aasta metsamajandamiskavas märgitud raiemahtude suurendamise vajadus eelkõige sellest, et kaitsekorralduskavas sel ajal ette nähtud kaitsemeetmete võtmine ei olnud täielikult võimalik. 2016. aasta lisa lubas täita kuuse-kooreüraski leviku piiramisega seotud kaitse-eesmärgid. Sellega seoses tuleb rõhutada, et 2016. aasta lisas sätestatud raiemaht, see tähendab 188 000 m³ on selgelt väiksem, kui oli sätestatud metsamajandamiskavades, mis käsitlesid aastaid 1992–2001 (308 000 m³) ja 2002–2011 (302 000 m³). Komisjon ei täpsusta, mis põhjustel oli varasem suurem raiemaht selle Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide seisukohast vastuvõetav.

101. Mis puudutab komisjoni seisukohta, et 2016. aasta lisa kahjulikku mõju Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkusele ei ole hinnatud, siis leiab Poola Vabariik, et 3. oktoobri 2008. aasta keskkonna- ja keskkonnakaitse-alasele teabele juurdepääsu, ühiskonna keskkonnakaitses osalemise ja keskkonnamõju hindamise seaduse (ustawa o udostępnianiu informacji o środowisku i jego ochronie, udziale społeczeństwa w ochronie środowiska oraz o ocenach oddziaływania na środowisko) kohaselt(24) oli vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine, kuna Białystoki piirkonna keskkonnakaitse direktor pidas võimalikuks, et kõnealuse lisa rakendamine võib avaldada mõju Puszcza Białowieska Natura 2000 alale. Seetõttu ei olnud 2016. aasta lisa võimalik heaks kiita enne, kui oli kontrollitud, et kavandatavatel meetmetel ei ole sellele alale negatiivset mõju. Pärast keskkonnamõju hindamist jäeti Białystoki piirkonna keskkonnakaitse direktori negatiivse arvamuse tõttu kõrvale selle lisa esimene eelnõu, mis käsitles 317 894 m³ suurust raiemahtu. Viimaks, pärast uut hindamist, mis näitas nimetatud alale arvestatava negatiivse mõju puudumist, piirati 2016. aasta lisas raiemaht 129 000 m³-ga. Niisiis, nagu ka komisjon tunnistas, viidi hindamine läbi. 2016. aasta lisal on ka, vähemalt keskpikas perspektiivis, märkimisväärne positiivne mõju mitmele 2015. aasta kaitsekorralduskavas sätestatud elemendile ning raiemahu muutmine on vältimatu selles ette nähtud kaitsemeetmete rakendamiseks. Lisaks ei ole selles lisas ette nähtud loomade tahtlikku tapmist, püüdmist või häirimist. Paljunemis- ja puhkealade praegune kaitsestaatus säilitatakse vastavalt 2015. aasta kaitsekorralduskava sätetele.

102. Poola Vabariik leiab ka, et komisjon on tegelikult ekslikult eeldanud, et 2016. aasta lisas nimetatud meetmed võivad iseenesest Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkusele kahjulikku mõju avaldada. Komisjon on seejuures koos elupaikade direktiivi artikli 6 lõikega 3 kooskõlas läbi viidud 2016. aasta lisa keskkonnamõju hindamisega arvesse võtmata jätnud ka kõik selle Natura 2000 alaga ning selle Natura 2000 ala kõige olulisema aspektiga seotud empiirilised andmed ning teaduslikud ja ajaloolised dokumendid. See puudutab asjaolu, et Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkus on sajandite jooksul kujunenud inimtegevuse tulemusena säästva metsamajandamise teel. Konkreetselt oli põhjuseks, miks Puszcza Białowieska PLC200004 ala Natura 2000 alana määramise ajal oli seal nii suur elupaikade ja liikide osakaal, Białowieża metsa majandamine ehk minevikus istutatud puistutes puude raiumine. Tegelikult on puistute, eriti kuusemetsade hävingu põhjustanud komisjoni survel 2012. aasta metsamajandamiskavas ette nähtud raiemahu drastiline vähendamine vananevates metsades. Białowieża metsaressursside säästva majandamise katkestamine on soodustanud kuuse-kooreüraski levikut. Seetõttu on hakanud tekkima muutused kaitstavates elupaikades. Näiteks tähtsaks elupaigaks olevad tamme-valgepöögimetsad on hakanud muutuma soodeks ja heinamaadeks. Poola ametiasutused on seetõttu kuuse-kooreüraski levikuga võitlemiseks välja töötanud leevendusprogrammi, kus kõigepealt teostatakse Puszcza Białowieska Natura 2000 ala kõigi elupaikade ja liikide seisundi inventeerimine, mille tulemusi Poola Vabariigi poolt kostja vastuse esitamise ajaks veel ei olnud. Selles kontekstis kujutab 2016. aasta lisa vastuvõtmine endast katset naasta varasemate majandamismeetodite juurde.

103. Neil asjaoludel seaks nende kaitsemeetmete katkestamine ohtu Natura 2000 ala terviklikkuse ja seal asuvate elupaikade püsimise. Niisiis on komisjon ekslikult leidnud, et Białowieża mets on olemuselt puutumatu ning et selles metsas esindatud liigid on tüüpilised inimtegevusest häirimata aladele. Näiteks varem seal seoses loomade karjatamisega esinenud teelehe-mosaiikliblikat (Euphydryas aurinia) seal pärast karjatamise lõppemist enam ei esine.

104. Aktiivsete metsamajandamismeetmete võtmise on valinud ka teised liikmesriigid. Austria Vabariigis on käivitatud rahvusparkides ja kõrge loodusväärtusega aladel kuuse-kooreüraski leviku piiramise programm, mille raames on tööde tegemise keeld säilitatud „bioloogilise mitmekesisuse keskustes“, kaitstes metsamajandamismeetmete rakendamisega samal ajal ka naabruses asuvaid majandatavaid metsi. Üldiselt on soovitatav, et alad, kus kaitstakse looduslikke protsesse, nagu rahvuspargid, oleksid selgelt jagatud piirkondadeks, kus inimsekkumist ei toimu, ning äärealadeks, kus tegeldakse selliste tegevustega, mille eesmärk on kuuse-kooreüraski leviku tõkestamine. Võrdlusalade loomisega lähenes Poola Vabariik sellele samamoodi. Lisaks leiab see liikmesriik, et isegi kui metsamajandamise meetmetel on kahjulik mõju rähnide populatsiooni suurusele, pole see mõju suur, sest Puszcza Białowieska Natura 2000 ala kaitsekorralduskava kohaselt saab rähnide arvukus jääda võrdlemisi kõrgeks. Teiseks, erinevalt komisjoni seisukohast, ei saa võrdlusalade loomist ühelgi juhul käsitada nõustumisena võetud meetmete negatiivse keskkonnamõju esinemisega ega katsena sellist mõju leevendada.

105. Poola Vabariik leiab ka, et 2016. aasta lisas ette nähtud tegevused on kooskõlas 2015. aasta kaitsekorralduskavaga. Selle kaitsekorralduskava kohaselt on sellised metsamajandamise meetmed nagu puude langetamine ja langetamisele eelnev raie, välistatud vähemalt 10% ulatuses üle saja-aastastest puudest koosnevates puhtpuistutes. Neis puistutes teostatakse kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede eemaldamiseks üksnes sanitaarraiet. Kuivanud puid ei kõrvaldata. Lisaks ei teostata sanitaarraiet looduskaitsealadel ning soistes ja niisketes elupaikades. Ala, kus sanitaarraiet ei teostata, ulatub 7123 hektarile, mis moodustab 58% Białowieża metskonna territooriumist. Poola Vabariik rõhutab, et nende tegevuste üle otsustamisel võeti arvesse seda, et need 2016. aasta lisas ette nähtud tegevused puudutavad üksnes 5,4% kõnealuse ala pindalast (ehk 3401 hektarit). Neil asjaoludel välistas 2015. aastal elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt läbi viidud keskkonnamõju hindamine selle, et 2015. aasta kaitsekorralduskavas määratletud potentsiaalne oht seoses surnud ja surevate puude kõrvaldamisega võiks realiseeruda.

106. Saproksüülsete mardikate osas rõhutab Poola Vabariik veel, et Buprestis splendens’i elupaigaks olevaid kuivanud mände ei kõrvaldata. Väike-punalamesklase populatsioonid koonduvad 2016. ja 2017. aastal ligi 12 000 puu põhjal tehtud uuringute kohaselt haabadele ja saarepuudele.

107. Sellega seoses väidab Poola Vabariik, et alates 2016. aasta aprillikuust teostatav inventeerimine on esimene sellelaadne projekt, mille raames hinnatakse objektiivselt ja statistiliselt kontrollitult erinevaid bioloogilise mitmekesisusega seotud elemente kogu Białowieża metsa alal korrapärase süsteemi järgi valitud 1400 levilal. Männisinelasepuhul on kõige tõsisemaks ohuks mändide hulga vähenemine iseäranis rahvuspargi erikaitsealal. Pytho kolwensis’e, Phryganophilus ruficollis’e ja Rhysodes sulcatus’e jaoks lähtub kõige tõsisem oht aga suurte surnud puude juurdetekke katkemisest, mille põhjustab vanemate kuusikute kiire kuivamine seoses kuuse-kooreüraski levikuga.

108. Lisaks avaldab surnud kuuskede kõrvaldamisega seotud raie positiivset mõju eremiitpõrnika ja Buprestis splendens’i elupaikadele, suurendades metsas valguse kättesaadavust. Teiste liikide (väike-punalamesklane, männisinelane ja Rhysodes sulcatus) puhul ei ole kuusk nende eelistatuim elupaik. Praegu on Białowieża metsas keskmiselt 64 m³ surnud puid hektari kohta. Arvestades, et maastikule tekib surnud puid pidevalt juurde, on nende mardikaliikide elupaikade turvalisus täielikult tagatud. Poola Vabariik täpsustab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnati kavandatud tegevuste mõju kõigile Puszcza Białowieska Natura 2000 alal kaitstavatele elementidele.

109. Poola Vabariigi hinnangul tuleks arvestada ka võrdlusalasid, mille eesmärk ei ole kõnealuste metsamajandamise meetmete väidetava negatiivse mõju heastamine või leevendamine. Need alad on loodud kooskõlas ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttega, võrdlemaks neid Białowieża metsa teiste piirkondadega. Lisaks ei ole nende võrdluspiirkondade asukohti valitud suvaliselt. Nende asukoht on seotud looduslike elupaikade kaitsestaatusega ja sellega, et neis kohtades ei ole vaja täita 2015. aasta kaitsekorralduskavast tulenevaid kaitseülesandeid. Komisjon ei saa Poola ametiasutustele ette heita seda, et nad ei ole võrdlusalade osas läbi viinud keskkonnamõju hindamist. Neid põhjendusi järgides tuleks sama kriitiliselt suhtuda kogu Białowieża metsas majandustegevuse katkestamisse, mida komisjon nõuab.

110. Komisjon eksib, leides, et tegevusetus mõjutaks bioloogilist mitmekesisust positiivselt. Alates 2016. aasta aprillikuust teostatava inventeerimise tulemustest nähtub näiteks, et Białowieża rahvuspargi range kaitse alas on täheldatav üksainus männisinelaseasurkond, samas kui Białowieża metskondade territooriumil on seda täheldatud 70 juhul. Sarnane olukord valitseb rea teiste liikide puhul.

111. Parimate kättesaadavate teaduslike teadmiste arvesse võtmise osas väidab Poola Vabariik, et lähtudes sellest, kuidas tema seda määratlust tõlgendab, on ta lähtunud konkreetse asja asjaoludest, võttes arvesse kõiki seisukohti ja konkreetse alaga seotud piiranguid. Samuti võttis ta enne kaitsemeetmete rakendamist arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena saadud andmeid. Kuivõrd tegemist on dünaamilise protsessiga, siis saadakse jätkuvalt ka uusi andmeid.

112. Sellega seoses täpsustab Poola Vabariik, et Białowieża mets on sedavõrd eriline ja ainulaadne ökosüsteem, et selle metsa olukorrale ei saa niisama lihtsalt üle kanda teistes ökosüsteemides läbi viidud erinevate organismide vastastikust sõltuvust käsitlevate uuringute tulemusi. Kuigi Poola Vabariik möönab, et üks osa teaduskogukonnast on asustatud puude langetamise teel toimuva kuuse-kooreüraski leviku tõkestamise vastu, meenutab ta, et on olemas ka rida teadustöid, mille kohaselt kaasneksid Białowieża metsas kuuse-kooreüraski vastu suunatud sekkumise puudumisega väga tõenäoliselt tõsised ja pöördumatud kahjulikud tagajärjed looduslikele elupaikadele ja nende liikide elupaikadele, mille kaitseks Puszcza Białowieska Natura 2000 ala loodud on. Lisaks tsiteerib Poola Vabariik artiklit,(25) mille kohaselt „tuleneb Białowieża rahvuspargi püsivatel uuringualadel läbi viidud mitmeaastastest uuringutest, et bioloogilise mitmekesisuse kõrgetasemeliseks kaitseks ja säilitamiseks peaks range kaitse olema üksnes täiendav ja mitte põhiline strateegia“.

113. Seoses teise etteheitega, mis puudutab elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 ja linnudirektiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 rikkumist, leiab Poola Vabariik, et 2016. aasta lisa on kooskõlas 2015. aasta kaitsekorralduskavaga, millega on täidetud elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud vajalike kaitsemeetmete kehtestamise kohustus. 2016. aasta lisa kujutab endast kaitsemeetmete rakendamist. See tagab nende looduslike elupaikade ning looma- ja taimeliikide, mille jaoks Puszcza Białowieska Natura 2000 ala loodud on, soodsa kaitsestaatuse säilitamise või taastamise. Nende meetmete rakendamata jätmisega kaasneks kaitstavate väärtuslike elupaikade hävimine.

114. 2015. aasta kaitsekorralduskavas subkontinentaalsete tamme-valgepöögimetsade jaoks sätestatud aktiivsed kaitsemeetmed seisnevad eelkõige puistute koostise kohandamises nii, et see vastaks neis puistutes asuvatele looduslikele elupaikadele, kus domineerivad haavad, kased, männid ja harvem kuused. Nende meetmete hulgas on ka metsa hooldamise ja säilitamisega seotud meetmed, mille eesmärk on üksikult kasvavate lehtpuuliikidesse kuuluvate puude ja võrsete muu taimestiku alt vabastamine ja nende eest hoolitsemine. Need meetmed on otseselt üle kantud 2012. aasta metsamajandamiskavasse. Nende aktiivsete kaitsemeetmete rakendamine on aga seotud sellega, kui palju puitmassi raiutakse.

115. „Ökoloogiaalaste teadmiste“ ja terve mõistusega on vastuolus komisjoni väited, nagu ei oleks põhjendatud argument seoses asjaomase liigi populatsiooni säilitamisega 2007. aasta standardsel andmevormil (edaspidi „standardne andmevorm“) ja 2015. aasta kaitsekorralduskavas näidatud tasemel. Kui igal konkreetsel Natura 2000 alal kaitstava liigi arvukus peaks pidevalt kasvama suuremaks, kui standardsel andmevormil näidatud, kaasneks sellega asjaomasel territooriumil ökosüsteemi ettearvamatu areng. Niisiis on küsimus aktsepteeritavas tasemes.

116. Białowieża metsa osade kaitstavate liikide populatsioonides täheldatud kvantitatiivsete muutuste põhjuseks on toidu suurenenud kättesaadavus, mis on seotud lühiajalise häirega, see tähendab kuuse-kooreüraski suuremahulise levikuga. Pikemas perspektiivis on selle olukorra looduslikuks tagajärjeks järsk langus. Laanerähni ja valgeselg-kirjurähni arvukus jääb suhteliselt kõrgeks. Rahvuspargi piirialadel ei toimu suurt arvulist muutust, kuna seal ei ole kuuse-kooreüraski levik massiivne. See olukord on tingitud sellest, et neis puistutes moodustavad kuused väikese osa ning sealsed metsa-elupaigad on teistsugused. Sellest tuleneb, et neis elupaikades, mida iseloomustavad erinevad näitajad, mille tõttu kalduvad need kuuse-kooreüraski massilise leviku tõttu kannatama, on dünaamilise tasakaalu säilitamine võimalik tänu valitud metsamajandamise meetmetele.

117. 2006. aasta lisa ja otsus nr 51 ei saa kahjustada ka teatud saproksüülsete mardikate kaitsestaatust. Selliseid liike nagu Phryganophilus ruficollis ja Buprestis splendens ohustab peamiselt tulekahjude piiramine ja nende tagajärgede likvideerimine. Teiste liikide, nagu väike-punalamesklase ja männisinelasearengutingimusedBiałowieża metsas on head. Männisinelasepuhul kujutab pikas perspektiivis ohtu Białowieża rahvuspargis männimetsade uuenemata jäämine.

118. Kolmanda etteheite osas, mis puudutab elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktide a ja d rikkumist, toob Poola Vabariik välja, et kõik Puszcza Białowieska Natura 2000 alal esindatud saproksüülsete mardikate liigid vajavad oma elutsükli jooksul surnud või surevaid puid ning nende vastsete olemasolu ei ole võimalik tuvastada seda elukohta kahjustamata. Kohase kaitsestaatuse tagamiseks on Poola ametiasutused loonud nende liikide elupaikade püsima jäämiseks pikaajalise kaitsesüsteemi, mis seisneb Białowieża metsa kõigis puistutes teatud alalisel ja looduslikul surnute puudega alal, võrdlusaladel, niisketes elupaikades ning hoiu- ja kaitsealadel kaitstavate liikide ümbruses metsataimesikuga saarekeste võrgustikus. Selle tegevuse tõhusust kinnitavad 2016. aastal Instytut Badawczy Leśnictwa (Metsa-uuringute Instutuut, Poola) poolt läbi viidud inventeerimise tulemused.

119. Neist tulemustest nähtub, et väike-punalamesklane on tavaline liik kogu Białowieża metsa alal, kes asustab kuuski vähem kui teisi puuliike ning kelle jaoks ei ole surnud ja surevad puud kõige olulisemaks elupaigaks. Männisinelase osas tõestavad needsamad tulemused, et tegemist on mändi eelistava liigiga, kelle jaoks ei ole surnud ja surevad kuused kõige olulisemaks elupaigaks ning kes on liiati levinud kogu Białowieża metsas. Ainus Rhysodes sulcatus’e kontrollitud asukoht Białowieża metsas on Białowieża rahvuspargis. Kõik Phryganophilus ruficollis’e asukohad asuvad Puszcza Białowieska Natura 2000 alal, põhiline ala asub Białowieża rahvuspargis. Liiati paiknevad majandatavates metsades ajalooliste andmete kohaselt need asukohad võrdlusalal. Teisalt on Phryganophilus ruficollis’e kadumise peamiseks põhjuseks põlenud puude puudumine. Samuti ei ole Pytho kolwensis’e esinemist täheldatud väljaspool rahvusparki. Seevastu võib selle liigi poolt niisketes elupaikades asustatud kohti, see tähendab surnud, vanu ja langetatud kuuski, ohustada kuuse-kooreüraski tegevus. Viimaks, mis puutub Buprestis splendens’isse, siis tema kadumise peamiseks põhjuseks Euroopas on tema eelistatud elupaigaks olevate vanade, tulekahju tagajärjel surnud mändide puudumine. Kuna mändide uuenemist kõnealuses rahvuspargis ei toimu, on selle liigi tulevikku võimalik kindlustada üksnes majandatavates metsades, kus mändi uuendatakse kunstlikult.

120. Neil põhjustel ei ole 2016. aasta lisas ette nähtud tegevustel märkimisväärset negatiivset mõju nende liikide populatsioonile. Nende säilimine on seotud teatud selliste häirete, nagu tulekahjude, tagajärjel elupaikade jätkuva tekkimisega. Nende puudumisel saab nende liikide elupaiku säilitada üksnes inimsekkumises seisnevate aktiivse kaitse meetmetega.

121. Seoses neljanda etteheitega, mis puudutab linnudirektiivi artikli 5 punktide b ja d rikkumist, leiab Poola Vabariik, et 2016. aasta lisa keskkonnamõju strateegilise hindamisest nähtus, et võetud said kõigi looduses metsikult elavate linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks vajalikud meetmed, mille hulgas oli ka nende pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise ja pesade kõrvaldamise keelamine ning iseäranis pesitsemise ja poegade üleskastavamise ajal nende tahtliku häirimise keelamine, niivõrd kui selline häirimine on elupaigadirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Standardsel andmevormil kajastatud andmetest komisjoni poolt nimetatud nelja linnuliigi isendite kohta Białowieża metsas nähtub, et nende olemasolu ega eluviis ei ole ohustatud. Lisaks on Poola ametiasutused võtnud kohustuse säilitada vähemalt 60 paari igast sellisest liigist. Teiseks saab tõdeda, et kõigil Poola Natura 2000 aladel kokku on kahe rähniliigi isendeid rohkem, kui standardsel andmevormil kajastatud.

122. Konkreetselt metslinnuliikide arvukuse üldindeks on aastatel 2000–2014 kasvanud 25% võrra. Kooskõlas kehtivate metsanduse põhimõtete ja metsade kaitset puudutavate suundumustega on majandustegevuse negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele tegelikult vähenenud. Lindude jaoks on kasulik vanade puude kogumite jätmine harvendusraiega puhastatud aladele, elukoosluste seisukohast oluliste puude säilitamine, kombineeritud raiete teostamine, seemnepuude jätmine harvendusraiega puhastatud aladele ning nii palju kui võimalik loodusliku taasuuendamise kasutamine. Neid põhimõtteid kohaldatakse kõigis Metsaameti metskondades. Mõningatest uuringutest tuleneb, et sanitaarraietel ei ole üldiselt mingisugust negatiivset mõju puuõõnsustes elavatele või teistele metsas elavatele selgroogsetele.

123. Poola Vabariigi hinnangul võib kuuse-kooreüraski suuremahulise leviku positiivne mõju rähnide ellujäämisele ja paljunemisele olla üksnes ajutine, kuna pikas perspektiivis kaasneks sellega kõige vanemate turbarabade kadumine. Kättesaadavad andmed näitavad, et okasmetsades kaob 70–100protsendilise puude surevuse juures mitmekesisus ning õõnsates puudes elavatesse liikidesse kuuluvate isendite arv. Seevastu segametsades näib okaspuude surevusega seonduv mõju väiksem. Kuuse-kooreüraski leviku pidev vähendamine võib olla üks faktor, miks rähni populatsiooni osas on olukord jäänud suhteliselt stabiilseks.

124. Poola Vabariik märgib ka, et kiskjate arvukuse järsk langus seoses toidu kättesaadavuse vähenemisega on teaduslik fakt. Komisjon ei ole aga esitanud teaduslikke andmeid, mis seaksid kahtluse alla esitatud stsenaariumi keskkonna muutumise kohta pärast kuuse-kooreüraski levikut. Võimatu on ette näha seda, milline see muutus on, ehk saada teada, kas ühe konkreetse putukaliigi vohamisest kasu saanud liigi arvukus väheneb selle putukaliigi levikule eelnenud olukorra taastumisel mõõdukalt või jääks rähnide arvukus seoses toidu kadumisega ja seetõttu, et kooreüraskil ei ole võimalik teisi puid asustada, sellise languse tulemusel vastava ala kaitsetegevuste kavas sätestatud kaitse-eesmärkides sätestatust väiksemaks.

125. Komisjon eirab seda, et Natura 2000 aladel toimuvad looduslikud protsessid on pikaajalised. Kuuse-kooreüraski leviku pidev piiramine, see tähendab selle territoriaalse levila piiramine või puistutes kuuskede suure osakaalu säilitamine võiksid olla need aktiivsed kaitsetegevused, mille tulemusena säilib pikas perspektiivis rähnide suhteliselt stabiilne arvukus. Vaatamata kõnealuste metsamajandamismeetmetega rähnide populatsioonile kaasnevale võimalikule negatiivsele mõjule, jääb populatsiooni arvukus vastavalt 2015. aasta kaitsekorralduskavale võrdlemisi suureks ning võimalikud muudatused linnuliikide levilates, mis tulenevad ettenähtavatest kliimamuutustest, tasanduvad aja jooksul. Seetõttu võib koos metsamajandamises kohaldatavate meetoditega rakendatavate ajutiste meetmete lõplik mõju eelneva rähnide arvukuse olulise vähenemise kompenseerida.

126. Värbkaku puhul on pesitsuspaikade kadumine seoses kuuskede eemaldamisega 5%-l alast näiline. Tegelikult ei eelista see rähnide, enamasti suur-kirjurähni (Dendrocopos major) poolt uuristatud õõnsustes pesitsev liik pesitsemiseks mingisugust kindlat puuliiki. Lisaks esineb värbkakku sageli kahjustatud keskkonnas. Samuti esineb teda sagedamini Białowieża metsa majandatavas osas kui sellest väljapoole jääval kaitsealal, mis võimaldab 2015. aasta kaitsekorralduskava eesmärkide saavutamist, kuna isegi 2016. aastal läbi viidud inventeerimine tõi välja, et Browski metskonnas on tema levila ülejäänud kahe metskonnaga võrreldes ebavõrdne. Samamoodi on karvasjalg-kakuga: see liik asustab sageli musträhni (Dryocopus martius) uuristatud õõnsusi. Niisiis võib võimalikku mõju, mis on kuuskede eemaldamisel 5%-l Puszcza Białowieska Natura 2000 alast, lugeda Białowieża metsas elavate isendite arvukuse seisukohast sama hästi kui olematuks.

127. Liiati ei ole Soome andmete kohaselt metsa majandamine harvendusraie teel, tingimusel, et langetatud puude hulk ei ületa 50% metsast, pikas perspektiivis mitte ainult neile liikidele negatiivse mõjuta, vaid toob, muutes toidu kättesaadavust, kaasa sigivuse kasvu. Ka suureneb nende populatsioonide arvukus ja need levivad uutele aladele. Selle fenomeni põhjuste hulgas nimetatakse ka metsamajandamise positiivset mõju. Elukoosluse seisukohast olulistel puudel, sealhulgas õõnsatel puudel, lastakse bioloogiliselt surra. Seetõttu jäävad potentsiaalsed pesitsuskohad värbkakule ja karvasjalg-kakule alles, seda enam, et 2015. aasta kaitsekorralduskavas nähakse ette meetmed, mis seisnevad „metsamajandamise meetmete rakendamisel kõigi ilmseid õõnsusi sisaldavate mändide ja kuuskede säilitamises peale nende, mis kujutavad endast ohtu inimestele“.

IV.    Analüüs

128. Pärast seda, kui olen käsitlenud käesoleva kohustuste rikkumise hagi vastuvõetavust, teen Euroopa Kohtule ettepaneku analüüsida komisjoni esimest ja teist etteheidet koos ning seejärel omakorda nendest sõltuvat kolmandat ja neljandat etteheidet koos.

A.      Hagi vastuvõetavus

129. Poola Vabariik vaidlustab oma kirjalikes seisukohtades kohustuste rikkumise hagi teise, kolmanda ja neljanda etteheite vastuvõetavuse, kuna komisjon on hagi eset kohtueelse menetluse ning konkreetselt põhjendatud arvamuse esemeks olevaga võrreldes laiendanud.

130. On ilmne, et kohtueelne menetlus puudutas üksnes seda otsust, mille Poola ametiasutused olid teinud põhjendatud arvamuse esitamise ajaks, see tähendab Białowieża metskonna metsamajandamise meetmetega piirduvat 2016. aasta lisa, samas kui kohustuste rikkumise hagis käsitletakse kogu Puszcza Białowieska Natura 2000 ala ning see puudutab niisiis Białowieża, Browski ja Hajnówka metskondi, millele laiendati neid metsamajandamise meetmeid 17. veebruari 2017. aasta otsusega nr 51.

131. Euroopa Kohtul on varem olnud võimalus täpsustada, et vaidluse ese võib hõlmata pärast põhjendatud arvamuse saatmist ilmnenud asjaolusid, tingimusel et need on oma olemuselt samad ja puudutavad sama käitumist, kui põhjendatud arvamuses esitatud asjaolud, sel juhul tuleb asuda seisukohale, et hagi on vastuvõetav.(26)

132. Käesoleval juhul nähtub toimikus olevatest dokumentidest, et Poola ametiasutuste poolt 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 võetud meetmed on sama iseloomuga, kuivõrd need seisnevad kokkuvõttes puude langetamise ja kõrvaldamise lubamises kogu Puszcza Białowieska Natura 2000 alal kuuse-kooreüraski levikuga võitlemise eesmärgil.

133. Seega, kuigi 28. aprilli 2017. aasta põhjendatud arvamuses käsitleti üksnes 25. märtsil 2016 heaks kiidetud 2016. aasta lisa, mis puudutas metsamajandamise meetmeid Białowieża metskonnas, tuleb asuda seisukohale, et komisjoni hagi, mis puudutab ka 17. veebruari 2017. aasta otsust nr 51, on vastuvõetav, kuna viimatinimetatuga laiendati Browski ja Hajnówka metskondadele meetmeid, mis olid sama laadi ning kujutasid endast sama käitumist.(27)

B.      Hagi põhjendatus

134. Esiteks tuleb märkida, et vaidlus ei saa puudutada seda, kas Puszcza Białowieska Natura 2000 ala mets on põlis- või loodusmets, kuna on ilmne, et see ala on Poola Vabariigi ettepanekul liigitatud komisjoni 13. novembri 2007. aasta otsusega 2008/25(28) ühenduse tähtsusega alaks elupaikade direktiivi tähenduses ning see on ka linnudirektiivi alusel määratud lindude erikaitsealaks. Lisaks on Poola Vabariik standardsel andmevormil esitanud neis piirkondades esinevaid elupaiku ja liike puudutavad kvantitatiivsed andmed. Sõltumata sellest, kuidas Puszcza Białowieska Natura 2000 ala metsa klassifitseerida, on vaidluse lahendamisel kohaldatav nii elupaikade direktiiv kui ka linnudirektiiv ning need piiritlevad vääramatult metsamajandamist sellel alal.

135. Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule taas võimaluse täpsustada neist direktiividest tulenevaid kohustusi ja täpsemalt sõltuvalt sellest, kas kava või projekt kuulub elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 või artikli 6 lõike 3 kohaldamisalasse.

1.      Esimene ja teine etteheide

136. Esimeses ja teises etteheites leiab komisjon, et Poola Vabariik on rikkunud elupaikade direktiivi artikli 6 lõigetest 1 ja 3 ning linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

137. Nende etteheidete põhjendatuse hindamiseks peab Euroopa Kohus võtma seisukoha küsimuses, kas kõnealused metsamajandamise meetmed kuuluvad elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 või selle direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaldamisalasse ning kas vaidlusalustes otsustes sisalduvate metsamajandamise meetmete rakendamisega on kostja kehtestanud elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 1 ning linnudirektiivi artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaitsemeetmed.

138. Poola Vabariik leiab esiteks, et 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 sisalduvad meetmed on käsitatavad kaitsemeetmetena elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses, ning näib teise võimalusena pidavat võimalikuks, et need meetmed võivad kuuluda selle artikli lõike 3 kohaldamisalasse.

139. Vaidlusaluste otsuste kvalifitseerimine ühena neist välistab nende teisena kvalifitseerimise. Kui elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, siis selle artikli lõikes 3 on määratud tingimused, mis seonduvad kavade või projektidega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalikud, kuid mis tõenäoliselt avaldavad alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega. Pealegi on Euroopa Kohtul varem juba olnud võimalus nende sätete kohaldamisala osas oma otsus teha.

140. Eelnevalt tuleb meenutada, et elupaikade direktiivi artikli 1 punkti e kohaselt loetakse loodusliku elupaiga kaitsestaatust soodsaks iseäranis siis, kui selle looduslik levila ja alad, mida see levila piires katab, on muutumatud või laienemas ning kui selle pikaajaliseks säilimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid on praegu ja tõenäoliselt ka lähitulevikus olemas. Euroopa Kohus on selle kohta otsustanud, et elupaikade direktiivi sätete eesmärk on see, et liikmesriigid võtavad asjakohased kaitsemeetmed, et säilitada looduslikke elupaigatüüpe hõlmavate alade keskkonnatunnused.(29) Konkreetsemalt selle direktiivi artikli 6 osas, mis üksikasjalikke ettekirjutusi ei sisalda, leidis Euroopa Kohus, et see seab liikmesriikidele rea kohustusi ning näeb ette konkreetsed menetlused, mille eesmärk on looduslike elupaikade ning eelkõige erikaitsealade soodsa kaitsestaatuse säilitamine või vajaduse korral taastamine.(30)

141. Euroopa Kohus on ka täpsustanud, et kõnealuse direktiivi artikli 6 sätteid tuleb tõlgendada ühtse kogumina, arvestades selle direktiiviga taotletavaid kaitse-eesmärke, kuna selle artikli lõigetega 2 ja 3 taotletakse nimelt looduslike elupaikade ja liikide elupaikade kaitse tagamist samal tasemel, samas kui nimetatud artikli lõige 4 kujutab endast üksnes sätet, mis näeb ette erandi lõikest 3.(31)

142. Niisiis tuleb 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 ette nähtud ja peamiselt surnud ja surevate puude langetamist ja kõrvaldamist käsitlevaid meetmeid kvalifitseerida nende põhimõtete valguses.

143. Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et vaidlust ei ole selles, et metskonnad, mida need meetmed puudutavad, on Poola Vabariigi poolt määratud elupaikade direktiivi tähenduses erikaitsealadeks ja ühenduse jaoks olulisteks aladeks, kus tuleb kohaldada vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada või taastada looduslike elupaikade ja/või liikide populatsioonide soodsat kaitsestaatust, mille jaoks ala on määratud.(32)

144. Teiseks ei ole vaidlust selles, et kõnealuste meetmetega kaasneb ühe osa puistute kadumine.(33) Sellest järeldub, et oma iseloomult ei ole tegemist meetmetega, millega tagatakse kõnealuse Natura 2000 ala kaitse. Poola Vabariik tugineb aga alates 2016. aastast võetud meetmete põhjendamisel selle Natura2000 ala terviklikkust kahjustada võivatele erilistele asjaoludele, nimelt kuuse-kooreüraski enneolematule levikule.

145. Poolte seisukohtadest nähtub, et küsimuses, kas selliselt võetavad meetmed mõjutavad esiteks kuuse-kooreüraski levikut ning teiseks, kas nende näol on tegu kohase viisiga kaitstavate elupaikade kaitsmiseks, on teaduslikud seisukohad vastuolulised. Selles osas võib välja tuua, et selle küsimusega seotud arvamuste erinevusele viidatakse sõnaselgelt 25. märtsi 2016. aasta leevendusmeetmete programmis „Bialowieża metsa kui UNESCO kultuuri- ja looduspärandisse ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala programm“.

146. Pealegi, kuigi Poola ametiasutused on vastu võtnud 2015. aasta kaitsekorralduskava, mille eesmärk on Puszcza Białowieska Natura 2000 ala vajalike kaitsemeetmete kehtestamine, siis toimikus olevatest dokumentidest nähtub, et vastupidi sellele, mida väidab Poola Vabariik, ei saa 2016. aasta lisa kujutada endast selle kaitsekorralduskava konkreetset rakendamist, sest selles nähakse ette meetmed, mida kaitsekorralduskavas käsitatakse võimalike ohtudena kaitstavatele elupaikadele ja liikidele. Seda küsimust puudutavatest komisjoni märkustest, mida Poola Vabariik ümber lükanud ei ole, nähtub, et kuuse-kooreüraski levikut ei ole määratletud kaitsekorralduskava 3. lisas nimetatud linnuliikide elupaikade ja looduslike elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamist ähvardava reaalse või võimaliku ohuna, küll aga on selles lisas võimaliku ohuna elupaikade soodsale kaitsestaatusele ning eriti värbkaku, karvasjalg-kaku ja laanerähni kaitsele sõnaselgelt käsitatud kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede kõrvaldamist.

147. 2016. aasta lisast ja otsusest nr 51 tulenevaid meetmeid ei saa vaadelda ka 2015. aasta kaitsekorralduskava rakendamisele suunatuna. Paradoksaalsel moel on nende meetmete võimalik tagajärg see, et kaitsekorralduskava kaotab oma kasuliku mõju või et Poola ametiasutused saavad võimaluse selles sätestatud nõudeid eirata.(34)

148. Sellest järeldub, et selliseid meetmeid ei saa ühelgi juhul käsitada kaitsemeetmetena elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses. See tähendab, et Poola Vabariik ei ole pärast 2015. aasta kaitsekorralduskava vastuvõtmist rakendanud Puszcza Białowieska Natura 2000 ala kaitseks vajalikke meetmeid. Neil asjaoludel tuleb Euroopa Kohtule teha ettepanek asuda seisukohale, et Poola Vabariik on rikkunud nii elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 1 kui ka linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, ning sellest tulenevalt otsustada, et komisjoni teine etteheide on põhjendatud.

149. Mis puudutab komisjoni esimest etteheidet, siis peab Euroopa Kohus seda käsitlema, kuna Poola Vabariik on samuti leidnud, et 2016. aasta lisas ette nähtud metsamajandamismeetmed kujutavad endast elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses kavasid või projekte, mille vastuvõtmiseks viidi 2015. aastal läbi keskkonnamõju hindamine.

150. Otsustamaks, kas 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 sisalduvad meetmed on vastu võetud kooskõlas elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuetega, tuleb esiteks meenutada, et see säte näeb ette hindamismenetluse, mille eesmärk on tagada eelneva kontrolli kaudu see, et kavale või projektile, mis ei ole otseselt seotud asjaomase ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, antakse luba vaid siis, kui see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.(35)

151. Teiseks, nagu Euroopa Kohus rõhutas, näeb nimetatud säte ette kaks etappi. Esimeses etapis peavad liikmesriigid asjakohaselt hindama kava või projekti mõju kaitsealale, kui on tõenäoline, et asjaomane kava või projekt avaldab sellele alale olulist mõju.(36) Eelkõige kui kava või projekt, mis ei ole otseselt seotud asjaomase ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, tuleb seda pidada selliseks, mis võib avaldada alale olulist mõju. Kahjustamise ohtu hinnates tuleb võtta eelkõige arvesse nimetatud ala eriomaseid keskkonnatunnuseid ja -tingimusi.(37)

152. Teises etapis, mida peetakse silmas elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 teises lauses ning mis leiab aset pärast käesoleva ettepaneku eelmises punktis kirjeldatud asjakohast hindamist, võib sellisele kavale või projektile anda loa üksnes tingimusel, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju; seejuures tuleb arvestada selle artikli lõike 4 sätetega.(38)

153. Euroopa Kohus leidis samuti, et selleks, et asjaomase ala kui loodusliku elupaiga terviklikkusele ei avaldataks negatiivset mõju elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 teise lause tähenduses, on vajalik, et ala kaitsestaatus jääb soodsaks; see tähendab, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, mis on seotud teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega, mille kaitse-eesmärk õigustas selle ala kandmist ühenduse tähtsusega alade loetellu direktiivi tähenduses.(39)

154. Oluline on lisaks rõhutada, et Euroopa Kohus on leidnud, et elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 alusel läbi viidud hindamine ei tohi sisaldada lünki ja selles peavad olema täielikud, täpsed ja lõplikud seisukohad ning järeldused, mis hajutaksid kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused asjaomasel kaitsealal kavandatud tööde mõju kohta.(40) Samuti on leitud, et selline alale tekkivate tagajärgede asjakohane hindamine tähendab seda, et selle valdkonna parimatest teadussaavutustest lähtudes tuleb teha kindlaks kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koostoimes muude kavade või projektidega võivad avaldada mõju asjaomase ala kaitse-eesmärkidele.(41)

155. Samuti on Euroopa Kohus välja toonud, et üldreeglina on uue elupaiga – mis peaks kompenseerima sama elupaigatüübi pindala ja kvaliteedi kadu kaitsealal – loomisega tulevikus kaasnev positiivne mõju üksnes raskesti ettenähtav ja seda on näha igal juhul alles mõne aasta pärast.(42)

156. Seda, kas käesoleva hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt kinnitust leidnud, tuleb hinnata niisiis selle kohtupraktika valguses. Minu hinnangul nähtub pelgalt vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise aegade ja esitatud tõendite sidususe pinnalt, et elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt nõutud hindamist läbi ei viidud.

157. Esiteks nähtub toimiku materjalidest, et veidi enne 2012. aasta metsamajandamiskava muutva 2016. aasta lisa vastuvõtmist võtsid Poola ametiasutused vastu 2015. aasta kaitsekorralduskava, millest tuleneb, et kuuse-kooreüraski poolt asustatud puude langetamine ja kõrvaldamine kujutab endast võimalikku ohtu Natura 2000 ala kaitsele.

158. Kuigi kohtuistungil toimunud aruteludest nähtuvalt tuleb elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis sätestatud kaitse-eesmärkide täitmiseks leida teatud tasakaal kuuse-kooreüraskiga võitlemisele suunatud aktiivsete ja passiivsete meetmete vahel, ei nähtu otsusest nr 51 mingisugust sellist tasakaalustamist, kuivõrd see otsus lubas puude langetamist ja kõrvaldamist ilma piiranguteta.

159. Lisaks nähtub Poola Vabariigi esitatud tõenditest, et 2016. aasta lisa vastuvõtmisega samal päeval võtsid Poola ametiasutused vastu leevendusmeetmete programmi „Bialowieża metsa kui UNESCO kultuuri- ja looduspärandisse ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala programm“, mille põhiline eesmärk oli, nagu ka kohtuistungil kinnitati, hinnata tulevikku silmas pidades ala kaitseks võetud meetmete mõju, luues eelkõige võrdlusalad, mille piires ei tohi mingisuguseid metsamajandamismeetmeid rakendada.

160. Teiseks, kuigi Poola Vabariik väitis kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil, et kuuse-kooreüraski levik aastatel 2012–2015 on tingitud raiemahu vähendamisest, mis otsustati 2012. aasta metsamajandamiskavaga, siis nähtub toimiku materjalidest, et aastatel 2012–2015 olid raiemahud samasugused kui varasematel aastatel ning Bialowieża metskonnast saadud puidu maht on tegelikult sel perioodil püsinud stabiilsena. Seega ei saa nõustuda väitega, et kuuse-kooreüraski levik oleks tingitud puidu raiemahtude vähenemisest aastatel 2012–2015.

161. Kolmandaks, kuigi Poola ametiasutused väidavad, et nad hindasid elupaikade direktiivi artikli 6 lõikele 3 vastavalt 2016. aasta lisa mõju Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkusele, siis toimiku materjalidest nähtub, et see hindamine toimus 2015. aastal, ent puudutas üksnes 2016. aasta lisas kavandatud meetmeid, keskendudes vaid Białowieża metskonnale, mitte aga neid, mis sisaldusid 17. veebruaril 2017. aastal vastu võetud otsuses nr 51, millega suurendati puude langetamise ja kõrvaldamisega seotud meetmeid nendega hõlmatava territooriumi ja koguste osas kõigis kolmes Bialowieża metsa metskonnas. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et otsusega nr 51 vastu võetud metsamajandamismeetmete mõju kogu Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkusele ei ole mingil moel hinnatud. Samuti ei nähtu ühestki toimikus olevast dokumendist, et Poola ametiasutused oleksid ette näinud ja hinnanud 2016. aasta lisa ja otsuse nr 51 võimalikku kumulatiivset mõju.(43)

162. Lisaks tuleneb ka selle 2016. aasta lisa mõju Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkusele puudutanud hinnangu sõnastusest, et see hindamine viidi läbi 2012. aasta andmete alusel, mitte aga 2015. aastal ajakohastatud andmete põhjal, nagu see on nõutav tulenevalt elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 3, nii nagu Euroopa Kohus seda tõlgendanud on.(44) Nimelt on selle dokumendi punktis 4.2 täpsustatud, et „Natura 2000 aladega seotud mõju käsitlevaid punkte, mis on esitatud aastaid 2012–2021 käsitlevas „keskkonnamõju hinnangus“, ei ole põhimõtteliselt vaja ajakohastada. Siiski tuleb välja tuua, et need tegevused puudutavad peamiselt kahjustatud puistuid“.

163. Viimaks nähtub Poola Vabariigi kirjalikest seisukohtadest, et Puszcza Białowieska Natura 2000 ala bioloogilise mitmekesisuse inventeerimine oli viimase vaidlusaluse otsuse tegemise ajal ning kohtueelse menetluse ajal alles pooleli.

164. Eeltoodut kogumis arvesse võttes ei saa asuda seisukohale, et Poola ametiasutused oleksid kontrollinud, sealhulgas 2016. aasta lisa vastuvõtmise ajal, et seal sisalduvad meetmed ei mõjuta selle Natura 2000 ala terviklikkust, millest piisab, et lugeda esimene etteheide põhjendatuks.

165. Täpsustan lisaks siiski, miks minu hinnangul tuleb tagasi lükata ka ülejäänud Poola Vabariigi argumendid. Esiteks tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb kavade või projektide mõju asjassepuutuvate alade terviklikkusele hinnata otsuse tegemise ajal kättesaadavate valdkonna parimate teadussaavutuste põhjal.(45) Toimiku materjalidest ja kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et vaidlusaluste otsuste tegemise ajal olid teaduslikud arvamused kuuse-kooreüraski leviku tõkestamiseks kõige kohasemate meetodite küsimuses vastuolulised. On kohane ka märkida, et teaduslike arvamuste lahknevus puudutas ka kuuse-kooreüraski levikuga võitlemise vajalikkust(46) ning mõnedes arvamustes leiti, et tegemist on perioodilise arengu tsükliga, mis on iseloomulik sellele konkreetsele alale, mille kaitse-eesmärk õigustas selle kandmist ühenduse jaoks oluliste alade ja erikaitsealade nimekirja.

166. Neil põhjustel ei saa ka asuda seisukohale, et enne vaidlusaluste meetmete vastuvõtmist läbi viidud keskkonnamõju hindamine oleks vastanud elupaikade direktiivi artikli 6 lõikest 3 tulenevatele nõuetele, nii nagu Euroopa Kohus neid tõlgendanud on.

167. Teiseks on Euroopa Kohus leidnud, et selle direktiivi artikli 6 lõige 3 hõlmab ka ettevaatuspõhimõtet ning võimaldab tõhusalt vältida meetmete lubamiseks pädevate asutuste poolt kavandatavate kavade või projektide tõttu kaitsealade terviklikkusele avaldatavat negatiivset mõju. Selle kohta on Euroopa Kohus leidnud, et selles sättes sätestatud loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga ei oleks võimalik sama tõhusalt tagada nimetatud sättes taotletud alade kaitse-eesmärgi saavutamist.(47) Selle põhimõtte kohaldamine nõuab nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 3 rakendamise raames seda, et siseriiklik pädev ametiasutus hindaks projekti mõju asjaomasele alale tulenevalt selle ala kaitse-eesmärkidest ja võttes arvesse sellesse projekti kaasatud kaitsemeetmeid, mille eesmärk on vältida või vähendada selle projektiga otseselt kaasneda võivat kahjulikku mõju, selleks et tagada, et projekt ei avaldaks negatiivset mõju selle ala terviklikkusele.(48)

168. Käesoleval juhul ei olnud võimalik seda hindamist läbi viiduks lugeda, arvestades seda, et teaduslikud seisukohad olid jätkuvalt vastuolulised, inventeerimine oli otsuse tegemise ajal alles pooleli, ning ka seda, et otsuse nr 52 esemeks oli võrdlusalade loomine, mille eesmärk oli Poola Vabariigi poolt kohtuistungil antud suuliste selgituste kohaselt hinnata Puszcza Białowieska Natura 2000 ala arengut olukorras, kus igasugune inimsekkumine puudub.

169. Kuivõrd vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajaks ei olnud täielikult välja selgitatud ega hinnatud seda, kui reaalsed ja tõsised on selle Natura 2000 ala kaitse ja terviklikkuse kahjustamise võimalikud ohud, ega neid ohtusid välistatud, ei saanud Poola ametiasutused ka ettevaatuspõhimõtet rikkumata vastu võtta ei 2016. aasta lisa ega otsust nr 51.

170. Kolmandaks, mis puudutab seda, et vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist õigustas elanikkonna ohutuse tagamise vajadus ning Poola Vabariigi poolt sellega seoses tehtud viitesse elupaikade direktiivi artikli 6 lõikele 4, siis on kohane meenutada, et seda sätet kui erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning seda on võimalik kohaldada üksnes pärast seda, kui kava või projekti mõju on analüüsitud vastavalt selle artikli lõikes 3 sätestatule.(49)

171. Selleks et määrata kindlaks, millist laadi peavad olema võimalikud asendusmeetmed, peab asjaomasele alale põhjustatav negatiivne mõju olema täpselt kindlaks tehtud. Teadlikkus kava või projekti tagajärgedest seoses asjaomase ala kaitse-eesmärkidega on elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 4 kohaldamise vältimatu eeldus, sest niisuguse teabe puudumise korral ei saa hinnata ühtki selle erandsätte kohaldamise tingimustest. Võimalike üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste ja vähem kahjustavate alternatiivide olemasolu analüüs nõuab nimelt nende ning asjaomase kava või projektiga sellele alale põhjustatava negatiivse mõju kaalumist.(50)

172. Elupaikade direktiivi artikli 6 lõige 4 näeb ette, et kui hoolimata selle direktiivi artikli 6 lõike 3 esimesele lausele vastava hindamise negatiivsetest järeldustest tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, ja alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Sellises olukorras võib seega pädev siseriiklik asutus anda loa loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 alusel ainult siis, kui selles ette nähtud tingimused on täidetud.(51)

173. Käesoleval juhul järeldub nii ülaltoodud põhjendustest, mis tuginevad elupaikade direktiivi artikli 6 lõikele 3 ja seonduvad rikkumistega eelhindamisfaasis, kui ka sellest, et muid erilisi tõendeid toimikus ei ole, et Poola ametiasutused ei hinnanud 2016. aasta lisa ja otsuse nr 51 alusel vastu võetud ja rakendatud metsamajandamismeetmete suhtes alternatiivsete meetmete või asendusmeetmete võtmist.(52) Seetõttu saab asuda seisukohale, et kuigi Poola ametiasutused tuginesid vaidlusaluste meetmete võtmisel ja rakendamisel avaliku julgeolekuga seotud põhjustele, mööndes seeläbi vaikimisi nende meetmete negatiivset mõju, ei järginud nad elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 4 erandi tegemiseks sätestatud nõudeid.

174. Kõigil eeltoodud põhjustel tuleb Euroopa Kohtule teha ettepanek asuda seisukohale, et komisjoni esimene, nagu ka teine etteheide on põhjendatud, sest eirates elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõudeid ning rakendades meetmeid, mis otsustati selliselt, et seda ei saa käsitada kaitsekorralduskavana elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 1 tähenduses, on Poola ametiasutused rikkunud neist sätetest, samuti linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

2.      Kolmas ja neljas etteheide

175. Kolmandas ja neljandas etteheites leiab komisjon, et Poola Vabariik on rikkunud ka elupaikade direktiivi artikli 12 lõike 1 punktidest a ja d ning linnudirektiivi artikli 5 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb Euroopa Kohtul otsustada, kas vaidlusalused metsamajandamismeetmed on sellised, mis võivad kahjustada või hävitada konkreetselt nende direktiividega kaitstavate saproksüülsete mardikaliikide ja linnuliikide paljunemiskohti.

176. Eeltoodud põhjendused ja kaalutlused, mis puudutavad esimest ja teist etteheidet, lubavad mul asuda seisukohale, et kõnealused metsamajandamismeetmed võivad kindlasti kahjustada Puszcza Białowieska Natura 2000 alal elavate kaitstavate liikide paljunemiskohti.

177. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku tunnistada komisjoni kolmas ja neljas etteheide põhjendatuks.

178. Kõigest eelöeldust tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku asuda seisukohale, et kuna Poola Vabariik võttis vastu ja viis ellu 2016. aasta lisas ja otsuses nr 51 nimetatud metsamajandamismeetmed, kontrollimata, kas need meetmed ei kahjusta Puszcza Białowieska Natura 2000 ala terviklikkust, ning jättis tagamata selliste kaitstavate elupaikade ja liikide kaitse, mis on nimetatud komisjoni hagis ja mille tõttu on see ala ühenduse tähtsusega alaks ja erikaitsealaks määratud, siis rikkus Poola Vabariik elupaikade direktiivi artikli 6 lõigetest 1 ja 3 ning artikli 12 lõike 1 punktidest a ja d ning linnudirektiivi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 5 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi.

V.      Kohtukulud

179. Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Komisjon on nõudnud Poola Vabariigilt kohtukulude hüvitamist ning viimane on kohtuvaidluse kaotanud, mistõttu tuleb viimaselt kohtukulud välja mõista.

VI.    Ettepanek

180. Eeltoodud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:

1.      Kuna Poola Vabariik võttis vastu ja viis ellu metsamajandamismeetmed, mis on nimetatud 25. märtsil 2016. aastal Minister Środowiska (keskkonnaminister, Poola) poolt heaks kiidetud Białowieża metskonna 9. oktoobri 2012. aasta metsamajandamiskava lisas ning Dyrektor GeneralnyLasów Państwowych’i (Metsaameti peadirektor, Poola) 17. veebruari 2017. aasta otsuses nr 51 kooreüraski poolt asustatud puude langetamise ning inimesi ohustavate ja endas tulekahjuohtu kätkevate puude ärakorjamise kohta Białowieża, Browski ja Hajnówka metskonna kõigi vanuseklassi puistutes, jättes kontrollimata, et need meetmed ei kahjustaks Natura 2000 ala PLC200004 Puszcza Białowieska (Poola) terviklikkust, ning jättis tagamata selliste kaitstavate elupaikade ja liikide kaitse, mis on nimetatud komisjoni hagis ning mille tõttu on see ala ühenduse tähtsusega alaks ja erikaitsealaks määratud, siis rikkus Poola Vabariik nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõigetest 1 ja 3 ning artikli 12 lõike 1 punktidest a ja d ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 4 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 5 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi.

2.      Mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

1      Algkeel: prantsuse.

2      Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), mida on viimasena muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL (ELT 2013, L 158, lk 193) (edaspidi „elupaikade direktiiv“).

3      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT 2010, L 20, lk 7), mida on muudetud direktiiviga 2013/17 (edaspidi „linnudirektiiv“).

4      Eestikeelne tõlkevaste puudub.

5      Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT 1979, L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98).

6      Eestikeelne tõlkevaste puudub.

7      ELT 2008, L 12, lk 383.

8      State of Europe’s forests 2015, Forest Europe, 2015, lisa 8, tabel nr 28, lk 274.

9      Edaspidi „Metsaamet“.

10      Nii nähtub Dyrektor Generalny Lasów Państwowych (Metsaameti peadirektor, Poola) 31. märtsi 2016. aasta otsusest (edaspidi „otsus nr 52“).

11      EU Pilot toimik nr 2210/11/ENVI.

12      Browski metskonna raiemahuks määrati 214 218 m³ ja Hajnówka metskonna raiemahuks 192 291 m³.

13      Edaspidi „kaitsekorralduskava“.

14      Białowieża rahvusparki käsitleb eraldi kaitsekorralduskava, mille võttis keskkonnaminister vastu 7. novembril 2014.

15      Kohtueelne menetlus algas 7. aprillil 2016, vt käesoleva ettepaneku punkt 54 jj. Komisjoni väitel avaldati see otsus alles 2017. aasta juunis väljaandes Biuletyn Informacyjny Lasów Państwowych (Metsaameti infokiri) nr 6 (294).

16      Edaspidi „otsus nr 51“.

17      EU Pilot toimik nr 8460/16/ENVI.

18      Euroopa Kohtu asepresidendi 27. juuli 2017. aasta määrus, komisjon vs. Poola (C‑441/17 R, ei avaldata, EU:C:2017:622).

19      20. novembri 2017. aasta kohtumäärus, komisjon vs. Poola (C‑441/17 R, EU:C:2017:877).

20      Punktis 118 märkis Euroopa Kohus, et „[k]ui tuvastatakse rikkumine, mõistab Euroopa Kohus Poola Vabariigilt komisjoni kasuks välja karistusmakse, mille summa on vähemalt 100 000 eurot päevas, alates käesoleva määruse Poola Vabariigile kättetoimetamisest kuni kohtuasjas lõpliku kohtuotsuse kuulutamiseni“.

21      Euroopa Kohtu presidendi 11. oktoobri 2017. aasta määrus, komisjon vs. Poola (C‑441/17, ei avaldata, EU:C:2017:794).

22      26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Saksamaa (C‑142/16, EU:C:2017:301, punkt 42).

23      9. juuni 2011. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Prantsusmaa (C‑383/09, EU:C:2011:369, punktid 18–21).

24      Dz. U. 2008, nr 199, jrk nr 1227.

25      B. Brzeziecki, „Białowieża metsa puistute arengu mitmeaastane dünaamika (range kaitse tingimustes)“, Stan Ekosystemów leśnysh Puszczy Białowieskiej, Centrum Informacyjne Lasów Państwowych, Varssavi, 2016, lk 45–58.

26      4. veebruari 1988. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Itaalia (113/86, EU:C:1988:59, punkt 11) ja 9. novembri 2006. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Ühendkuningriik (C‑236/05, EU:C:2006:707, punkt 12).

27      Vt analoogia alusel 5. aprilli 2017. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Bulgaaria (C‑488/15, EU:C:2017:267, punkt 46).

28      Vt eelkõige selle otsuse, millega anti sellele alale kood PLC200004 Puszcza Białowieska, põhjendused 1, 8 ja 9 ning selle lisa (lk 645).

29      11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Sweetman jt (C‑258/11, EU:C:2013:220, punktid 37 ja 38) ning 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punktid 35 ja 36).

30      11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Sweetman jt (C‑258/11, EU:C:2013:220, punkt 36) ja 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 31).

31      21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

32      Vt selle direktiivi artikli 1 punktides k ja l sisalduvaid definitsioone.

33      Vt käesoleva ettepaneku punkt 52.

34      Saab väita, et kui möönda, et 2016. aasta lisast ja otsusest nr 51 tulenevad meetmed on kooskõlas 2015. aasta kaitsekorralduskavaga, tuleks asuda seisukohale, et Poola ametiasutused võivad kaitsekorralduskava muuta, arvestamata neid kaitse-eesmärke, mille täitmisele peaks selline akt tavaliselt olema suunatud.

35      11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Sweetman jt (C‑258/11, EU:C:2013:220, punkt 28) ja 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 43).

36      11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Sweetman jt (C‑258/11, EU:C:2013:220, punkt 29) ja 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 44).

37      15. mai 2014. aasta kohtuotsus, Briels jt (C‑521/12, EU:C:2014:330, punkt 20) ja 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 45).

38      21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 46).

39      11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Sweetman jt (C‑258/11, EU:C:2013:220, punkt 39) ja 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 47).

40      24. novembri 2011. aasta kohtuotsus, komisjonvs. Hispaania (C‑404/09, EU:C:2011:768, punkt 100); 11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Sweetman jt (C‑258/11, EU:C:2013:220, punkt 44) ning 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

41      21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

42      21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

43      Selle nõude näitlikustamiseks vt 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Saksamaa (C‑142/16, EU:C:2017:301, punktid 61 ja 62).

44      Vt 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Saksamaa (C‑142/16, EU:C:2017:301, punkt 42).

45      21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

46      Vt selle kohta eriti keskkonnaministri ja Metsaameti peadirektori poolt 25. märtsil 2016 heaks kiidetud leevendusmeetmete programm „Bialowieża metsa kui UNESCO kultuuri- ja looduspärandisse ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala programm“.

47      11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus, Sweetman jt (C‑258/11, EU:C:2013:220, punktid 41–43 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

48      15. mai 2014. aasta kohtuotsus, Briels jt (C‑521/12, EU:C:2014:330, punkt 28); 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 54) ja 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus, komisjon vs. Saksamaa (C‑142/16, EU:C:2017:301, punkt 34).

49      15. mai 2014. aasta kohtuotsus, Briels jt (C‑521/12, EU:C:2014:330, punkt 35) ning 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).

50      11. septembri 2012. aasta kohtuotsus, Nomarchiaki Aftodioikisi Aitoloakarnanias jt (C‑43/10, EU:C:2012:560, punktid 114 ja 115) ning 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

51      15. mai 2014. aasta kohtuotsus, Briels jt (C‑521/12, EU:C:2014:330, punkt 37) ning 21. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Orleans jt (C‑387/15 ja C‑388/15, EU:C:2016:583, punkt 63).

52      Muid meetmeid peale feromoonlõksude paigaldamise, mille ebatõhusus on tuvastatud.