Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Bucureşti (Rumeenia) 22. mail 2019 – AX versus Statul Român – Ministerul Finanţelor Publice

(kohtuasi C-397/19)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Bucureşti

Põhikohtuasja pooled

Hageja: AX

Kostja: Statul Român – Ministerul Finanţelor Publice

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/928/EÜ1 loodud koostöö ja jälgimiskorda tuleb käsitada Euroopa Liidu institutsiooni õigusaktina ELTL artikli 267 tähenduses, mille tõlgendust võib Euroopa Kohtult küsida?

2.    Kas komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/928/EÜ loodud koostöö ja jälgimiskord kujutab endast Luksemburgis 25. aprillil 2005 allkirjastatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu lahutamatut osa ning seda tuleb tõlgendada ja kohaldada, lähtudes sellest lepingust? Kas selle korra raames välja töötatud aruannetes sätestatud nõuded on Rumeenia riigile siduvad ning kui on, siis kas riigisisene kohus, kelle ülesanne on oma pädevuse raames liidu õigusnorme kohaldada, on kohustatud tagama nende õigusnormide kohaldamise, keeldudes käsitletaval juhul oma algatusel niisuguste riigisiseste õigusnormide kohaldamisest, mis on vastuolus selle korra raames välja töötatud aruannetes esitatud nõuetega?

3.    Kas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 koostoimes ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et Rumeenia kohustus järgida komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/928/EÜ loodud koostöö- ja jälgimiskorra raames koostatud aruannetes esitatud nõudeid kuulub liikmesriigi kohustusesse austada õigusriigi põhimõtteid?

4.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 koostoimes artikli 4 lõikega 3 ja eelkõige kohustusega austada õigusriigi väärtusi on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu seaduse nr 303/2004 kohtute ja prokuratuuride staatuse kohta artikli 96 lõike 3 punkt a, milles on kohtuviga lühidalt ja teoreetiliselt määratletud nii, et see on menetlustoimingute tegemine nõnda, et rikutakse ilmselgelt materiaalõigus- ja menetlusnorme, ilma et täpsustataks rikutud õigusnormide laadi, nende õigusnormide esemelist ja ajalist kohaldamisala menetluses, õigusnormide rikkumise tuvastamise viisi, tähtaega ja menetlusi ning organit, kes on pädev nende õigusnormide rikkumist tuvastama, – millega luuakse võimalus, et kohtuametnikele avaldatakse kaudset survet?

5.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 koostoimes artikli 4 lõikega 3 ja eelkõige kohustusega austada õigusriigi väärtusi on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu seaduse nr 303/2004 kohtute ja prokuratuuride staatuse kohta artikli 96 lõike 3 punkt b, milles on kohtuviga määratletud nii, et see on sellise jõustunud kohtuotsuse tegemine, mis on ilmselgelt vastuolus seadusega või menetluses kogutud tõenditest tuleneva faktilise olukorraga, ilma et oleks ära näidatud menetlust, mille kohaselt see vastuolu tuvastatakse, ja ilma et oleks konkreetselt ära näidatud, missugune tähendus on kohtuotsuse niisugusel vastuolul kohaldatavate õigusnormide ja faktilise olukorraga, nii et tekib võimalus takistada kohtuametnikul (kohtul ja prokuratuuril) seadust ja tõendeid tõlgendada?

6.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 koostoimes artikli 4 lõikega 3 ja eelkõige kohustusega austada õigusriigi väärtusi on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu seaduse nr 303/2004 kohtute ja prokuratuuride staatuse kohta artikli 96 lõige 3, mille kohaselt on kohtuametnikul (kohtunikul või prokuratuuril) varaline tsiviilvastutus riigi ees ainult viimase hinnangute põhjal ja olenevalt olukorrast, siis inspektsiooni nõuandva aruande põhjal, mis puudutab kohtuametniku tahtlust ja rasket hooletust sisulise vea tegemisel, ilma et kohtuametnikul oleks võimalik kasutada täilikult oma kaitseõigusi, nii et tekib võimalus, et menetlus kohtuametniku varalise vastutuse kohaldamiseks riigi suhtes algatatakse ja viiakse läbi meelevaldselt?

7.    Kas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 ja eelkõige kohustusega järgida õigusriigi väärtusi on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu kriminaalmenetluse seadustiku artikli 539 lõike 2 viimane lause koostoimes artikli 541 lõigetega 2 ja 3, mis annavad kostja käsutusse määramatuks ajaks ja kaudselt erakorralise sui generis vahendi, mis võimaldab vaidlustada jõustunud kohtuotsuse ajutise vahi all pidamise kohta, kui süüdistatav mõistetakse sisulistes küsimustes õigeks, – õiguskaitsevahend, mida arutab ainult tsiviilkohus, juhul kui kriminaalkohtu otsusega ei tuvastata, et ajutine vahi all pidamine on õigusvastane, millega rikutakse õigusnormi ootuspärasuse ja arusaadavuse, kohtu spetsialiseerumise ja õiguskindluse põhimõtteid?

____________

1 Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus 2006/928/EÜ, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (ELT 2006, L 354, lk 56).