Language of document : ECLI:EU:F:2010:23

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

15. aprill 2010

Kohtuasi F‑104/08

Angel Angelidis

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Vaba ametikoht – Ametisse nimetamise otsuse tühistava kohtuotsuse täitmine – Uus teade vaba ametikoha kohta – Õiguspärane ootus – Ametnike õigus ametikohal edasijõudmisele – Võrdne kohtlemine – Hea halduse põhimõte – Hoolitsemiskohustus – Ilmne hindamisviga – Võimu kuritarvitamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles A. Angelidis palub esiteks tühistada teade nr 12564 parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi alla kuuluva eelarveküsimuste direktoraadi direktori vaba ametikoha kohta, otsused, millega V sellele ametikohale nimetati ja hageja kandidatuur tagasi lükati, ning otsused, millega kõnealuste otsuste peale esitatud kaebused rahuldamata jäeti; teiseks kohustada parlamenti hüvitama kahju, mis eespool nimetatud otsustega väidetavalt tekitati, ning kolmandaks nimetada ta igal juhul direktori palgaastmele ad personam.

Otsus: Mõista parlamendilt hageja kasuks välja summa 1000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta parlamendi kohtukulud tema enda kanda ning ühtlasi mõista talt välja üks kolmandik hageja kohtukuludest. Jätta hageja kanda kaks kolmandikku tema enda kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Hagi kaebuse rahuldamata jätnud otsuse peale – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 233)

3.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisotsus – Mõju – Ametisse nimetamise otsuse tühistamine – Administratsiooni kohustused

(EÜ artikkel 233; personalieeskirjad, artikkel 91)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Kriteeriumid – Teenistuse huvid – Administratsiooni kaalutlusõigus

5.      Ametnikud – Vaba ametikoha teadaanne – Ese – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

6.      Ametnikud – Hagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste

1.      Selliste tühistamisnõuete eesmärk, mis on ametlikult esitatud kaebuse rahuldamata jätmise peale, on esitada Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusse akt, mille peale kaebus esitati, juhul, kui nendel nõuetel puudub sellistena autonoomne sisu.

(vt punkt 18)

Viited:

Euroopa Kohus: 17. jaanuar 1989, kohtuotsus 293/87: Vainker vs. parlament (EKL 1989, lk 23, punkt 8).

Esimese Astme Kohus: 6. aprill 2006, kohtuasi T‑309/03: Camós Grau vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑1173, punkt 43).

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. juuli 2009, kohtuasi F‑85/08: Notarnicola vs. kontrollikoda (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑263 ja II‑A‑1‑1429, punkt 14).

2.      Kui ühenduse kohus tühistab institutsiooni antud akti, tuleneb viimasele EÜ artiklist 233 kohustus võtta kohased meetmed kohtuotsuse täitmiseks. Tühistava kohtuotsuse täitmiseks ja selle täielikuks elluviimiseks peab tühistatud akti andnud institutsioon järgima mitte ainult kohtuotsuse resolutiivosa, vaid ka põhjendusi, mille alusel ja millest lähtudes otsus tehti, kuna need on hädavajalikud resolutiivosa täpseks mõistmiseks. Need põhjendused määratlevad esiteks täpselt sätte, mis leiti olevat õigusvastane, ning teiseks toovad välja resolutiivosas kinnitatud õigusvastasuse täpsed põhjendused, mida institutsioon on kohustatud tühistatud akti asendamisel arvesse võtma. Mis puutub akti tühistamisse ühenduse kohtu poolt, siis on sellel ex tunc õigusmõju ning seega kõrvaldatakse vastav akt õiguskorrast tagasiulatuvalt. Vastavalt EÜ artiklile 233 on kostjaks olev institutsioon kohustatud võtma meetmed tuvastatud õigusvastase mõju likvideerimiseks, mis tähendab juba täidetud akti puhul seda, et tuleb taastada hageja õiguslik olukord, milles ta oli enne kõnealuse akti andmist.

(vt punktid 35 ja 36)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. juuli 2000, kohtuasi C‑8/99 P: Gómez de Enterría y Sanchez vs. parlament (EKL 2000, lk I‑6031, punktid 19 ja 20).

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2000, kohtuasi T‑47/97: Plug vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑119 ja II‑527, punkt 58); 5. detsember 2002, kohtuasi T‑119/99: Hoyer vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑239 ja II‑1185, punkt 35); 17. detsember 2003, kohtuasi T‑324/02: McAuley vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑337 ja II‑1657, punkt 56); 29. juuni 2005, kohtuasi T‑254/04: Pappas vs. Regioonide Komitee (EKL AT 2005, lk I‑A‑177 ja II‑787, punktid 36 ja 37).

3.      Esimese Astme Kohtu ülesanne ei ole haldusorgani asemel otsustada, milliseid konkreetseid meetmeid peab ametisse nimetav asutus kõne all oleval juhtumil võtma. Ametisse nimetav asutus peab talle EÜ artikli 233 alusel antud kaalutlusõiguse teostamiseks tegema valiku erinevate võimalike meetmete vahel, et ühitada omavahel teenistuse huvid ja vajadus heastada hagejale tekitatud kahju. Ametisse nimetaval asutusel ei ole kohustust jätkata vastavalt personalieeskirjade artiklile 29 alustatud töölevõtmise menetlust. Seda põhimõtet tuleb kohaldada ka juhul, kui töölevõtmise menetlus on ühenduse kohtu otsusega osaliselt tühistatud. Eeltoodust tuleneb, et sellisel tühistaval kohtuotsusel ei ole mingil juhul mõju ametisse nimetava asutuse kaalutlusõigusele, mille alusel võib viimane teenistuse huvides oma valikuvõimalusi laiendada, võttes tagasi esialgse vaba ametikoha teate ja alustades ühtlasi uut menetlust vaidlusaluse ametikoha täitmiseks.

(vt punktid 41 ja 42)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 14. veebruar 1990, kohtuasi T‑38/89: Hochbaum vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑43, punkt 15); 8. oktoober 1992, kohtuasi T‑84/91: Meskens vs. parlament (EKL 1992, lk II‑2335, punkt 78); 21. juuni 1996, kohtuasi T‑41/95: Moat vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑319 ja II‑939, punktid 38 ja 39); eespool viidatud kohtuotsus Pappas vs. Regioonide Komitee (punkt 44); 17. oktoober 2006, liidetud kohtuasjad T‑432/03 ja T‑95/05: Dehon vs. parlament (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑209 ja II‑A‑2‑1077, punkt 49).

4.      Ametisse nimetaval asutusel on teenistuse huvide hindamiseks ja eeskätt täidetava ametikohaga seotud konkreetsete nõuete kindlaksmääramiseks ulatuslik kaalutlusõigus. Ühenduse kohtu kontroll piirdub küsimusega, kas see asutus on toiminud mõistlikkuse piires ega ole kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.

(vt punkt 58)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. juuni 1997, kohtuasi T‑237/95: Carbajo Ferrero vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑141 ja II‑429, punkt 99).

5.      Vaba ametikoha teate ülesanne on ühelt poolt informeerida huvitatud isikuid nii täpselt kui võimalik täidetaval ametikohal töötamiseks esitatud tingimustest ning teisalt määrata kindlaks õiguslikud piirid, mille raames hakkab ametisse nimetav asutus kandidaate võrdlevalt hindama ning mis on talle endale siduvad. Ametisse nimetav asutus kaldub sellistest õiguslikest raamidest kõrvale ja rikub lisaks võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta peaks vastu võtma kandideerimistaotluse, mis oli esitatud pärast vaba ametikoha teates sel eesmärgil määratud tähtaja möödumist ja mille hilinenud esitamist ei saa põhjendada mõne juhusliku sündmuse või vääramatu jõu esinemisega.

(vt punkt 78)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 4. mai 2005, kohtuasi T‑30/04: Sena vs. AESA (EKL AT 2005, lk I‑A‑113 ja II‑519, punkt 52).

6.      Otsus on tehtud võimu kuritarvitades vaid siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja omavahel kooskõlas olevate andmete põhjal tundub, et see on vastu võetud muude eesmärkide saavutamiseks, kui need, mida asjassepuutuvate õigusnormidega taotletakse.

(vt punkt 89)

Viited:

Euroopa Kohus: 25. veebruar 1987, kohtuasi 52/86: Banner vs. parlament (EKL 1987, lk 979, punkt 6); 8. juuni 1988, kohtuasi 135/87: Vlachou vs. kontrollikoda (EKL 1988, lk 2901, punkt 27).

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. oktoober 2009, kohtuasi F‑33/08: V vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑403 ja II‑A‑1‑2159, punkt 250).