ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
23. mai 2019(*)
Konkurents – Koondumised – Televisiooni- ja telekommunikatsiooniteenuste Madalmaade turg – Täielikult toimiv ühisettevõtja – Otsus, millega koondumine tunnistatakse siseturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks – Kohustused – Asjaomane turg – Vertikaalne mõju – Ilmne hindamisviga – Põhjendamiskohustus
Kohtuasjas T‑370/17,
KPN BV, asukoht Haag (Madalmaad), esindajad: advokaadid P. van Ginneken ja G. Béquet,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: H. van Vliet, G. Conte, J. Szczodrowski ja F. van Schaik,
kostja,
keda toetavad
VodafoneZiggo Group Holding BV, asukoht Amsterdam (Madalmaad),
Vodafone Group plc, asukoht Newbury (Ühendkuningriik),
ja
Liberty Global Europe Holding BV, asukoht Amsterdam,
esindajad: advokaadid W. Knibbeler, E. Raedts ja A. Pliego Selie,
menetlusse astujad,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 3. augusti 2016. aasta otsus C(2016) 5165 final, millega tunnistatakse siseturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks koondumistehing, millega Vodafone Group ja Liberty Global Europe Holding omandavad koos täielikult toimiva ühisettevõtja (juhtum COMP/M.7978 – Vodafone – Liberty Global – Dutch JV),
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: president A. M. Collins (ettekandja), kohtunikud M. Kancheva ja R. Barents,
kohtusekretär: ametnik N. Schall,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 29. novembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
Asjaomased üksused
1 Hageja KPN BV tegutseb Madalmaades selliste kaabelvõrkude sektoris, mida kasutatakse televisiooni-, kiire interneti, telefoni- ja mobiilsideteenuste osutamiseks.
2 Vodafone Group plc on rahvusvaheline telekommunikatsioonikontsern, mis tegutseb Madalmaades mobiilsideteenuste sektoris Vodafone Libertel BV (edaspidi „Vodafone“) kaudu. Vodafone tegutseb muu hulgas ka televisiooni-, kiire interneti ja telefoniteenuste sektoris, kasutades selleks hageja võrku.
3 Rahvusvahelisele kontsernile Liberty Global plc kuuluv Liberty Global Europe Holding BV (edaspidi „Liberty Global“) on kaablioperaator, kes omab ja haldab kaabelvõrke televisiooni-, kiire interneti ja telefoniteenuste osutamiseks Madalmaades. Ta osutab oma lauatelefoni klientidele ka mobiilsideteenuseid, kasutades selleks Vodafone’i võrku.
Haldusmenetlus
4 14. juunil 2016 teatasid Vodafone ja Liberty Global (edaspidi „teate esitanud pooled“) vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artikli 4 lõikele 1 Euroopa Komisjonile koondumise kavast, mis seisnes ühise kontrolli omandamises loodavas täielikult toimivas ühisettevõtjas, kuhu teate esitanud pooled kannavad üle oma äritegevused Madalmaades. Pärast ühinemist omaks kumbki teate esitanud pooltest 50% ühisettevõtja aktsiatest, samasugust hääleõigust ja samasugust õigust nimetada nõukogu liikmeid.
5 Selleks, et kõrvaldada tõsised kahtlused, mis komisjonil esialgsel läbivaatamisel tekkisid, võtsid teate esitanud pooled 12. juulil 2016 endale kohustused vastavalt määruse nr 139/2004 artikli 6 lõikele 2.
6 Komisjon tegi esialgsete kohustuste kohta turu-uuringu. Selle uuringu tulemusi ja välja pakutud kohustuste komisjonipoolset analüüsi arvestades tegid teate esitanud pooled 26. juulil 2016 ettepaneku lõplike kohustuste võtmiseks.
Vaidlustatud otsus
7 3. augustil 2016 võttis komisjon vastu otsuse C(2016) 5165 final, millega tunnistatakse siseturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks koondumistehing, millega Vodafone ja Liberty Global omandavad koos täielikult toimiva ühisettevõtja (juhtum COMP/M.7978 – Vodafone – Liberty Global – Dutch JV, edaspidi „vaidlustatud otsus“).
Asjaomaste turgude määratlemine
8 Vaidlustatud otsuse kohaselt ühildaks kavandatud tehing teate esitanud poolte tegevused Madalmaades. Otsusest nähtub, et komisjon järeldas, et kavandatud tehing tooks poolte tegevuste vahel kaasa teatud horisontaalsed kattumised ja vertikaalsed seosed teatud hulgal turgudel televisioonisisu ja telekommunikatsiooni teenuste (laua- ja mobiiltelefon ning kiire internet) osutamise turustusahelas.
9 Asjaomaste turgude piiritlemiseks seoses televisiooniteenustega seotud turgudega eristas komisjon järgmisi turge, mis kõik on geograafiliselt ulatuselt riigisisesed:
– televisioonisisu ringhäälingu litsentside andmise ja õiguste omandamise turg;
– telekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturg;
– televisiooniteenuste jaeturg.
10 Esiteks, mis puudutab televisioonisisu ringhäälingu litsentside andmise ja õiguste omandamise turgu, leidis komisjon, et seda on võimalik jagada täiendavateks segmentideks, milleks on vabalevi ja tasulise televisiooni õigused ning lineaarse ja mittelineaarse teleringhäälingu õigused, ja segmentideks vastavalt kasutusvõimalustele premium- ja mitte-premium sisu osas ning sisu liigi osas, st filmid, sport jne.
11 Teiseks, mis puudutab telekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturgu, siis leidis komisjon samamoodi, et seda on võimalik jagada täiendavateks segmentideks, milleks on vabalevi telekanalid ja tasulised telekanalid, tasulised põhitelekanalid ja tasulised premium-telekanalid, tasulised premium-filmitelekanalid ja tasulised premium-sporditelekanalid, ja segmentideks vastavalt turustamise infrastruktuurile. Samas, mis puudutab neid muid segmente ja eelkõige tasuliste premium-filmitelekanalite ja tasuliste premium-sporditelekanalite segmenti, leidis komisjon, et küsimus, kas turgu tuleb lisaks segmenteerida, võib jääda lahendamata, kuna kavandatav tehing ei tekita konkurentsiprobleeme, sõltumata sellest, kuidas turg segmentideks jaotatud on. Konkreetsemalt tasuliste premium-sporditelekanalite kohta märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 176, et osade komisjoni läbi viidud turu-uuringule vastanute hinnangul konkureerivad kanalid Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports sarnase klientuuri ja sisu poolest ning need on muutumas üha enam asendatavaks. Kanalit Ziggo Sports Totaal tuleb eristada kanalist Ziggo Sport, mis edastab vähem spordisisu kui kanal Ziggo Sport Totaal ja mida Liberty Global pakub üksnes oma abonentidele ja tasuta.
12 Kolmandaks, mis puudutab televisiooniteenuste jaeturgu, siis leidis komisjon, et küsimus täiendava jaotamise kohta vabalevi ja tasuliste televisiooniteenuste vahel ning tasulise lineaarse ja mittelineaarse televisiooni teenuste vahel võib jääda lahenduseta, kuna hinnang kavandatavale tehingule jääks samaks. Seoses võimaliku jaotusega vastavalt kasutatud edastustehnoloogiatele tõi komisjon esile teatud viiteid, et televisiooniteenuste jaepakkumine mobiilsidetehnoloogiate (3G ja 4G) abil ei ole asendatav muude edastustehnoloogiatega nagu maapealne analoogtelevisioon, kaabel, internetitelevisioon (või „TVIP“ inglise keeles) ja satelliit. Samas leidis ta, et see küsimus võib jääda lahenduseta, kuna hinnang kavandatavale tehingule jääks samaks.
13 Selle kõrval esitas komisjon rea kaalutlusi seoses lauatelefoni, mobiiltelefoni ja internetiühenduse teenuste jaeturgudega ning samuti muude naaberturgudega, mis käsitlevas asjas ei oma tähtsust.
14 Lõpuks analüüsis komisjon vaidlustatud otsuses küsimust, kas lõpptarbijatele jaemüügis pakutavad „multiple play“ teenustepaketid, st paketid, mis sisaldavad vähemalt kahte liiki teenust mobiiltelefoni, lauatelefoni, internetiühenduse ja televisiooni teenuste seast, kujutavad iseenesest eraldiseisvaid turge igast alusteenusest. Komisjon märkis, et „multiple play“ teenused on populaarsed ja et kõige populaarsem on „triple play“ teenuste pakett, mis sisaldab lauatelefoni, internetiühenduse ja televisiooni teenuseid. Samas leidis komisjon, et turu täpse piiritlemise küsimus võib jääda lahenduseta, kuna kavandatav tehing tekitas igal juhul tõsiseid kahtlusi.
Koondumise mõju konkurentsile
15 Kavandatud tehingu mõju analüüsimisel hindas komisjon horisontaalset, vertikaalset ning konglomeraat- ja kooskõlastatud tegevuse mõju konkurentsile.
– Horisontaalne mõju
16 Analüüsides horisontaalset mõju konkurentsile, märkis komisjon vaidlustatud otsuses esiteks seoses televisioonisisu ringhäälingu litsentside andmise ja õiguste omandamise turuga, et sellel turul oli nõudluse poolel ostjana aktiivne üksnes Liberty Global, samas kui Vodafone ei omanud ega ostnud õigusi otse. Seega järeldas komisjon, et kavandatud tehingu tagajärjel ostujõud ei kasva.
17 Teiseks märkis komisjon vaidlustatud otsuses seoses telekanalite pakkumise ja ostmise hulgituru pakkumise poolega, et sellel turul oli aktiivne üksnes Liberty Global, omades igas võimalikus sektoris vähem kui 40% turuosa ja väiksemat kui 10% turuosa tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise hulgiturul. Kuna Vodafone tasulisi telekanaleid hulgi ei paku, ei too kavandatud tehing kaasa mingisugust horisontaalset kattumist.
18 Telekanalite pakkumise ja ostmise hulgituru nõudluse poolel tuvastas komisjon, et teate esitanud pooled tegutsesid kanalite ostjatena, et lisada need oma televisiooniteenuste pakkumisse jaeturul. Komisjon märkis sellega seoses, et Vodafone’i osalus alla 5% turuosadega oli turul tagasihoidlik ja et Liberty Globali turuosad jäid sõltuvalt turusegmendist 40 ja 60% vahele. Komisjon märkis vaidlustatud otsuses eelkõige, et tasuliste premium-sporditelekanalite ostmise hulgiturul oleks koondumisel tekkiva üksuse turuosa 40–50%. Hoolimata horisontaalsest kattumisest leidis komisjon, et kavandatud tehingu tagajärjel ostujõud ei kasva eelkõige seetõttu, et Vodafone’i turuosa on väga väike. Seega järeldas komisjon, et kavandatud koondumine sellel turul konkurentsiprobleeme ei tekita.
19 Kolmandaks järeldas komisjon, et kavandatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi võimalikel turgudel, kus pakutakse „multiple-play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuseid eelkõige seetõttu, et sellelt tihedalt turult kaob üks oluline konkurent Vodafone.
– Vertikaalne mõju
20 Analüüsides vertikaalset mõju, hindas komisjon seda, kas kavandatud koondumine võib kaasa tuua turu sulgemise tootmissisenditele või klientidele (inglise keeles input or client forclosure).
21 Seoses tootmissisendite sulgemise ohuga tasuliste telekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturul komisjon esiteks analüüsis, kas kavandatud tehing muudab koondumisel tekkiva üksuse võimet rakendada sulgemisstrateegiat oma kanali Ziggo Sport Total osas, teiseks analüüsis ta tema ajendatust seda teha ja kolmandaks analüüsis ta, kas sellel võib olla negatiivne mõju konkurentsile, eelkõige järgneval jaeturul, kus pakutakse „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakette. Selle kohta märkis komisjon, et Liberty Global omas Ziggo Sport Totaali üle kontrolli enne tehingut ja et ainus muudatus, mis nimetatud tehingust tuleneb, on see, et lisandub Vodafone’i mobiilivõrk ja tema peamiselt mobiilsidekliendid, võttes arvesse, et kohustuste kohaselt lõpetab Vodafone lauatelefoniteenuse osutamise Madalmaades. Sel põhjusel keskendus komisjon oma analüüsis Ziggo Sport Totaalile juurdepääsu sulgemise ohule mobiilivõrkudes.
22 Esiteks, mis puudutab sulgemise võimet, mis eeldab märkimisväärset turujõudu eelneval turul, siis märkis komisjon, et Liberty Globali turuosa vastavalt tulule telekanalite hulgimüügiturul oli alla 10% isegi juhul, kui eeldada, et turusegmendid on kõige tihedamalt seotud, eelkõige tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise võimalikul turul. Komisjon märkis selle kohta, et kliendid said vaadata alternatiivseid premium-kanaleid nagu Fox Sports, ja lisas, et teatavat konkurentsisurvet osutasid teised kanalid nagu BBC One HD, RTL, Veronica HD ja Eurosport. Enamiku turu-uuringule vastanute sõnul edastab Ziggo Sport Totaal televisiooniteenuste pakkujatele jaeturul asendamatut sisu (inglise keeles must-have content). Lisaks pakub Fox Sports uuringule vastanute sõnul samavõrd või isegi rohkem huvipakkuvat sisu kui Ziggo Sport Totaal, mida kinnitab asjaolu, et sõltumata kallimast hinnast on Fox Sportsil märkimisväärselt rohkem tellijaid. Peale selle nähtub vaidlustatud otsusest, et enamik uuringule vastanuist leidsid, et televisiooniteenuste pakkujate jaoks on jaeturul olulise tähtsusega pakkuda vähemalt ühte tasulist premium-sporditelekanalit, samas kui üksnes vähemus leidis, et on vaja pakkuda kõiki Madalmaades saadaolevaid tasulisi premium-sporditelekanaleid.
23 Nende kaalutluste põhjal ja arvestades, et Ziggo Sport Totaali tellijate arv on väga madal, see tähendab ligikaudu 3% kõikidest tasuliste telekanalite tellijatest Madalmaades, seadis komisjon kahtluse alla asjaolu, et kõnealust kanalit võiks pidada vältimatult vajalikuks tõhusa konkurentsi jaoks järgneval televisiooniteenuste jaemüügiturul. Seega järeldas ta, et koondumisel tekkival üksusel ei ole võimet hakata Ziggo Sport Totaali osas rakendama turu sulgemise strateegiat.
24 Teiseks märkis komisjon, et ajend hakata rakendama seoses Ziggo Sport Totaaliga sulgemisstrateegiat, sõltub sellest, kas see on majanduslikult tulus. See oleks nii eelkõige juhul, kui tulude vähenemist, mis tuleneb Ziggo Sport Totaali müügitulu kaotamisest eelneval turul tegutsevatele konkurentidele, kompenseeriks tellijate arvu kasv järgneval turul. Komisjoni hinnangul ei ole selline eeldus usutav, kuna puuduvad andmed selle kohta, et esineks piisavalt kliente, kelle jaoks on Ziggo Sport Totaali kättesaadavus nende mobiiliseadmes niivõrd oluline, et nad võiksid pakkujat vahetama hakata.
25 Kolmandaks pidas komisjon vaidlustatud otsuses ebatõenäoliseks, et võimalik sulgemisstrateegia võiks konkurentsi järgneval turul märkimisväärselt negatiivselt mõjutada, kuna on olemas teisi huvipakkuva sisuga tasulisi premium-sporditelekanaleid nagu Fox Sports. Selle kõrval märkis komisjon vaidlustatud otsuses, et ligikaudu 3% tasuliste televisiooniteenuste tellijatest tellis Ziggo Sport Totaali. Lõpuks märkis ta, et isegi kui audiovisuaalse sisu tarbimine mobiilseadmetes oli viimasel ajal kasvanud, kinnitasid Vodafone’i sisedokumendid, et see tarbimise kasv oli väike, moodustades televisiooniteenuste kogutarbimisest vähem kui 3%, seda enam, kui tegemist on otseülekannete ja eeskätt spordivõistluste otseülekannete vaatamisega. Nimelt, üksnes 12% tarbijatest, kes kasutavad audiovisuaalse sisu vaatamiseks mobiilseadet, vaatavad televisiooni reaalajas. Lisaks nähtub 2015. aasta viimases kvartalis tehtud sõltumatust uuringust, et üksnes 4% Ziggo Sport Totaali tellijatest vaatavad seda kanalit oma mobiilseadmest.
26 Komisjon järeldas vaidlustatud otsuses neid kaalutlusi arvestades, et on ebatõenäoline, et esineb tootmissisendi sulgemise strateegia, mis mõjutab konkurentsi märkimisväärselt negatiivselt.
27 Lõpuks järeldas komisjon vaidlustatud otsuses, et klientide sulgemise strateegia on samuti ebatõenäoline põhjustel, mis ei ole käesoleva asja lahendamisel asjasse puutuvad.
– Konglomeraat- ja kooskõlastatud tegevuse mõju
28 Komisjon järeldas vaidlustatud otsuses, et kavandatud tehingul puudub konkurentsivastane konglomeraatmõju. Tegelikult saavad tarbijad kasu, kuna koondumisel tekkiv üksus ja hageja konkureerivad tihedalt laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide turul.
29 Mis puudutab tehingust tulenevat kooskõlastatud tegevuse mõju analüüsi, siis komisjon järeldas selles, et kavandatud tehing ei tekita tõsiseid kahtlusi.
Tõhususe kasv, kohustused ja järeldus
30 Komisjon järeldas vaidlustatud otsuses, et väidetav tõhususe kasv, millele teate esitanud pooled tuginevad, ei ole piisav, et kõrvaldada tema tõsiseid kahtlusi seoses tehingu kokkusobivusega.
31 Eeltoodust hoolimata järeldas komisjon, et teate esitanud poolte pakutud lõplikud kohustused võimaldavad tuvastatud konkurentsiprobleeme parandada. Teate esitanud pooled võtsid endale sisuliselt kohustuse lõpetada Vodafone’i lauatelefoniteenuseid puudutav tegevus Madalmaades selleks, et leevendada konkurentsisurvet, mida need avaldavad „multiple play“ lauatelefoni ning laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide võimalikel turgudel. Nimelt kõrvaldavad need struktuursed kohustused täielikult kogu horisontaalse kattuvuse teate esitanud poolte vahel neil võimalikel turgudel.
32 Eeltoodut arvestades otsustas komisjon määruse nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 alapunkti b ja lõike 2 kohaselt tunnistada kavandatud koondumistehingu siseturu ja EMP lepinguga kokkusobivaks tingimusel, et pakutud kohustused täidetakse terves ulatuses.
Menetlus ja poolte nõuded
33 Hageja esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 12. juunil 2017.
34 Üldkohtu kantseleisse 11. septembril 2017 esitatud aktiga taotlesid VodafoneZiggo Group Holding, Vodafone ja Liberty Global luba astuda käesolevasse menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.
35 Üldkohtu kaheksanda koja president andis 19. oktoobri 2017. aasta määrusega menetlusse astumise loa. Menetlusse astujad esitasid oma menetlusse astuja seisukohad ja hageja oma seisukohad nende kohta ettenähtud tähtajal.
36 Poolte suulised seisukohad ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära 29. novembri 2018. aasta kohtuistungil. Kohtuistungil võtsid pooled tagasi taotlused käsitleda Üldkohtu toimikus asuvaid andmeid konfidentsiaalsena.
37 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
38 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
39 Menetlusse astujad paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
40 Hageja põhjendab oma hagi kolme väitega, millest esimene tugineb ilmsele hindamisveale seoses asjaomase turu määratlusega, teine ilmsele hindamisveale seoses koondumise vertikaalsele mõjule tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturul ning järgneval „multiple-play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide jaemüügiturul ning kolmas põhjendamiskohustuse rikkumisele.
Esimene väide, mis tugineb ilmsele hindamisveale seoses asjaomase turu määratlusega
41 Hageja väidab esimese väitega, et vaidlustatud otsuses on seoses asjaomase turu määratlusega tehtud ilmne hindamisviga.
42 Kõigepealt rõhutab hageja, kuivõrd oluline on spordisisu, et meelitada kliente televisiooniteenuste jaemüügiturul, mistõttu on hoogustumas võitlus edastamise ainuõiguste saamiseks.
43 Hageja väidab, et Madalmaades tegutseb tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise hulgiturul pakkumise poolel vaid kaks ettevõtjat, see tähendab Liberty Global kanaliga Ziggo Sport Totaal ja Fox kanaliga Fox Sports, kuigi ta möönab, et Discovery kontsernile kuuluv kanal Eurosport pakub samuti üldiselt põhilist spordisisu. Hageja sõnul pakuvad Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports unikaalset ja eksklusiivset sisu, mis on tellimuste puhul väga suure tähtsusega tegur. Teatud sisu on tarbijatele oluline ja seda ei saa muu sisuga asendada. Näiteks ei ole vormel 1 ja jalgpall nende spordialade jälgijatele asendatavad. Sellega seoses märgib hageja, et Madalmaades jälgitakse enim Madalmaade jalgpalli meistriliigat (Eredivisie), peamisi riigisiseseid ja rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi (Champions League, Inglise Premier League ja Hispaania Liga) ning vormel 1. Hageja sõnul tuleb seda liiki sisu pidada televisiooniteenuste pakkujate jaoks vältimatuks koos suurte rahvusvaheliste spordisündmustega nagu olümpiamängud, jalgpalli Euroopa meistrivõistlused, Prantsuse jalgrattatuur Tour de France ja Itaalia jalgrattatuur Giro d’Italia. Seega tuleb selle sisu jaoks turule lisada täiendav segment.
44 Järelikult ei ole tasulised premium-sporditelekanalid Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports omavahel asendatavad, kuna nende spordisisu ei ole asendatav. Hageja sõnul on need kanalid täiendavad ja tegemist on televisiooniteenuste pakkujatele jaeturul oluliste tootmissisenditega, et järgneval turul tõhusalt konkureerida.
45 Seega leiab hageja, et tarbijate jaoks on jaeturul televisiooniteenuste pakkujad, kellel neid kahte kanalit pakkumises ei ole, vähem huvitavad ja on oht, et nad kaotavad suure hulga tellijaid. Seda argumenti kinnitab rida dokumente, mis on hagiavaldusele lisatud. Peale selle tuleneb komisjoni otsustuspraktikast, et spordialad ei ole asendatavad ja et regulaarsed jalgpallikohtumised on tellimuste olulised tegurid.
46 Hageja täpsustab, et kui üks kanal edastab vältimatut spordivõistlust, muutub see kanal konkurentsi jaoks vältimatuks. Hageja hinnangul ei tähenda asjaolu, et teistel kanalitel on samuti vältimatu sisu, seda, et esimene kanal ei oleks vältimatu.
47 Hageja väidab, et vaidlustatud otsuses komisjoni poolt mööndud asjaolu, et Fox Sportsi hind on kallim kui Ziggo Sport Totaalil, kinnitab, et need kanalid ei ole asendatavad.
48 Selle kõrval märgib hageja menetlusse astujate seisukohtade suhtes esitatud seisukohtades, et koondumiste kontrollimise menetluses Madalmaade konkurentsiametis aastal 2012 kinnitas Liberty Globali kontserni kuuluv ettevõtja UPC, et Madalmaade jalgpalli meistrivõistlused (Eredivisie) on jaeturul televisiooniteenuste pakkuja jaoks vältimatud.
49 Repliigis väidab hageja, et kui ta ei viidanud hagiavalduses põhjendustele, milles on asjaomase turu määratlemisel ilmne hindamisviga tehtud, siis on see nii seetõttu, et vaidlustatud otsuses ei ole spordisisu turgu põhimõttelt üldse analüüsitud. Igal juhul on hageja enda sõnul hagiavalduse esimese väite raames sõnaselgelt nimetanud rea põhjendusi, mis asuvad vaidlustatud otsuse punktis, kus konkurentsi analüüsitakse.
50 Selle kõrval mõjutas vaidlustatud otsuses asjaomase turu määratlemisel tehtud ilmne hindamisviga hageja sõnul analüüsi, mis puudutas koondumise mõju konkurentsile järgneval turul.
51 Lõpuks täpsustas hageja kohtuistungil, et tema hinnangul moodustas kumbki tasuline premium-sporditelekanal Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports eraldiseisva turu.
52 Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidleb hageja esitatud argumentidele vastu.
53 Kõigepealt olgu meelde tuletatud, et Üldkohtu kodukorra artikli 76 punkti d kohaselt tuleb hagiavalduses märkida esitatud väited ja argumendid ning lühiülevaade nendest väidetest.
54 Selline lühiülevaade peab, sõltumata kõigist terminoloogiaküsimustest, kohtupraktika kohaselt olema nii selge ja täpne, et see võimaldaks kostjal end kaitsta ja Üldkohtul hagi lahendada vajaduse korral ilma täiendavat teavet küsimata. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad hagi aluseks olevad peamised õiguslikud ja faktilised asjaolud, selleks et hagi oleks vastuvõetav, tulenema kas või kokkuvõtlikult, kuid seostatult ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist (vt 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Corporación Empresarial de Materiales de Construcción vs. komisjon, T‑250/12, EU:T:2015:749, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika).
55 Käsitletavas asjas väidab hageja sisuliselt, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta järeldas, et Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports on esindatud samal turul, see tähendab tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturul, sest nende pakutav spordisisu ei ole asendatav. See nähtub eelkõige hagiavalduse punktist 28 ja lisaks on seda kinnitatud repliigi punktis 29, kus hageja täpsustab, et tema kriitika on suunatud sellele, et nimetatud turule ei olnud lisatud täiendavat segmenti.
56 Seega tuleb järeldada, et hagiavaldus vastab kodukorra artikli 76 punkti d miinimumnõuetele eespool punktis 54 viidatud kohtupraktika tähenduses. Lisaks tuleb tõdeda, et komisjonil oli võimalik tuvastada hageja argumendid, et neid oma kohtudokumentides vaidlustada. Seega tuleb komisjoni esitatud vastuväide, et esimene väide ei ole vastuvõetav, tagasi lükata.
57 Esimese väite sisulise analüüsiga seoses tuleb meelde tuletada, et asjaomase turu kohane määratlemine on koondumiste kontrolli käsitlevate eeskirjade kohaldamisel oluline eeltingimus, et hinnata teatatud koondumise mõju konkurentsile (31. märtsi 1998. aasta kohtuotsus Prantsusmaa jt vs. komisjon, C‑68/94 ja C‑30/95, EU:C:1998:148, punkt 143; 6. juuni 2002. aasta kohtuotsus Airtours vs. komisjon, T‑342/99, EU:T:2002:146, punkt 19, ja 7. mai 2009. aasta kohtuotsus NVV jt vs. komisjon, T‑151/05, EU:T:2009:144, punkt 51).
58 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt annavad koondumiste kontrolli käsitlevad materiaalõigusnormid, iseäranis need, mis käsitlevad koondumiste hindamist nagu määruse nr 139/2004 artikkel 2, komisjonile teatava kaalutlusõiguse eelkõige majanduslike asjaolude hindamisel. Järelikult tuleb liidu kohtul sellise kaalutlusõiguse üle kontrolli teostamisel, mis on oluline koondumise valdkonna õigusnormide määratlemisel, arvesse võtta kaalutlusruumi, mis on antud koondumist reguleerivate eeskirjade osaks olevate majandusliku sisuga õigusnormidega (31. märtsi 1998. aasta kohtuotsus Prantsusmaa jt vs. komisjon, C‑68/94 ja C‑30/95, EU:C:1998:148, punktid 223 ja 224; 6. juuni 2002. aasta kohtuotsus Airtours vs. komisjon, T‑342/99, EU:T:2002:146, punkt 64, ja 7. mai 2009. aasta kohtuotsus NVV jt vs. komisjon, T‑151/05, EU:T:2009:144, punkt 53).
59 Niivõrd, kui asjaomase turu määratlus hõlmab komisjoni keerukaid majandushinnanguid, kuulub see liidu kohtu poolt kontrollimisele ainult piiratud ulatuses (17. septembri 2007. aasta kohtuotsus Microsoft vs. komisjon, T‑201/04, EU:T:2007:289, punkt 482, ja 7. mai 2009. aasta kohtuotsus NVV jt vs. komisjon, T‑151/05, EU:T:2009:144, punkt 53).
60 Kuigi komisjonil on kaalutlusruum majandusküsimustes, ei tähenda see, et liidu kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusalaseid andmeid on tõlgendanud. Nimelt ei pea liidu kohus kontrollima mitte üksnes esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ta peab kontrollima ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud (17. septembri 2007. aasta kohtuotsus Microsoft vs. komisjon, T‑201/04, EU:T:2007:289, punkt 482, ja 7. mai 2009. aasta kohtuotsus NVV jt vs. komisjon, T‑151/05, EU:T:2009:144, punkt 54).
61 Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 802/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 133, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 88), I lisas asuva vormi CO ettevõtjate koondumisest teatamiseks vastavalt ühinemismäärusele punktis 6, mis viitab komisjoni teatisele asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT 1997, C 372, lk 5; ELT eriväljaanne 08/01, lk 155, edaspidi „asjaomase turu mõistet käsitlev teatis“), on sätestatud, et asjaomane kaubaturg hõlmab kõiki neid kaupu ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad.
62 Asjaomase turu mõistet käsitleva teatise punktist 15 nähtub, et nõudluse asendatavuse hindamisel tuleb kindlaks teha nende toodete hulk, mida tarbija käsitab asendustoodetena.
63 Selle teatise punktist 17 ilmneb, et vastust vajab küsimus, kas poolte kliendid võtaksid vaadeldavate toodete või piirkondade osas hüpoteetiliselt toimuva väikese (5–10%), kuid püsiva hinnatõusu tõttu kasutusele kergesti kättesaadavad asendustooted või hakkavad kasutama mujal asuvate pakkujate tooteid.
64 Argumente, mis hageja on esimese väite raames esitanud, tuleb kontrollida nendest kaalutlustest lähtuvalt.
65 Nagu nähtub eespool punktist 55, kritiseerib hageja seda, et tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturule ei ole lisatud täiendavat segmenti. Tema sõnul ei ole Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports asendatavad seetõttu, et nende poolt edestatav spordisisu ei ole asendatav, ning seega tuleks neid pidada eraldiseisvateks turgudeks. Tegelikkuses moodustab kumbki neist ise eraldiseisva turu.
66 Siinkohal tuleb meelde tuletada, et vaidlustatud otsuse põhjenduste 158–163 kohaselt koosneb tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturg pakkumise poolel televisioonikanalite pakkujatest, kes ostavad või toodavad audiovisuaalset sisu ja koondavad selle telekanalitesse, ning nõudluse poolel televisiooniteenuste pakkujatest jaeturul, kes ostavad kanalitelt õigusi nende edastamiseks lõpptarbijatele.
67 Vaidlustatud otsuse põhjendusest 162 nähtub, et Liberty Global tegutseb sellel turul samal ajal nii pakkumise poolel, müües Ziggo Sport Totaali kolmandatele isikutele, kui ka nõudluse poolel, ostes kanalite õigusi selleks, et lisada need oma pakkumisse televisiooniteenuste jaeturul. Vaidlustatud otsuse põhjenduse 163 kohaselt tegutseb Vodafon aga sellel turul üksnes nõudluse poolel.
68 Nagu eespool punktides 61 ja 63 märgitud, tuleb selleks, et saada teada, kas kaks toodet või teenust kuuluvad samale turule, teha kindlaks, kas need on eelkõige kliendi seisukohast oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad või asendatavad.
69 Käesoleval juhul, mis puudutab tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturgu, siis koosneb nõudlus või teisisõnu klientuur televisiooniteenuste pakkujatest jaeturul, kes koondavad need kanalid oma pakkumisse lõpptarbijatele, nagu on märgitud eespool punktis 66.
70 Tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse põhjenduse 176 kohaselt tõi teatud hulk turu-uuringule vastanutest välja, et Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports konkureerivad sarnaste klientide ja sisu poolest ning on muutumas pealegi asendatavaks. Selle kõrval märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 500, et klientidel ehk jaemüüjatel oli ligipääs teatud hulgale tasulistele premium-sporditelekanalitele, eelkõige Fox Sportsile kui Ziggo Sport Totaali alternatiivile. Peale selle nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 502, et enamiku turu-uuringule vastanute hinnangul pakub Fox Sports samavõrd või isegi rohkem huvipakkuvat sisu kui Ziggo Sport Totaal, mida kinnitab asjaolu, et sõltumata kallimast hinnast on Fox Sportsil märkimisväärselt rohkem tellijaid. Lisaks nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 504, et enamik uuringule vastanuist leidsid, et televisiooniteenuste pakkujate jaoks on jaeturul olulise tähtsusega pakkuda vähemalt ühte tasulist premium-sporditelekanalit, samas kui üksnes väike vähemus leidis, et on vaja pakkuda kõiki Madalmaades saadaolevaid tasulisi premium-sporditelekanaleid.
71 Nendest kaalutlustest järeldub, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta jättis vaidlustatud otsuses tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturul täiendava segmendi lisamata, arvestades kanalite, eelkõige Ziggo Sport Totaali ja Fox Sportsi asendatavust nõudluse poolel, see tähendab televisiooniteenuste jaemüüjate seisukohast.
72 Mitte ükski hageja esitatud argument ei lükka seda järeldust ümber.
73 Esiteks tuleb märkida, et kuigi hageja väidab, et Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports peaksid kuuluma erinevatele turgudele, ja kuigi ta väitis kohtuistungil, et kumbki neist kanalitest peaks moodustama ise eraldiseisva turu, ei too ta selgelt välja, milline oleks asjaomase turu teine määratlus, millest tuleks üldiselt lähtuda, kaasa arvatud selle nimetus ja tunnused. Tundub, et hageja hinnangul peaks iga tasuline premium-sporditelekanal, mis edastab premium- või vältimatut sisu, nagu Madalmaade jalgpalli meistrivõistlused, peamised riigisisesed ja rahvusvahelised jalgpallivõistlused või vormel 1, kuuluma eraldiseisvale turule. Põhjus seisneb selles, et kõnealuse spordisisu erinevad liigid ei ole spordiarmastaja jaoks asendatavad.
74 Ent nagu on märgitud eespool punktides 70 ja 71, on määravaks asjaoluks kanalite asendatavus nõudluse poolel sellel turul, mille moodustavad televisiooniteenuste jaemüüjad.
75 Lisaks, mis puudutab järgnevat turgu, siis isegi kui eeldada, nagu väidab hageja, et lõpptarbija jaoks ei ole spordisisu lihtsalt teise sisuga vahetatav, tuleb meelde tuletada, et vaidlustatud otsuse põhjenduste 55 ja 56 kohaselt võib asjaomase turu moodustada tasuliste televisiooniteenuste jaemüügiturg, mitte aga spordisisu pakkuvate tasuliste televisiooniteenuste jaemüügiturg ja veel vähem jalgpallisisu pakkuvate tasuliste televisiooniteenuste jaemüügiturg. Nimelt kuulub selliste kanalite nagu Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports edastatav spordisisu lõpptarbijatele pakutavate televisiooniteenuste üldise pakkumuse hulka, kuhu kuuluvad erinevad osad, mille hulgas spordisisu on vaid üks neist, olgugi et see võib klientide meelitamisel oluline olla. Seega, kui lähtuda üldiselt keskmise televisiooniteenuste lõpptarbija vaatenurgast, siis ei esine viiteid sellele, et kanalit Ziggo Sport Totaal sisaldav televisiooniteenuste üldine pakkumus ei oleks võrreldav kanalit Fox Sports sisaldava televisiooniteenuste üldise pakkumusega, sõltumata asjaolust, et nende kahe kanali spordisisu ei ole identne. Lisaks, kuigi televisiooniteenuste jaemüüja jaoks võib majanduslikust aspektist olla soovitav omada võimalust pakkuda oma abonentidele kanaleid Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports, tuleb meelde tuletada, et vaidlustatud otsuse põhjenduse 504 kohaselt leidis üksnes väga väike osa turu-uuringule vastanuist, et pakkuda on vaja kõiki tasulisi premium-sporditelekanaleid, mis Madalmaades kättesaadavad on.
76 Teiseks, mis puudutab Fox Sportsi ja Ziggo Sport Totaali hinna erinevust käsitlevat argumenti, siis tuleb märkida, nagu eespool punktis 61 välja on toodud, et hind on üks asjakohastest teguritest, et analüüsida, kas kaks toodet on asendatavad. Selleks et tooteid saaks nõudluse poolel pidada asendatavaks, ei ole aga vaja, et neid pakutaks sama hinnaga. Madala hinnaga müüdav keskmise kvaliteediga toode või teenus võib tegelikult asendada parema kvaliteediga kallima toote. Sel juhul on oluline tarbijate tõenäoline reaktsioon vastavale hinnatõusule (vt analoogia alusel komisjoni suunised turuanalüüsi ja olulise turuvõimu hindamise kohta vastavalt ühenduse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule, EÜT 2002, C 165, lk 6, punkt 46).
77 Ülejäänud osas tuleb märkida, et asjaomase turu mõistet käsitleva teatise punktides 17 ja 18, mida hageja tsiteerib, kirjeldatakse „SSNIP testi“ (small but significant and non-transitory increase in price) rakendamist, mille eesmärk on analüüsida klientide reaktsiooni asjaomase toote suhtelisele hinnatõusule, kui muud tegurid jäävad samaks, seega ka samale asjaomasele turule lisatava kandidaattoote hind. Käsitletavas asjas toob aga hageja üksnes esile kanalite Fox Sportsi ja Ziggo Sport Totaali hinnaerinevuse, mis on pealegi kindlaks määramata. Asjaomase turu mõistet käsitleva teatise punkte 17 ja 18 arvestades ei ole see tegur iseenesest piisav, et seada kahtluse alla vaidlustatud otsuses tehtud järeldust, mille kohaselt on need kaks kanalit asendatavad.
78 Kolmandaks, mis puudutab seisukohti, mille UPC, kes käesoleval ajal kuulub kontserni Liberty Global, esitas koondumiste kontrolli menetluse raames Madalmaade konkurentsiasutusele, siis tuleb märkida, et avaldused, mille ettevõtja on teinud neli aastat varem erinevas menetluses, ei ole komisjoni jaoks siduvad ega sea iseenesest kahtluse alla komisjoni otsuse seaduslikkust, mis põhineb pealegi kogumil kaalutlustel ja tõenditel, millele on viidatud eespool punktis 70. Selle kõrval kinnitavad kõnealused avaldused üksnes seda, et Madalmaade jalgpalli meistrivõistlused kuuluvad nii‑öelda „vältimatu“ sisu hulka, mida tasulised premium-sporditelekanalid tüüpiliselt edastavad; seda asjaolu ei ole vaidlustatud otsuses kahtluse alla seatud.
79 Neljandaks tuleb tõdeda, et hageja argumentidega, mille kohaselt läheb käsitletaval juhul asjaomaste turgude mõiste vastuollu komisjoni teatud varasemate otsustega, ei saa nõustuda. Nimelt on komisjon kohtupraktika kohaselt kohustatud analüüsima iga juhtumi asjaolusid eraldi, olemata seotud varasemate otsustega, mis puudutavad teisi ettevõtjaid, teisi toodete ja teenuste turgusid või teisi geograafilisi turgusid erinevatel ajahetkedel. Seega puudub hagejal õigus vaidlustada komisjoni järeldusi põhjendusel, et need erinevad teises asjas varem tehtud järeldustest, isegi kui kõnealused turud kahe juhtumi puhul on sarnased või identsed (25. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Slovenská pošta vs. komisjon, T‑556/08, ei avaldata, EU:T:2015:189, punktid 196 ja 197).
80 Isegi kui eeldada, et selle argumendi võiks ümber kvalifitseerida nii, et see tugineb õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele, ei ole ettevõtjatel alust õiguspäraselt oodata, et säiliks varasem otsustuspraktika, mis võib muutuda vastavalt sellele, kuidas muutuvad asjaolud või kujuneb komisjoni analüüs (vt selle kohta 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punkt 143).
81 Igal juhul ei võimalda komisjoni otsused, millele hageja tugineb, tema argumente kinnitada, sest need põhinevad kõnealuste otsuste vääral tõlgendamisel. Nimelt nähtub hageja viidatud punktide ja põhjenduste lugemisel, et need otsused puudutavad nõudluse asendatavust televisioonisisu ringhäälinguks litsentside andmise ja õiguste omandamise eelneval turul, samas kui esimene väide käsitleb järgneva tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja omandamise hulgituru mõistet (13. novembri 2001. aasta otsus juhtumis COMP/M.2483 – Group Canal +/RTL/GJCD/JV, punkt 19, ja 2. aprilli 2003. aasta otsus juhtumis COMP/M.2876 – Newscorp/Telepiù, punkt 66).
82 Viiendaks tuleb tõdeda, et hagiavaldusele lisatud dokumendid ei kõiguta vaidlustatud otsuses tehtud järeldust seoses asjaoluga, et kanalid Fox Sports ja Ziggo Sport Totaal kujutavad endast televisiooniteenuste jaemüüjatele alternatiive. Täpsemalt ei võta hagiavalduse 10. lisas olev dokument arvesse Fox Sportsi kättesaadavust ega võimalda seega teha järeldusi Fox Sportsi ja Ziggo Sport Totaali asendatavuse kohta.
83 Sama kehtib ka 17. veebruari 2016. aasta uuringu TelecomPaper kohta, mis asub hagiavalduse 11. lisas ja mis ei maini Fox Sportsi ega käsitle ka Ziggo Sport Totaali, vaid Ziggo Sporti. Selle kõrval on nimetatud uuringus üksnes märgitud, et kõnealune kanal on üks põhjustest Liberty Globali juurde jäämiseks 14% selle abonentidest, mis ei viita, et see oleks nende isikute jaoks peamine põhjus ega et see oleks üks põhjustest enamiku abonentide jaoks.
84 Sama moodi on hagiavalduse 12. lisas asuvas pressiteates üksnes märgitud, et Ziggo Sport, mitte Ziggo Sport Totaal, on üks põhjusi Liberty Globali abonendiks olemiseks peaaegu 20% abonentidest, välistamata Fox Sportsi ja Ziggo Sport Totaali asendatavuse ja ilma, et see tähendaks, et tegemist on peamise põhjusega enamiku abonentide jaoks.
85 Mis puudutab koondumisega tekkinud üksuse 2016. aasta raamatupidamise aruannet, mis asub hagiavalduse 13. lisas, siis tuleb märkida, et see dokument tundub viitavat pigem Ziggo Sportile kui Ziggo Sport Totaalile. Igal juhul, nagu märgitud, kuna see ei maini Fox Sportsi, ei välista see selle kanali ja Ziggo Sport Totaali asendatavust.
86 Seoses uuringuga, mille töötas välja Madalmaade meediaamet ja mis asub hagiavalduse 14. lisas, siis piisab, kui märkida, et selles on üksnes välja toodud, et televisiooniteenuste pakkumuse sisu ehk teisisõnu paketi sisu on pakkuja klientide jaoks üks valikukriteeriumidest, millest esimene on hind. Ent nagu märgitud, ei välista see Fox Sportsi ja Ziggo Sport Totaali asendatavust ning samuti ei viita Ziggo Sport Totaali ja Fox Sportsi aeg-ajalt või iga päev vaatavate televaatajate protsente käsitlevad andmed kuidagi nende kahe kanali asendatavusele.
87 Sama järeldus kehtib hagiavalduse 15. lisas asuva uuringu kohta, mis ei sisalda ühtegi kaalutlust, mis võiks Ziggo Sport Totaali ja Fox Sportsi asendatavuse kahtluse alla seada, ning selles on üksnes rõhutatud, kui oluline on spordisisu televisiooniteenuste jaemüüjate äristrateegiana.
88 Samamoodi on Madalmaade konkurentsiasutuse koostatud nõuandedokumendi, mis asub hagiavalduse 9. lisas, hageja poolt viidatud lõigus üksnes märgitud, et jaemüüjad üritavad oma konkurentidest eristuda nende pakkumuse sisu kaudu, mis aga ei sea kahtluse alla Ziggo Sport Totaali ja Fox Sportsi asendatavust.
89 Lõpuks tuleb tõdeda, et kuna hagiavalduse 16. lisas asuv uuring märgib lihtsalt, et tarbijate jaoks on teatud määral oluline omada võimalust vaadata teatud sisu, kaasa arvatud spordisisu, ei sisalda see ühtegi kaalutlust, mis kinnitaks hageja seisukohta, et Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports ei ole asendatavad.
90 Eespool esitatut arvestades tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, mis tugineb ilmsele hindamisveale seoses vertikaalse mõjuga
91 Teise väitega väidab hageja, et vaidlustatud otsuses on tehtud ilmne hindamisviga seoses koondumise vertikaalse mõjuga, eelkõige tootmissisendite sulgemise mõjuga tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturul.
92 Hageja väidab kõigepealt, et komisjon eksis, kui ta analüüsis vaidlustatud otsuses Ziggo Sport Totaaliga seotud tootmissisendite sulgemise mõju üksnes mobiilivõrkude suhtes. Ta märgib selle kohta, et koondumisega tekkinud üksus suudab pakkuda juurdepääsu Ziggo Sport Totaalile „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide kaudu.
93 Hageja väidab, et koondumisel tekkinud üksusel on võime rakendada tootmissisendite sulgemise strateegiat, et tal on ajend seda teha ja et nimetatud strateegial on konkurentsi suhtes märkimisväärselt negatiivne mõju.
94 Esiteks, mis puudutab võimet rakendada tootmissisendite sulgemise strateegiat, siis väidab hageja, et isegi enne kavandatud koondumist oli Liberty Globali turuosa „multiple play“ teenuste pakettide turul üle 50%. Seega on pärast kavandatud tehingut koos tegevustega mobiilsideteenuste turul koondumisel tekkinud üksusel võime sulgeda uusi turge ja eelkõige „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide turge.
95 Repliigis kinnitab hageja, et vaidlustatud otsuses tehtud analüüs, mis puudutab koondumisel tekkinud üksuse võimet rakendada sulgemisstrateegiat, on väär, kuna Ziggo Sport Totaali ja Fox Sportsi ei oleks tohtinud hõlmata sama asjaomase turuga. Hageja sõnul kinnitab vaidlustatud otsuse põhjendus 501, et need kanalid kuuluvad erinevatele turgudele, sest kumbki neist edastab vältimatut sisu. Pealegi asjaolu, et Fox Sportsil on märkimisväärselt rohkem abonente kui Ziggo Sport Totaalil, hoolimata sellest, et Fox Sports on kallim, nagu on märgitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 502, kinnitab, et nad ei ole asendatavad.
96 Hageja ei ole muu hulgas nõus ka sellega, mida ta käsitab vaidlustatud otsuse „lubamatu muutmisega“, kui komisjon märkis käesoleva vaidluse raames, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 500 on turuosasid puudutavate andmete osas tehtud trükiviga.
97 Ta osutab 26. oktoobri 2017. aasta kohtuotsusele KPN vs. komisjon (T‑394/15, ei avaldata, EU:T:2017:756), mille kohaselt ei ole sellise olulise konkurendi nagu Fox Sports olemasolu turul piisav, et välistada, et teine ettevõtja võiks omada turujõudu.
98 Hageja väidab, et vaidlustatud otsuse põhjendus 504, mille kohaselt leidis enamik turu-uuringule vastanuist, et televisiooniteenuste pakkujad peavad pakkuma vähemalt ühte tasulist premium-sporditelekanalit, ei välista, et tõhusa konkurentsi jaoks on vaja mitut kanalit. Lisaks väidab ta, et komisjoni poolt turu-uuringus esitatud küsimus oli mitmeti mõistetav.
99 Seega, võttes arvesse koondumisel tekkinud üksuse turujõudu, on tal võime sulgeda oma konkurentide juurdepääs ühele vältimatule tootmissisendile.
100 Teiseks, mis puudutab sulgemisstrateegia rakendamise ajendit, siis väidab hageja, et koondumisel tekkinud üksusel on võimalik saada konkurentsieelis järgneval turul.
101 Kolmandaks, mis puudutab sulgemisstrateegia võimalikku mõju konkurentsile „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide turul, siis väidab hageja, et komisjon ei analüüsinud negatiivset mõju õigesti, kuna ta ei võtnud arvesse spordisisu olulisust.
102 Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidleb hageja esitatud argumentidele vastu.
103 Teise väitega leiab hageja sisuliselt, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta ei järeldanud, et kavandatud koondumine toob tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturul kaasa vertikaalseid konkurentsiprobleeme ja eelkõige tootmissisendite sulgemise seoses Ziggo Sport Totaaliga.
104 Määruse nr 139/2004 artikli 2 lõikest 2 tuleneb, et koondumine, mis eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise kaudu ei takistaks märkimisväärselt konkurentsi siseturul või selle olulises osas, tuleb kuulutada siseturuga kokkusobivaks. Sama määruse artikli 2 lõikest 3 tuleneb aga, et koondumine, mis eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise kaudu takistaks märkimisväärselt konkurentsi siseturul või selle olulises osas, tuleb kuulutada siseturuga kokkusobimatuks.
105 Määruse nr 139/2004 artikli 8 lõikest 2 nähtub veel, et kui komisjon leiab, et pärast asjaomaste ettevõtjate ümberkujundamist vastab teatatud koondumine nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile, teeb ta otsuse, millega koondumine kuulutatakse siseturuga kokkusobivaks.
106 Nagu eespool punktis 58 märgitud, annavad väljakujunenud kohtupraktika kohaselt koondumiste kontrolli käsitlevad materiaalõigusnormid, iseäranis need, mis käsitlevad koondumiste hindamist – nagu määruse nr 139/2004 artikkel 2 – komisjonile teatava kaalutlusõiguse eelkõige majanduslike asjaolude hindamisel. Järelikult tuleb liidu kohtul sellise kaalutlusõiguse üle kontrolli teostamisel, mis on oluline koondumise valdkonna õigusnormide määratlemisel, arvesse võtta kaalutlusruumi, mis on antud koondumist reguleerivate eeskirjade osaks olevate majandusliku sisuga õigusnormidega.
107 Üldkohus ei saa nimelt asendada komisjoni majanduslikku hinnangut enda omaga (vt selle kohta 9. juuli 2007. aasta kohtuotsus Sun Chemical Group jt vs. komisjon, T‑282/06, EU:T:2007:203, punkt 60, ja 7. juuni 2013. aasta kohtuotsus Spar Österreichische Warenhandels vs. komisjon, T‑405/08, ei avaldata, EU:T:2013:306, punkt 51).
108 Samas, nagu on märgitud eespool punktis 60, siis kuigi komisjonil on kaalutlusruum majandusküsimustes, ei tähenda see, et liidu kohus peab hoiduma kontrollimast, kuidas komisjon majandusalaseid andmeid on tõlgendanud. Nimelt ei pea liidu kohus kontrollima mitte üksnes esitatud tõendite tegelikkusele vastavust, usaldusväärsust ja sidusust, vaid ta peab kontrollima ka seda, kas kogutud tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida keerulise olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta, ja kas kõnealused tõendid võivad toetada järeldusi, mis nende pinnalt on tehtud.
109 Koondumiste kontrollimine komisjoni poolt eeldab prognoosi, milles analüüsitakse, kuidas koondumine võib muuta antud turul konkurentsiolukorda kujundavaid tegureid, et kontrollida, kas selle tagajärjel oleks tõhus konkurents märkimisväärselt takistatud. See prognoos eeldab erinevate põhjuse ja tagajärje ahelate ettekujutamist, et arvesse võtta see, mille tõenäosus on kõige suurem (19. juuni 2009. aasta kohtuotsus Qualcomm vs. komisjon, T‑48/04, EU:T:2009:212, punkt 88, ja 9. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Deutsche Börse vs. komisjon, T‑175/12, ei avaldata, EU:T:2015:148, punkt 62; vt samuti selle kohta 15. veebruari 2005. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tetra Laval, C‑12/03 P, EU:C:2005:87, punkt 43).
110 Seega peab komisjon oma otsuses, millega tunnistatakse koondumine siseturuga kokkusobivaks, piisava tõenäosusega tõendama, et koondumise poolte pakutud kohustustega muudetud koondumine ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul või selle olulises osas. Järelikult peab huvitatud kolmas isik, kes nõuab niisuguse otsuse tühistamist, millega kohustustega seotud koondumine tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, tõendama, et komisjon on koondumist vääralt hinnanud nii, et selle kokkusobivus siseturuga on kaheldav (vt selle kohta 19. juuni 2009. aasta kohtuotsus Qualcomm vs. komisjon, T‑48/04, EU:T:2009:212, punktid 89 ja 90).
111 Teist väidet tuleb analüüsida nendest kaalutlustest lähtudes.
112 Hageja väidab kõigepealt, et komisjon eksis, kui ta analüüsis vaidlustatud otsuses tootmissisendite sulgemise mõju üksnes mobiilivõrkude suhtes.
113 Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et kohtupraktika kohaselt peab komisjon koondumise siseturuga kokkusobivuse analüüsimisel hindama koondumise konkurentsimõju turgudele, millel koondumise poolte tegevused kattuvad. Seega, kui üks pooltest oli asjaomasel turul enne koondumist juba turgu valitsevas seisundis, jääb see seisund määratluselt koondumise konkurentsimõju analüüsist välja. Seevastu ei ole see nii, kui turgu valitsev seisund asjaomasel turul tuleneb koondumisest või tugevneb koondumise tagajärjel (vt selle kohta 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑162/10, EU:T:2015:283, punktid 248 ja 249).
114 Seega, nagu on märgitud eespool punktis 109, tuleneb kohtupraktikast, et koondumiste kontrollimine eeldab prognoosi, milles analüüsitakse, kuidas koondumine võib muuta antud turul konkurentsiolukorda kujundavaid tegureid.
115 Lisaks nähtub mitte-horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste vastavalt nõukogu määrusele kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2008, C 265, lk 6, edaspidi „mitte-horisontaalseid ühinemisi käsitlevad suunised“) punktist 20, et hinnates ühinemise konkurentsivastast mõju, võrdleb komisjon teatatud ühinemisest tulenevaid konkurentsitingimusi tingimustega, mis oleksid kehtinud ilma ühinemiseta.
116 Käsitletavas asjas nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 498, et komisjon keskendus oma analüüsis koondumisega tekkivatele muutustele. Pärast kohustuste võtmist oli koondumisega tekkiv spetsiifiline muudatus üksnes see, et lisandus Vodafone’i mobiilivõrk ja peamiselt tema mobiilsidekliendid. Seega võis komisjon ilmset hindamisviga tegemata piirduda oma analüüsis, mida ta ka tegi, kanalile Ziggo Sport Totaal juurdepääsu sulgemise ohuga, mis mõjutab mobiilside osalusega turge, eelkõige „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide jaemüügiturgu. Nimelt nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 499–522, et komisjon tegi seda liiki analüüsi, vastupidi sellele, mida tundub väitvat hageja, keskendudes kanalile Ziggo Sport Totaal juurdepääsu võimalikule sulgemisele, mis mõjutab eelkõige „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide mobiilside elementi.
117 Seega tuleb argument, mille hageja kõigepealt esitas, tagasi lükata.
118 Mitte-horisontaalseid ühinemisi käsitlevate suuniste punktist 31 nähtub, et tootmissisendituru sulgemisega on tegu juhul, kui uus üksus piiraks pärast ühinemist tõenäoliselt juurdepääsu toodetele või teenustele, mida ta ilma ühinemiseta oleks tarninud. Suuniste punktis 32 on sätestatud, et hinnates sisendituru konkurentsivastase sulgemise stsenaariumi tõenäosust, uurib komisjon kõigepealt, kas ühinemisel tekkinud üksus oleks pärast ühinemist võimeline sulgema oluliselt juurdepääsu tootmissisenditele, teiseks, kas tal oleks ajendit seda teha, ning kolmandaks, kas turu sulgemine avaldaks konkurentsile järgnevatel kaubaturgudel märkimisväärset kahjulikku mõju. Vaidlustatud otsuse põhjendustest 497–522 nähtub, et komisjon on käsitletavas asjas neid kolme tingimust analüüsinud ja hageja ei ole seda lähenemisviisi vaidlustanud.
119 Tuleb märkida, nagu komisjon seda oma kostja vastuses tegi, ilma et hageja sellele vastu oleks vaielnud, et need kolm tingimust on kumulatiivsed, mistõttu see, kui üks neist ei ole täidetud, on piisav, et välistada turusisendite konkurentsivastase sulgemise oht.
120 Mis puudutab esimest neist tingimustest ehk turusisendite sulgemise strateegia rakendamise võimet, siis nähtub mitte-horisontaalseid ühinemisi käsitlevate suuniste punktist 35 ja vaidlustatud otsuse põhjendusest 499, et ühinemisel tekkival vertikaalselt integreeritud äriühingul peab olema oluline turujõud eelneval kaubaturul, see tähendab käesoleval juhul tasuliste premium-sporditelekanalite hulgimüügiturul.
121 Vaidlustatud otsuse põhjendustes 409 ja 500 on öeldud, et koondumisel tekkinud üksuse turuosa oli väiksem kui 10% tulu osas tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise võimalikul hulgiturul, mis oli turu kõige kitsam võimalik segment. Lisaks nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 502, et Ziggo Sport Totaalil oli märkimisväärselt vähem abonente kui Fox Sportsil, hoolimata selle kallimast hinnast. Lisaks nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 517, et Ziggo Sport Totaalil oli kõikidest Madalmaade tasulise televisiooni abonentidest vähem kui 5%. Lisaks on vaidlustatud otsuse põhjendustes 518 ja 519 märgitud, et audiovisuaalse sisu tarbimine mobiilseadmetes moodustas vähem kui 3% televisioonitoodete kogutarbimisest ja et üksnes 12% tarbijatest, kes kasutavad audiovisuaalse sisu jaoks mobiilseadet, vaatavad televisiooni ja eelkõige spordisündmusi reaalajas. Spetsiifilisemalt ilmneb ühest sõltumatust uuringust, et 2015. aasta viimases kvartalis vaatas Ziggo Sport Totaali abonentidest vaid 4% seda kanalit oma mobiilseadmest, mis näitab, et üksnes minimaalne osa 3% kõigist tasulise televisiooni abonentidest, kes tellivad Ziggo Sport Totaali, on huvitatud juurdepääsust sellele kanalile oma mobiilseadmetest.
122 Eelnevast tuleneb, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta järeldas vaidlustatud otsuses, et koondumisel tekkival üksusel ei ole võimet rakendada turusisendite sulgemise strateegiat eelkõige seoses Ziggo Sport Totaaliga „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide pakkumise turul.
123 Ükski hageja esitatud argumentidest ei lükka seda järeldust ümber.
124 Esimesena tuleb argument, mis puudutab koondumisel tekkinud üksuse seisundit „multiple play“ teenuste pakettide turul tagasi lükata, sest see ei ole tulemuslik ega igal juhul põhjendatud. Esiteks, nagu on märgitud eespool punktis 121, on turusisendite sulgemise strateegia rakendamise võime hindamisel määravaks seisund eelneval turul, mitte aga järgneval turul. Teiseks nähtub igal juhul vaidlustatud otsuse põhjenduses 364 esitatud skeemist nr 11, et koondumisel tekkinud üksuse turuosa „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide pakkumise turul oleks väiksem kui 20%, samas kui hageja turuosa oli suurem kui 80%.
125 Sellega seoses tuleb täpsustada, nagu märkis komisjon, et hageja esitatud andmed, mille kohaselt oleks koondumisel tekkinud üksuse turuosa „multiple play“ teenuste pakettide turul suurem kui 50%, puudutavad kõiki teenuste pakettide turge, samas kui käesoleva analüüsi osas on eespool punktides 112–117 esitatud põhjustel asjasse puutuv vaid see pakettide turg, mis sisaldab mobiilside komponenti. Seega ei toeta hagiavalduse 20. lisas sisalduv Madalmaade konkurentsiasutuse koostatud dokument hageja väidet, sest selles esitatud hinnangud turuosade kohta puudutavad kõiki „multiple play“ teenuste pakettide turge.
126 Teisena tuleb eespool punktides 65–71 esitatud põhjustel tagasi lükata argument, mille kohaselt ei tohiks Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports kuuluda samale asjaomasele turule, et hinnata koondumisel tekkinud üksuse võimet rakendada sulgemisstrateegiat.
127 Kolmandana tuleb samuti tagasi lükata argument, justkui oleks komisjon käesolevas menetluses muutnud vaidlustatud otsust. Lisaks komisjoni selgitustele, mille kohaselt oli vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni põhjenduses 500 lihtsalt trükiviga, piisab, kui märkida, et vaidlustatud otsuse põhjenduse 409 juurde lisatud 269. joonealuses märkuses on toodud õigete arvudega jaotus. Vaidlustatud otsuse nende kahe põhjenduse vaheline ilmne vastuolu kinnitab, et vaidlustatud otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni põhjenduses 500 oli lihtne trükiviga, nii nagu komisjon seda ka selgitas.
128 Neljandana tõlgendab hageja 26. oktoobri 2017. aasta kohtuotsust KPN vs. komisjon (T‑394/15, ei avaldata, EU:T:2017:756) valesti. Nimelt ei järeldanud Üldkohus selles kohtuotsuses, et ettevõtjal võib olla turujõud isegi siis, kui turul tegutseb temast palju tugevam konkurent. Üldkohus üksnes märkis, et kahe ettevõtja pelk olemasolu turul ei välista iseenesest, et ühel neist võiks olla turujõud, esitamata mingit analüüsi nende seisundi kohta turul.
129 Viiendana mõistab hageja vaidlustatud otsuse põhjendust 504 samuti valesti, sest vastupidi tema väidetule märkis enamik turu-uuringule vastanuist, et ei ole vaja pakkuda kõiki tasulisi premium-sporditelekanaleid, see tähendab Ziggo Sport Totaali ja Fox Sportsi. Lisaks, vastupidi hageja väidetule nähtub turu-uuringus komisjoni poolt esitatud küsimuse lugemisest, et see on selles suhtes piisavalt selge.
130 Kuuendana tuleb tõdeda, et hagiavaldusele lisatud dokumendid ei võimalda ümber lükata järeldust, mis puudutab turusisendite sulgemise strateegia rakendamise võime puudumist Ziggo Sport Totaali suhtes.
131 Täpsemalt hagiavalduse 17. lisas sisalduvas TelecomPaper’i artiklis, mis viitab allahindluskampaaniale seoses Ziggo Sportiga, ei ole esitatud ühtegi kaalutlust, mis võiks kahtluse alla seada selle, et koondumisel tekkinud üksusel puudub eelneval turul turujõud. Sama tuleb öelda ka hagiavalduse 18. lisas sisalduva artikli kohta, mis ei võimalda kinnitada Ziggo Sport Totaalist tulenevat turujõu olemasolu eelneval turul, sest kõnealune artikkel sellele kanalile ei viita.
132 Mis puudutab hagiavalduse 19. lisas sisalduvat väljavõtet koondumisel tekkinud üksuse veebilehelt, milles teatatakse lõppklientide hinnatõusust, mida põhjendab tema enda kulude kasv, siis tuleb märkida, et ei ole kindel, et see kinnitab vertikaalse mõju ohu olemasolu. Nimelt ei võimalda see dokument toetada väidet, et koondumisel tekkinud üksusel oleks Ziggo Sport Totaalist tulenev turujõud eelneval turul, mis on aga vältimatu tingimus, et esineks turusisendite sulgemise oht.
133 Järelikult tuleb teise väite esimene osa tagasi lükata. Võttes arvesse, et turusisendite sulgemise ohtu puudatavad kolm tingimust on kumulatiivsed, mida hageja ei ole ka vaidlustanud, siis ei tule teise väite teist ja kolmandat osa analüüsida. Arvestades eeltoodut, tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Kolmas väide, et rikutud on põhjendamiskohustust
134 Kolmanda väitega leiab hageja, et komisjon rikkus vaidlustatud otsuses põhjendamiskohustust osas, mis puudutas asjaomase turu mõistet ja turusisendite sulgemise ohu puudumist konkurentide suhtes „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide turul.
135 Nimelt ei tõendanud komisjon vaidlustatud otsuses, et Fox Sports ja Eurosport on Ziggo Sport Totaalile huvipakkuvad alternatiivid, mistõttu ta ei selgitanud, miks on erinevad spordisisud nagu jalgpall ja vormel 1 omavahel asendatavad. Selle kõrval ei käsitlenud komisjon vaidlustatud otsuses sisu olulisust, kui ta analüüsis koondumise mõju „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide turul. Hageja sõnul ei põhjenda komisjon ka seda, miks tema hinnangul ei ole usutav, et uutest abonentidest tulenev tulude võimalik kasv võiks tasakaalustada tulu vähenemist Ziggo Sport Totaali litsentside andmisest teistele ettevõtjatele.
136 Repliigis väidab hageja, et komisjon oleks pidanud põhjendama oma otsust mitte järeldada, et tasuliste premium-sporditelekanalite turule tuleks lisada veel üks segment spordisisu alusel. Võttes arvesse asjaolu, et hageja esitas need argumendid haldusmenetluses, oleks komisjon pidanud neid tema hinnangul analüüsima.
137 Komisjon, keda toetavad menetlusse astujad, vaidleb hageja argumentidele vastu.
138 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ELTL artiklis 296 nõutav põhjendus vastama asjaomase akti laadile ning sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjusi ja pädeval kohtul teostada kontrolli. Põhjendamise nõude hindamisel tuleb arvesse võtta juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning huvi, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks. Ei ole nõutud, et põhjendus täpsustaks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust nimetatud artikli 296 nõuetele, tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme (vt 10. juuli 2008. aasta kohtuotsus Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala, C‑413/06 P, EU:C:2008:392, punkt 166 ja seal viidatud kohtupraktika).
139 Sellise akti vastuvõtja ei ole siiski kohustatud võtma seisukohta selgelt teisejärguliste asjaolude suhtes ega ennetama võimalikke vastuväiteid. Lisaks peab otsuse põhjenduste täpsuse aste olema proportsioonis materiaalsete võimaluste ja tehniliste tingimuste või tähtaegadega, millest kinni pidades see tuleb teha. Seega ei riku komisjon oma põhjendamiskohustust, kui ta koondumiste kontrolli pädevuse kasutamisel ei lisa otsusesse koondumise selliste aspektide hindamise täpset põhjendust, mis tunduvad talle ilmselgelt asjassepuutumatud, tähtsusetud või selgelt teisese tähtsusega selle hindamise seisukohast. Sellist nõuet oleks ka raske koondumiste kontrolli pädevuse teostamisel ühitada kiire menetlemise kohustuse ja komisjonile kehtestatud lühikeste menetlustähtaegadega, mis on osa koondumiste kontrolli menetluse erilistest asjaoludest (10. juuli 2008. aasta kohtuotsus Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala, C‑413/06 P, EU:C:2008:392, punkt 167).
140 Kuigi on tõsi, et komisjonil ei ole kohustust määruse alusel vastuvõetud otsuste põhjendustes võtta seisukoht kõigi talle esitatud tõendite ja argumentide kohta, sealhulgas antava hinnangu seisukohalt selgelt teisejärguliste tõendite ja argumentide kohta, peab komisjon siiski välja tooma otsuse ülesehitusel keskse tähendusega faktid ja õiguslikud kaalutlused. Lisaks peab põhjendus olema loogiline ja ilma sisemise vastuoluta (10. juuli 2008. aasta kohtuotsus Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala, C‑413/06 P, EU:C:2008:392, punkt 169).
141 Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et põhjenduste puudumine või puudulikkus kujutab endast menetlusnormide rikkumise väidet, mis säärasena erineb otsuse põhjenduste ebatäpsust puudutavast väitest, mida tuleb käsitleda selle otsuse põhjendatuse uurimisel (19. juuni 2009. aasta kohtuotsus Qualcomm vs. komisjon, T‑48/04, EU:T:2009:212, punkt 175).
142 Hageja kolmandat väidet tuleb analüüsida nendest kaalutlustest lähtudes.
143 Esiteks väidab hageja, et vaidlustatud otsuses on rikutud põhjendamiskohustust osas, mis puudutab asjaomase turu mõistet. Konkreetemalt ei selgu vaidlustatud otsusest, miks on Fox Sports huvipakkuv alternatiiv Ziggo Sport Totaalile ja miks on erinevad spordisisud asendatavad. Komisjon oleks seega pidanud põhjendama oma otsust mitte järeldada, et tasuliste premium-sporditelekanalite turule tuleks lisada veel üks segment spordisisu alusel.
144 Nende argumentidega ei saa nõustuda.
145 Nimelt, nagu eelkõige nähtub eespool punktidest 70 ja 71, lähtus komisjon asjaomase turu mõistet puudutavas järelduses järgmistest kaalutlustest. Kõigepealt tõi teatud hulk turu-uuringule vastanutest välja, et Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports konkureerivad sarnaste klientide ja sisu poolest ning on muutumas pealegi asendatavaks. Selle kõrval märkis komisjon, et klientidel ehk jaemüüjatel oli ligipääs teatud hulgale tasulistele premium-sporditelekanalitele, eelkõige Fox Sportsile kui Ziggo Sport Totaali alternatiivile. Peale selle pakub enamiku turu-uuringule vastanute hinnangul Fox Sports samavõrd või isegi rohkem huvipakkuvat sisu kui Ziggo Sport Totaal. Lisaks leidis enamik uuringule vastanutest, et televisiooniteenuste pakkujate jaoks on jaeturul olulise tähtsusega pakkuda vähemalt ühte tasulist premium-sporditelekanalit, samas kui üksnes väike vähemus leidis, et on vaja pakkuda kõiki Madalmaades saadaolevaid tasulisi premium-sporditelekanaleid.
146 Neid kaalutlusi arvestades ei saa vaidlustatud otsusele põhjendamiskohustuse rikkumist ette heita seoses sellega, et nimetatud otsuses ei ole lisatud täiendavat segmenti tasuliste premium-sporditelekanalite pakkumise ja ostmise hulgiturul, võttes arvesse kanalite Ziggo Sport Totaal ja Fox Sports asendatavust nõudluse poolel, see tähendab televisiooniteenuste jaemüüjate seisukohast.
147 Teiseks väidab hageja, et vaidlustatud otsuses on rikutud põhjendamiskohustust, kuna analüüsides koondumise mõju „multiple play“ laua- ja mobiiltelefoniteenuste pakettide turul, ei võetud arvesse sisu olulisust.
148 Selle väitega ei saa nõustuda.
149 Nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 502, 504 ja 507, tugines komisjon oma järelduses, mis puudutab turusisendite konkurentsivastase sulgemise ohu puudumist, eelkõige asjaolule, et Ziggo Sport Totaalile on olemas alternatiiv, mis pakub samavõrd või isegi rohkem huvipakkuvat sisu, see tähendab Fox Sports, mis on kättesaadav koondumisel tekkinud üksuse konkurentidele järgneval turul.
150 Lõpuks, kuna hageja kolmanda väite raames esitatud argumente võib tegelikult mõista nii, et nendega soovitakse vaidlustada komisjoni sisulist hinnangut vaidlustatud otsuses – nagu komisjongi väidab –, tuleb need argumendid tagasi lükata põhjustel, mis on esitatud esimese ja teise väite analüüsimisel eespool punktides 57–90 ja 118–133.
151 Eelnevat arvestades tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
152 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
153 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni ja menetlusse astujate nõuetele välja mõista hagejalt.
154 Seega kannab hageja lisaks enda kohtukuludele ka komisjoni ja menetlusse astujate kantud kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista Euroopa Komisjoni, VodafoneZiggo Group Holding BV, Vodafone Group plc ja Liberty Global Europe Holding BV kohtukulud välja KPN BV‑lt, kes ühtlasi kannab ise enda kohtukulud.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 23. mail 2019 Luxembourgis.
Allkirjad