EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
24. märts 2011(*)
Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2009. aasta edutamine – Edutamata jätmise otsus – Teenete võrdlev hindamine – Ilmne hindamisviga – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise nõue
Kohtuasjas F‑104/09,
mille ese on hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule,
Diego Canga Fano, Euroopa Liidu Nõukogu ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja C. Bernard‑Glanz,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Bauer ja K. Zieleśkiewicz,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees S. Gervasoni, kohtunikud H. Kreppel ja M. I. Rofes i Pujol (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikus menetluses ja 14. septembri 2010. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 21. detsembril 2009 faksi teel saabunud hagiavalduses (originaal esitati 23. detsembril 2009) palub D. M. Canga Fano tühistada otsus jätta ta 2009. aasta edutamise raames palgaastmele AD 13 edutamata ja mõista Euroopa Liidu Nõukogult tema kasuks välja 200 000 euro suurune summa hagejale väidetavalt tekitatud mittevaralise ja ametialase kahju hüvitamiseks.
Õiguslik raamistik
2 Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 45 lõikes 1 on sätestatud:
„Ametialane edutamine toimub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega [personalieeskirjade] artikli 6 lõiget 2 silmas pidades. Selleks nimetatakse ametnik tema tegevusüksuse järgmisele kõrgemale palgaastmele. Edutamiseks valitakse välja eranditult need ametnikud, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud minimaalselt kaks aastat, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid. Teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik eelkõige arvesse aruandeid ametnike [kohta], [nende] kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamis[t], mille põhjaliku valdamise kohta [nad] on esitanud tõendid [personalieeskirjade] artikli 28 [punkti] f kohaselt, ja vajaduse korral nende poolt võetava[…] vastutus[e] määra […].” [täpsustatud tõlge]
Vaidluse taust
3 Kohtutoimikust tuleneb, et hageja asus 1. septembril 1991 nõukogu peasekretariaadis palgaastme A7 ametnikuna teenistusse. Viimast korda edutati teda 1. juunil 2001 palgaastmele A4 (nüüd AD 12). Alates 1. aprillist 1994 töötab ta nõukogu õigustalituses. Kuid 1. oktoobrist 1999 kuni 30. septembrini 2003 oli ta teenistuse huvides lähetatud Euroopa Ühenduste Komisjoni liikme L. de Palacio kabineti teenistusse. Pärast lähetuse lõppemist asus hageja uuesti tööle õigustalituse üksuses „Välissuhted” ja töötas seejärel alates 1. oktoobrist 2007 üksuses 1B „COREPER”. Alates 1. juunist 2008 on ta lähetatud komisjoni liikme A. Tajani kabineti teenistusse, kus ta töötab kabineti asejuhataja ametikohal.
4 Nõukogu peasekretariaat andis 5. märtsi 2009. aasta personaliteates nr 50/09 ametnikele teada edutamise nõuandekomiteede käsutuses olevatest materjalidest 2009. aasta edutamise kohta ning personalieeskirjade artikli 45 rakendamiseks võetud meetmetest. Teate lisas 2 oli iga palgaastme osas ära toodud võimalik edutamiste arv 2009. aastal ja lisas 3 edutatavate ametnike nimekiri. Lisa 2 kohaselt oli üldist laadi ülesandeid täitvatele administraatoritele palgaastmel AD 13 ette nähtud 19 vaba ametikohta, samal ajal kui lisas 3 oli nimetatud 91 palgaastme AD 12 ametnikku, kes täidavad üldist laadi ülesandeid, ja kus hageja oli vastava palgaastme teenistusstaaži järgi 20. kohal.
5 Personaliteate nr 50/09 kohaselt olid edutamise nõuandekomiteede käsutuses muu hulgas kõikide edutatavate ametnike kohta hindamisaruanded alates nende määramisest palgaastmele AD 12 kuni viimase olemasoleva aruandeni, s.o hindamisaruanded 1. juulist 2006−31. detsembrini 2007 (edaspidi „hindamisaruanne 2006−2007”).
6 Nõukogu peasekretariaat lisas 10. märtsi 2009. aasta personaliteatele nr 54/09 hindamisperioodi 2006−2007 käsitlevad statistilised andmed, eelkõige tabeli 2.1, mis sisaldab ametnike palgaastmete järgi koostatud statistikat (edaspidi „tabel 2.1”), ja tabeli 3.1, milles tuuakse statistika peadirektoraadi/direktoraadi/kogu talituse lõikes (edaspidi „tabel 3.1”). Personaliteatest nr 54/09 tuleneb, et see statistika edastati ka edutamise nõuandekomiteedele.
7 Tegevusüksuse AD (administraatori ametikohal töötavad ametnikud) edutamise nõuandekomitee esitas pärast oma töö lõpetamist ametisse nimetavale asutusele nimekirja, mis puudutas üldist laadi ülesandeid täitvaid administraatoreid ja milles oli nimetatud 19 ametnikku, kes esitatakse palgaastmele AD 13 edutamiseks (edaspidi „palgaastmele AD 13 edutatud ametnike nimekiri”) ja kellest kuuel oli vastaval palgaastmel teenistusstaaži vähem kui hagejal. Hagejat selles nimekirjas ei olnud.
8 Ametisse nimetav asutus teatas 27. aprilli 2009. aasta personaliteates nr 94/09 ametnikele oma otsusest järgida edutamise nõuandekomitee arvamust ja edutada palgaastmele AD 13 välja pakutud 19 ametnikku.
9 27. mai 2009. aasta kirjas vaidlustas hageja personalieeskirjade artikli 90 lõikele 1 viidates personaliteates nr 94/09 toodud otsuse teda mitte edutada.
10 24. septembri 2009. aasta kirjas, mis tehti hagejale teatavaks järgmisel päeval, luges ametisse nimetav asutus 27. mai 2009. aasta kirja kaebuseks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses ja jättis selle rahuldamata.
Poolte nõuded
11 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks;
– tühistada ametisse nimetava asutuse otsus mitte kanda hagejat palgaastmele AD 13 edutatud ametnike nimekirja, nagu see tuleneb personaliteatest nr 94/09;
– tühistada vajalikus ulatuses ametisse nimetava asutuse otsus, millega tema kaebus rahuldamata jäeti;
– mõista nõukogult hageja kasuks välja:
– mittevaralise kahju hüvitamiseks ex aequo et bono kindlaks määratud summa 150 000 eurot, millele lisanduvad seadusjärgses määras viivitusintressid summa sissenõutavaks muutumise kuupäevast arvates;
– ametialase kahju hüvitamiseks ex aequo et bono kindlaks määratud summa 50 000 eurot, millele lisanduvad seadusjärgses määras viivitusintressid summa sissenõutavaks muutumise kuupäevast arvates;
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
12 Nõukogu palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.
Menetlus
13 Hageja esitas kodukorra artiklites 55 ja 56 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames Avaliku Teenistuse Kohtule taotluse paluda nõukogul esitada palgaastmele AD 13 edutatud 19 ametniku hindamisaruanded. Avaliku Teenistuse Kohus otsustas selle taotluse osaliselt rahuldada.
14 Sellest tulenevalt paluti esmalt nõukogul Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei 15. juuni 2010. aasta kirjas vastata kirjalikele küsimustele ja esitada anonüümselt nende kümne ametniku hindamisaruanded, kellel oli palgaastmel teenistusstaaži vähem kui hagejal ja kelle nimi oli palgaastmele AD 13 edutatud ametnike nimekirjas (edaspidi „kümme asjaomast ametnikku”).
15 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 6. juulil 2010 faksi teel saabunud kirjas (originaal esitati 12. juulil 2010) vastas nõukogu esitatud küsimustele ja saatis kümne asjaomase ametniku anonüümsed hindamisaruanded, mis hõlmavad ajavahemikku nende määramisest palgaastmele AD 12 kuni hindamisperioodini 1. juulist 2006−31. detsembrini 2007. Samuti edastas nõukogu Avaliku Teenistuse Kohtule kokkuvõtliku tabeli, kus oli toodud hageja ja kõigi kümne asjaomase ametniku – tähistatud tähtedega A–J – kahte viimast hindamisaruannet puudutav teave. Kõnealune tabel sisaldab iga hindamisaruande kohta tööülesannete ja/või vastutuse määra kirjeldust, üldiste hinnangute kokkuvõtet ja analüütiliste hinnangute keskmist hinnet. Tabelis on märgitud ka tööülesannete täitmisel kasutatavad keeled (edaspidi „kokkuvõtlik tabel”).
16 Teiseks paluti pooltel kohtuistungit ettevalmistavas ettekandes, mis saadeti neile Avaliku Teenistuse Kohtu kantselei 23. juuli 2010. aasta kirjaga, esitada Avaliku Teenistuse Kohtule enne kohtuistungit seisukohad, millega nad oma väiteid põhjendavad, võttes arvesse menetlust korraldatavatele meetmetele vastuseks nõukogu esitatud dokumente. Hageja täitis selle taotluse kirjaga, mis saabus faksi teel Avaliku Teenistusse Kohtu kantseleisse 31. augustil 2010 (originaal esitati 2. septembril 2010), ning nõukogu seisukohad saabusid faksi teel Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 1. septembril 2010 (originaal esitati 6. septembril 2010).
17 Hageja heitis vastuses ette seda, et erinevatest hindamisaruannetest tehtud kokkuvõtetest ei olnud võimalik kõikidel juhtudel selgelt eristada hindeid kriteeriumidele „Tulemuslikkus” ja „Ülesannete täitmise kiirus”.
18 Esimese koja esimees küsis enne kohtuistungit hageja esindajalt, kas ta nõustub kokkuvõtlikus tabelis olevate analüütiliste hinnangute keskmiste hinnetega, mis sisaldavad kõigile kümnele asjaomasele ametnikule antud hindeid eelmises punktis nimetatud kahe kriteeriumiga seoses, või kas ta soovib nende kokkuvõtete esitamist loetavamal kujul.
19 Hageja esindaja leidis nõustudes, et kõnealused keskmised hinded on õiged, ega palunud esitada uuesti hindamisaruannete lehti, milles toodud hinne ei olnud arusaadav.
Hagi ese
20 Lisaks nõudele tühistada ametisse nimetava asutuse otsus jätta hageja palgaastmele AD 13 edutatud ametnike nimekirja kandmata, palus hageja tühistada ametisse nimetava asutuse 24. septembri 2009. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema esitatud vastuväited 27. mai 2009. aasta kirjas, mille ametisse nimetav asutus luges kaebuseks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses (edaspidi „24. septembri 2009. aasta otsus”).
21 Selles osas tuleb meenutada, et kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale formaalselt esitatud tühistamisnõuete eesmärk on esitada Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusse haldusakt, mille peale kaebus esitati, kui neil nõuetel endal autonoomne sisu puudub (Avaliku Teenistuse Kohtu 29. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas F‑102/07: Kerstens vs. komisjon, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).
22 Kuna käesolevas asjas puudub 24. septembri 2009. aasta otsuse peale esitatud nõuetel igasugune autonoomne sisu, tuleb asuda seisukohale, et hagi on esitatud ametisse nimetava asutuse otsuse peale mitte kanda hagejat palgaastmele AD 13 edutatud ametnike nimekirja, nagu see otsus ilmneb personaliteatest nr 94/09 (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
Tühistamisnõuded
23 Hageja esitab tühistamisnõuete põhjendamiseks kaks väidet. Esimese väite kohaselt on rikutud personalieeskirjade artikli 45 lõiget 1 osas, milles ametisse nimetav asutus tegi mitu ilmset hindamisviga. Teise väite kohaselt on kuritarvitatud võimu ja menetlust.
Esimene väide personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 rikkumise kohta
Poolte argumendid
24 Hageja väidab, et ametisse nimetav asutus tegi hindamisaruannete võrdleval hindamisel ilmse hindamisvea. Kuna 19‑st edutatud ametnikust kümnel oli teenistusstaaž vastaval palgaastmel lühem kui hagejal ja ametisse nimetav asutus saab kandidaatide vanust ja teenistusstaaži vastavalt palgaastmel või teenistusüksuses arvesse võtta üksnes täiendava võimalusena, peavad kõnealused kümme ametnikku olema edutamiseks temast teenekamad. On olemas reaalsed tõendid, mille kohaselt ei ole eriti tõenäoline, et nendel kümnel isikul, kellel on temast lühem teenistusstaaž palgaastmel, oleksid suuremad teened.
25 Hageja leiab, et tema kohta koostatud hindamisaruanded, mis hõlmavad ajavahemikku tema määramisest palgaastmele AD 12 kuni hindamisperioodini 1. juulist 2006−31. detsembrini 2007, olid eriti kiitvad, kuivõrd viimases aruandes oli sõnaselgelt öeldud, et „ta väärib edutamist kõrgemale palgaastmele”. Seega on „ilmselgelt ebanormaalne”, et alates 2001. aastast ei ole teda edutatud. Hindamisaruandes 2006−2007 sai ta analüütilistes hinnangutes keskmiseks hindeks 2, mis on oluliselt parem kui keskmine hinne palgaastme AD 12 ametnikel nõukogu peasekretariaadis ja õigustalituse ametnikel. Hageja arvates peaks tema teenete ulatust lisaks näitama see, et ta täitis Rumeeniast ja Bulgaariast palgaastmele AD 5 juristide töölevõtmiseks korraldatud konkursside EPSO/AD/46/06 ja EPSO/AD/47/06 komisjoni esimehe ülesandeid suurepäraselt ja et ta räägib viit keelt.
26 Veel heidab hageja ametisse nimetavale asutusele ette, et viimane on teinud ilmse hindamisvea seetõttu, et eiras tema keeleoskust. Hageja väidab, et lisaks minimaalselt nõutud inglise ja prantsuse keelele räägib ta veel kolme keelt. See täiendav oskus oleks tulnud tema teenete hindamisel arvesse võtta.
27 Lõpetuseks leiab hageja, et ametisse nimetav asutus tegi ilmse hindamisvea ka seetõttu, et ei võtnud hagejale pandud vastutusega seoses arvesse asjaolu, et ta oli komisjoni esimeheks eespool nimetatud konkurssidel EPSO/AD/46/06 ja EPSO/AD/47/06, mille teade avaldati 2006. aasta juunis ja konkursi edukalt läbinud isikute nimekiri avaldati 2007. aasta detsembris. Hageja väidab, et suure osalejate arvuga konkursside komisjoni juhtimine, mis tõi kaasa suure töökoormuse lisaks õigustalituses täidetavatele ülesannetele, oli oluline, raske ja delikaatne töö, mille ta suutis edukalt lõpule viia. See ei mõjutanud kuidagi negatiivselt tema töö kvaliteeti õigustalituses. Asjaolu, et ta selle ülesandega toime tuli, mis ei ole sugugi kõrvalise tähtsusega, on märkimisväärne saavutus, mis oleks pidanud tema teenete hindamisele olulist mõju avaldama.
28 Nõukogu leiab, et see väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
29 Sissejuhatuseks olgu meenutatud, et vastavalt personalieeskirjade artikli 45 lõikele 1 võtab ametisse nimetav asutus teenete võrdlemisel arvesse eelkõige aruandeid ametnike kohta, nende kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamist, mille põhjaliku valdamise kohta nad on esitanud tõendid, ja vajaduse korral edutatavate ametnike poolt võetava vastutuse määra.
30 Avaliku Teenistuse Kohus on otsustanud, et valdkonnas, kus administratsioonil on ulatuslik kaalutluspädevus, näitab asjaolu, et neid kriteeriume on personalieeskirjade artiklis 45 sõnaselgelt mainitud, seadusandja soovi omistada nende arvessevõtmisele erilist tähtsust (Avaliku Teenistuse Kohtu 31. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑97/05: Buendía Sierra vs. komisjon, punkt 62). See, et personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 on eraldi mainitud ametniku vastutuse määra, on seda tähendusrikkam, et Esimese Astme Kohus on 12. juuli 2001. aasta otsuses kohtuasjas T‑131/00: Schochaert vs. nõukogu (punkt 43) teinud otsuse, et artikli 45 lõikega 1 selle enne 1. maid 2004 kehtinud redaktsioonis on vastuolus kasutada edutatavate ametnike vastutuse määra otsustava kriteeriumina (Avaliku Teenistuse Kohtu 5. mai 2010. aasta otsus kohtuasjas F‑53/08: Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 49).
31 Lisaks on Avaliku Teenistuse Kohus esiteks otsustanud, et alates 1. maist 2004 kohaldatavas personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 on selgemalt sätestatud, mis asjaolusid tuleb edutamise jaoks arvesse võtta, kui selle artikli sätetes nende enne nimetatud kuupäeva kehtinud redaktsioonis, sest esimesena mainitu viitab peale hindamisaruannete ka muude keelte kui selle keele kasutamisele, mille põhjaliku valdamise kohta asjaomased ametnikud on esitanud tõendid, ja vajaduse korral vastutuse määrale. Teiseks on Avaliku Teenistuse Kohus otsustanud, et põhimõtteliselt viib ametisse nimetav asutus edaspidi edutatavate ametnike teenete võrdleva hindamise läbi nende kolme kriteeriumi põhjal, nii et personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 esineval sõnal „teened” on teistsugune ja sisuliselt laiem ulatus kui samal sõnal, mida on kasutatud selle artikli enne 1. maid 2004 kohaldatud redaktsioonis (Avaliku Teenistuse Kohtu 7. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas F‑57/06: Hinderyckx vs. nõukogu, punkt 45). Lisaks on Avaliku Teenistuse Kohus otsustanud, et väljend „vajaduse korral” tähendab pelgalt seda, et kui põhimõtteliselt eeldatakse, et sama palgaastme teenistujad täidavad samaväärse vastutusega ülesandeid, siis juhul kui see konkreetsel juhul nii ei ole, tuleb nimetatud asjaolu edutamismenetluses arvesse võtta (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 56).
32 Täiendava võimalusena saab ametisse nimetav asutus juhul, kui edutatavate ametnike teened on kolme personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sõnaselgelt osutatud kriteeriumi alusel võrdsed, võtta arvesse teisi asjaolusid, nagu kandidaatide vanus ja teenistusstaaž vastaval palgaastmel või teenistusüksuses (eespool viidatud kohtuotsus Bouillez jt vs. nõukogu, punkt 50).
33 Lõpetuseks olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika järgi on ametisse nimetaval asutusel edutamise kandidaatideks olevate ametnike teenete võrdleval hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning selles osas peab liidu kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud kaalutlusõiguse piiridesse ega ole ilmselgelt neid piire ületanud. Seetõttu ei saa kohus ametisse nimetava asutuse asemel hinnata kandidaatide kvalifikatsiooni ja teeneid (Esimese Astme Kohtu 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑132/03: Casini vs. komisjon, EKL 2005, punkt 52).
34 Siiski piirab administratsiooni ulatuslikku kaalutlusõigust vajadus viia kandidaatide teenete hindamine läbi hoolsalt ja erapooletult ning nii, et see oleks teenistuse huvides ja vastavuses võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsel alusel ning võrreldavatest infoallikatest ja andmetest lähtudes (eespool viidatud kohtuotsus Casini vs. komisjon, punkt 53).
35 Seega tuleb neist põhimõtetest lähtuvalt hinnata, kas vaidlustatud otsuses on tehtud ilmne hindamisviga. Avaliku Teenistuse Kohus selgitab sellega seoses, et säilitades ametisse nimetava asutuse kaalutlusõiguse kasuliku mõju, on viga ilmne juhul, kui see on kergesti äratuntav ja selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse seadusandja poolt edutamisotsustele kehtestatud tingimusi.
36 Toimiku materjalidest nähtub, et nõukogu rakendatud edutamissüsteem jätab ametisse nimetavale asutusele edutamiseks esitatud kandidaatideks olevate ametnike teenete võrdleval hindamisel ulatusliku kaalutlusõiguse.
37 Tegevusüksuse AD edutamise nõuandekomitee käsutuses olid käesolevas asjas arvamuse andmiseks, millele ametisse nimetav asutus tugines, muu hulgas kõikide edutatavate ametnike kohta hindamisaruanded alates nende määramisest palgaastmele AD 12 kuni hindamisperioodini 1. juulist 2006−31. detsembrini 2007, teenistuskäik, viimase kolme aasta jooksul haiguse või tööõnnetuse tõttu võetud puhkuste kokkuvõtted ning tabelid 2.1 ja 3.1.
38 Kuigi on tõsi, et hageja viitab esimese väite põhjendamiseks esitatud argumentides 19‑le ametnikule, kes edutati palgaastmele AD 13, ning palus Avaliku Teenistuse Kohtul taotleda nimetatud 19 ametniku hindamisaruande edastamist, nähtub toimikust, et tegelikult vaidlustab ta ametisse nimetava asutuse antud võrdleva hinnangu tema ja 19 asjaomase ametniku teenete kohta.
39 Hageja tugineb hagiavalduse punktides 25, 32 ja 33 asjaolule, et teenete hindamine on iga edutamise määrav kriteerium ning teenete võrdsuse korral võib ametisse nimetav asutus kandidaatide vanust ja teenistusstaaži vastaval palgaastmel või teenistusüksuses arvestada üksnes täiendavalt. Kuna 19‑st ametnikust kümnel ametnikul oli palgaastmel AD 12 hagejast lühem teenistusstaaž, siis ei ole hageja arvates eriti tõenäoline, et neil on temast suuremad teened.
40 Lisaks, võttes arvesse nõukogu vastust menetlust korraldavatele meetmetele, ei ole hageja menetluse käigus ega enne kohtuistungit esitatud kirjalikes märkustes kordagi vaidlustanud asjaolu, et Avaliku Teenistuse Kohus piirdus nende meetmete puhul vaid kümne asjaomase ametniku hindamisaruandega, ega osutanud üheksale ametnikule, kelle teenistusstaaž palgaastmel AD 12 oli temast pikem ja kelle kohta Avaliku Teenistuse Kohus ei palunud hindamisaruannet esitada.
41 Seega tuleb esimest väidet personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 rikkumise kohta mõista nii, et ametisse nimetav asutus tegi hageja ja kümne asjaomase ametniku teenete võrdleval hindamisel vea.
42 Et hinnata üldiselt selle väite asjakohasust, on vaja analüüsida mitte ainult hindamisaruandeid, vaid ka teisi toimikus olevad tõendeid, mis puudutavad keelte kasutamist ja vastutuse määra.
– Hindamisaruanded
43 Hageja esitas muu hulgas hindamisaruanded, mis tema kohta alates palgaastmele AD 12 määramisest kuni hindamisaruandeni 2006−2007 on koostatud, välja arvatud hindamisaruande 1. oktoobrist 2003−31. detsembrini 2004. Kohtuistungil sellekohasele küsimusele vastates kahtles hageja, et nimetatud perioodi kohta on hindamisaruanne koostatud, ning märkis, et selle põhjuseks võib olla asjaolu, et kui ta pärast komisjoni teenistusse lähetamist õigustalitusse uuesti tööle asus, oli hindamisperiood nõukogus juba alanud.
44 Mis puudutab esiteks analüütilisi hinnanguid, siis tuleneb nõukogu 1. septembri 2010. aasta märkustest, et edutamise nõuandekomitee võttis peaasjalikult arvesse analüütilised hinnangud, mis vastavad hageja ja kümne asjaomase ametniku hindamisaruandele 2006−2007. Kõnealused analüütilised hinnangud on jaotatud kolmeteistkümneks rubriigiks, mida hinnatakse „suurepärane”, „väga hea”, „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav”.
45 Personaliteates nr 54/09 oli täpsustatud, et hinnetele „suurepärane”, „väga hea”, „hea”, „rahuldav” ja „mitterahuldav” vastavad numbrid „1”, „2”, „3”, „4” ja „5”. Numbritega väljendatud hindeid kasutati statistika, eeskätt tabelite 2.1 ja 3.1 koostamiseks, milles tuuakse välja keskmised hinded palgaastmete ja peadirektoraatide lõikes. Tabelist 2.1 ilmneb, et palgaastme AD 12 ametnike keskmine hinne oli 2,28.
46 Perioodil 1. juulist 2006−31. detsembrini 2007 oli aga hageja analüütiliste hinnangute keskmine hinne 2, mis on selgelt parem kui eelmises punktis osutatud keskmine hinne. See asjaolu näitab hageja teenete kvaliteeti viimasel hindamisperioodil, mida võetakse 2009. aasta hindamisperioodil arvesse.
47 Toimiku materjalidest nähtub, et kümnest asjaomasest ametnikust nelja ametniku, s.o A, E, I ja J analüütiliste hinnangute keskmine hinne hindamisaruandes 2006−2007 oli hageja hindest madalam ja seega parem (ametniku A keskmine 1,77 ja ülejäänud kolme ametniku keskmine 1,92). Kümnest asjaomasest ametnikust kolme ametniku, s.o B, C ja H keskmine hinne oli nii nagu hagejal 2, samas kui ametnike D, F ja G keskmine hinne oli kõrgem ja seega halvem kui hagejal (ametniku D keskmine 2,15 ja ülejäänud kahe ametniku keskmine 2,08).
48 Siiski tuleb täheldada, et hageja analüütiliste hinnangute keskmise ja viimati nimetatud kolme ametniku – halvema – keskmise hinde vahe on niivõrd väike, et selle võib antud juhul ebaoluliseks lugeda.
49 Hageja väidab, et tõsiasja, et kümnest asjaomasest ametnikust neli said analüütilistes hinnangutes temast madalama keskmise hinde, tuleb võtta suhtelisena, kuna nad töötavad peadirektoraatides, kus antud hinded olid tabeli 3.1 järgi nõukogu peasekretariaadi keskmisest hindest madalamad.
50 Sellega seoses tuleb märkida, et eelnevalt nimetatud tabelist tulenevalt on õigustalituse ametnike keskmine hinne 2,35 väga lähedane nõukogu peasekretariaadi keskmisele hindele 2,36. Toimiku materjalidest nähtub veel, et neli edutatud ametnikku, kelle analüütiliste hinnangute keskmine on madalam kui hagejal, töötavad peadirektoraatides, mille keskmine hinne on 2,21−2,30 ehk õigustalituse keskmisest hindest madalam. Kõnesoleva tabeli järgi kõiguvad erinevate peadirektoraatide keskmised hinded 2,05 (kõige parem) ja 2,63 (kõige halvem) vahel.
51 Järelikult vastab tõele, et eespool nimetatud neli ametnikku töötavad peadirektoraatides, kus hindajad on olnud kõikide oma töötajate suhtes „lahkemad” kui hindajad õigustalituses. Sellele vaatamata on asjaomaste peadirektoraatide kõige madalam keskmine hinne 2,21 ehk 0,15 punkti vähem kui nõukogu peasekretariaadi keskmine ja 0,14 punkti vähem kui õigustalituse keskmine, samas kui erinevate peadirektoraatide keskmiste hinnete vahe on 0,58 punkti.
52 Sellistel asjaoludel tuleb märkida, et eelmises punktis osutatud erinevus õigustalituse keskmise hinde ja nende peadirektoraatide keskmise hinde vahel, kus töötavad neli edutatud ametnikku, kelle analüütilised hinnangud on keskmiselt paremad kui hagejal, ei ole edutamise jaoks määrav kriteerium.
53 Esiteks arvutatakse peadirektoraatide antud keskmised hinded vastavalt igas peadirektoraadis töötavatele ametnike arvule, tegemata sealjuures ametnikel vahet nende palgaastme või tegevusüksuse alusel või selle alusel, kas neid saab asjassepuutuval aastal edutada või mitte. Teiseks on analüütiliste hinnangute keskmine vaid osa nendest andmetest, mis edutamise nõuandekomitee teenete võrdleval hindamisel arvesse võtab.
54 Hageja väidab lisaks, et tema teenete hindamisel ei võetud arvesse asjaolu, et ta täitis konkursside EPSO/AD/46/06 ja EPSO/AD/47/06 komisjoni esimehe ülesandeid. Ta rõhutas kohtuistungil, et kõnealune ülesanne suurendas oluliselt tema töökoormust ja ta täitis oma ülesannet ilma, et see oleks mõjutanud tema igapäevast tööd nõukogu õigustalituses.
55 Siinjuures olgu märgitud, et esiteks on hageja hindamisaruandes 2006−2007 asjassepuutuva isiku tööülesannete kirjelduses sõnaselgelt mainitud, et „[s]uure osa viiteperioodist juhtis [hageja] konkursi [EPSO/AD/46/06 ja EPSO/AD/47/06] valikukomiteed (juristid)”. Teiseks anti samas aruandes olevates analüütilistes hinnangutes hageja töökvaliteedile hindeks „suurepärane”, samas kui perioodi 1. jaanuarist 2005−30. juunini 2006 hindamisaruandes sai ta kõigest „väga hea”.
56 Siit järeldub, et seega olid mõlemad esimesed hindajad, kellel on „esimese hindaja” volitused ja kes koostasid hageja hindamisaruande, teadlikud hageja täiendavatest jõupingutustest viiteperioodil. Asjaolu, et hageja töökvaliteeti peeti analüütilises hinnangus paremaks, näib osutavat sellele, et nimetatud konkursside komisjoni juhtimist võeti hindamisaruande 2006−2007 koostamisel arvesse.
57 Mis puutub teiseks üldistesse hinnangutesse, siis on tõsi, et hindamisaruannetes, mis hageja kohta alates tema nimetamisest palgaastmele AD 12 on koostatud, esitatud üldised hinnangud on väga kiitvad. Nii märgib esimene hindaja, kes hindas hagejat perioodil 1. juulist 2006−30. septembrini 2007, hindamisaruandes 2006−2007, et hageja on „suurepärane töötaja” ja „väga hea jurist”. Lisaks märgib esimene hindaja, kes hindas hagejat perioodil 1. oktoobrist−31. detsembrini 2007, et hagejal on „põhjalikud teadmised ühenduse õigusest”, et „tema väga hästi arenenud analüüsi‑ ja hindamisvõime tõttu on ta võimeline andma eriti kõrgetasemelisi juriidilisi arvamusi nii suuliselt kui kirjalikult” ning et „ta väärib kõrgemale palgaastmele edutamist”.
58 Samas nähtub toimikust, et kümne asjaomase ametniku kohta alates nende nimetamisest palgaastmele AD 12 koostatud hindamisaruannetes esitatud üldised hinnangud on samaväärsed hagejale antud hinnangutega. Avaliku Teenistuse Kohus ei ole täheldanud asjaolu, mis nende teenete väärtust vähendaks.
59 Samamoodi tuleb märkida, et niisugused lauselõigud nagu „hinnatav ametnik väärib edutamist või suuremat vastutust”, esinevad kümne asjaomase ametniku hulgast mitme ametniku hindamisaruandes, mis on koostatud enne nende hindamisaruannet 2006−2007. Esimeste hindajate sellesisulised hinnangud ei ole siiski ametisse nimetavale asutusele asjaomase ametniku edutamise otsustamisel siduvad, mida kinnitab asjaolu, et niisugustele hinnangutele vaatamata ei edutatud enne 2009. aastat ühtegi nimetatud ametnikest.
60 Hindamismenetluses kohaldatavad eeskirjad ei näe ette, et hindajad peavad võtma seisukoha küsimuses, kas hinnatav ametnik väärib edutamist. Juhul kui hindajad omal algatusel soovitavad ühe või teise oma üksuse liikme edutamist, väljendavad nad arvamust, mis ei ole ametisse nimetavale asutusele kuidagi siduv, kuna edutamine toimub alles pärast kõikide nende institutsiooni ametnike teenete võrdlevat hindamist, kes on samal palgaastmel edutatavad. Seetõttu ei saa sellised hinnangud olla sama kaalukad kui need, mis tulenevad asjaoludest, mida hindaja on kohustatud hindama. Teiseks on ametisse nimetaval asutusel õigus ametnikku edutada, kui ta leiab, et see on põhjendatud, isegi kui hindamisaruandes edutamist pooldavad märkused puuduvad.
61 Täiendavalt olgu märgitud, et kriitiliselt tuleb suhtuda märkusesse, et hageja väärib edutamist, kuna selle on teinud esimene hindaja, kelle hinnang hõlmab 18‑kuulisest hindamisperioodist vaid kolme kuud.
62 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 31. augustil 2010 saabunud seisukohtades toob hageja veel välja, et ühes hindamisaruandes, mille nõukogu toimikusse lisas ja mille kohaselt hinnatav ametnik väärib edutamist, märkis teine hindaja, et ta nõustub esimese hindaja kirjalike seisukohtadega, kuid leiab, et antud analüütilised hinnangud ei vasta kehtestatud juhistele. Kuna teine hindaja neid analüütilisi hinnanguid ei muutnud, siis tuleb Avaliku Teenistuse Kohtul nende hinnangutega nõustuda.
63 Eeltoodust lähtudes tuleb asuda seisukohale, et hindamisaruannete võrdlev hindamine ei too selgelt esile, et teised ametnikud ei olnud hagejast teenekamad.
– Keelte kasutamine
64 Keelte kasutamise kohta väidab hageja, et ta räägib viit keelt ja heidab ametisse nimetavale asutusele ette, et viimane ei ole tema keeleoskust piisavalt tähtsaks pidanud.
65 Nõukogu märgib kostja vastuses keeleoskuse kohta, et keelte kasutamist käsitlev kriteerium „on pigem täiendav kriteerium, mis võimaldab teha vahet kandidaatidel, kelle hindamisaruanded on võrdväärsed”.
66 Personalieeskirjade artikli 45 lõikest 1 tuleneb siiski selgelt, et kriteerium, mis puudutab ametnike kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamist, mille põhjaliku valdamise kohta on nad tõendid esitanud, ei ole selles mõttes täiendav kriteerium, et see võib olla ametisse nimetava asutuse tehtava valiku puhul otsustavaks teguriks ainult juhul, kui edutatavatel ametnikel on võrdsed teened.
67 Nõukogu selgitas menetlust korraldavatele meetmetele antud 6. juuli 2010. aasta vastuses, et „kõikide arvessevõetavate asjaolude suhtelist kaalukust ei ole üksikasjalikult kindlaks määratud” ning et ametisse nimetava asutuse valiku aluseks oli ametnike teenetele antud üldine hinnang, kus kõige kaalukamad olid kõik hindamisaruanded kokku ja vastutuse määr, samas kui keelte kasutamise kriteeriumi võeti teenete võrdlevad hindamisel kahe eelnevalt nimetatud asjaoluga võrreldes „selgelt vähem” kaalukamana arvesse. Nõukogu kinnitas kohtuistungil, et keelte kasutamine on üks esimesi kriteeriume, mis teenete hindamisel arvesse võetakse, aga see on teistest kriteeriumidest vähem kaalukas. Samuti tõi kostja välja asjaolu, et ametisse nimetav asutus ei ole kriteeriume eraldi võrrelnud, vaid on iga kandidaadi puhul neid kriteeriume üldiselt hinnanud ja kaalunud.
68 Avaliku Teenistuse Kohus märgib sellega seoses, et on tõsi, et administratsioonil on teatatav kaalutlusruum otsustamaks, kui suurt tähtsust ta igale personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud kolmele kriteeriumile omistab, kuivõrd nimetatud säte ei välista kaalumise võimalust.
69 Tööülesannete täitmisel kasutatavate keelte kohta märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et hageja ei ole täpsustanud, kas ta kasutas vaadeldaval perioodil, s.o 1. juunist 2001−31. detsembrini 2007 oma tööülesannete täitmisel eespool mainitud viit keelt.
70 Sellega seoses tuleb sedastada, et hageja hindamisaruande 2006−2007 teise osa III jaos „Keeled” on märgitud järgmist:
„[Hageja], kelle emakeel on hispaania keel, kasutab oma töös tavaliselt prantsuse ja inglise keelt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Mõnikord kasutab ta oma töös ka saksa keelt (suuline).”
71 Hageja selgitas kohtuistungil, et 2009. aasta edutamise raames vaadeldaval perioodil kasutas ta koosolekutel või koosolekutega seotud juhtudel saksa, itaalia ja portugali keelt ainult suuliselt.
72 Kasutatavate keelte käsitluse juures märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et hindamisaruandele 2006−2007 lisatud ja hageja poolt 29. jaanuaril 2007 täidetud keeleoskuse ankeedis, mis sisaldab rubriike „arusaamine”, „suuline [keel]” ja „kirjalik [keel]”, on hageja märkinud, et ta oskab väga hästi prantsuse ja inglise keelt, ent saksa keelest arusaamine ja suuline keel on tal üksnes heal tasemel ja kirjalik keel rahuldaval tasemel ning itaalia keelest arusaamine on tal vaid heal tasemel ning suulise ja kirjaliku keele oskus rahuldaval tasemel. Sama ankeedi kohaselt piirdub tema portugali keele oskus arusaamisega rahuldaval tasemel.
73 Hageja osundab 27. mai 2009. aasta kirjas, et nüüd oskab ta hästi itaalia keelt, kuna see on üks tema töökeeltest, mida ta komisjoni liikme A. Tajani kabineti asejuhataja ametikohal, kus ta alates 1. juunist 2008 töötab, kõige rohkem kasutab.
74 Nagu aga nõukogu oma 24. septembri 2009. aasta otsuses õigesti märgib, ei saanud edutamise nõuandekomitee võtta arvesse asjaolusid, mis seonduvad edutatavate ametnike viimase hindamisaruande, s.o 1. juulist 2006−31. detsembrini 2007 järgse perioodiga. Pealegi ainsad keeleoskust puudutavad andmed edutamise nõuandekomitee käsutuses olid edutavate ametnike kohta koostatud hindamisaruanded alates nende määramisest palgaastmele AD 12 kuni hindamisaruandeni 2006−2007. Vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele ei saa edutamise nõuandekomitee ega ametisse nimetav asutus seega lubada ametnikel, keda ei edutatud, viidata asjaoludele, millele teised edutatavad ametnikud ei saanud tugineda.
75 Peab nentima, et väited, mis hageja kohtuistungil itaalia ja portugali keele suulise oskuse kohta esitas, ei lange kokku hindamisaruandele lisatud ankeedis ära märgitud keeleoskust puudutava teabega. Kõnesoleva ankeedi kohaselt oskab hageja itaalia keelt suuliselt rahuldaval tasemel, samas kui lahtrid portugali keele suulise oskuse kohta on üldse täitmata jäetud.
76 Kuigi on tõsi, et ankeet on täidetud 29. jaanuaril 2007 ega näita hageja keeleoskust 31. detsembril 2007, märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et hageja on ise viidanud asjaolule, et ta oskab nüüd itaalia keelt samal tasemel kui prantsuse ja inglise keelt. Seega möönab hageja kaudselt, et 31. detsembril 2007 oli tema itaalia keele oskus praegusest halvem. Igal juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit näitamaks, et 31. detsembril 2007 oli tema itaalia ja portugali keele suuline oskus 2007. aasta jaanuarist alates paranenud. Järelikult võib Avaliku Teenistuse Kohus mõistlikult asuda seisukohale, et nimetatud kuupäeval ei olnud hageja itaalia ja portugali keele suuline oskus nii heal tasemel, et seda võiks keelega seotud teenete võrdlemisel arvesse võtta.
77 Seetõttu tuleb järeldada, et edutamise nõuandekomitee poolt hinnatava perioodi lõppedes 31. detsembril 2007 valdas hageja lisaks oma keelele, milleks on hispaania keel, veel prantsuse ja inglise keelt. Peale selle oskas ta ka saksa keelt, vaatamata selle vähesele kirjaliku keele oskusele, ning sai hästi aru itaalia keelest. Keelte kasutamisega seoses vastab küll tõele, et kuigi hageja rääkis aeg-ajalt saksa keelt, kasutas ta oma töös regulaarselt siiski vaid kahte keelt, s.o inglise ja prantsuse keelt.
78 Toimiku materjalidest nähtub sellega seoses, et kõik kümme asjaomast ametnikku kasutasid oma tööülesannete täitmisel inglise ja prantsuse keelt. Vastupidi nõukogu poolt väidetule ei vallanud siiski kõik nimetatud ametnikud neid kahte keelt suurepäraselt ning need ametnikud, kelle emakeeleks oli inglise või prantsuse keel, ei vallanud kõik vähemalt kolmandat keelt. Samas ilmneb toimikust, et kõik isikud, kes ei vallanud asjaomaseid keeli või ei vallanud neid suurepäraselt, oskasid neid vähemalt heal tasemel.
79 Seega näib, et hageja keeleoskus on peaasjalikult võrdväärne kümne asjaomase ametniku keeleoskusega nende tööülesannete täitmisel.
– Vastutuse määr
80 Vastutuse määra osas tuleneb toimikust, et kõik kümme asjaomast ametnikku, välja arvatud ametnik B, täitsid hindamisperioodil 1. juulist 2006−31. detsembrini 2007 juhtimisülesandeid. Üheksa nimetatud ametnikku täitsid osakonna juhataja kohustusi või koordineerisid de facto üksuse tööd tundlikes valdkondades. Hageja ja ametnik B töötasid aga sel perioodil nõukogu õigustalituses juristidena.
81 Seega tuleb tõdeda, et kümnest asjaomasest ametnikust üheksa ametnikku täitsid juhtimisalaseid kohustusi ja nende vastutuse määr oli kõrgem kui hagejal, samas kui kümnenda ametniku – ametniku B – töökohustustega kaasnev vastutuse määr oli sama.
82 Neil asjaoludel leiab hageja, et täiendavaid ülesandeid, mis edutatavatele ametnikele võidakse anda, tuleb hinnata nende töökohustuste täitmisel võetava vastutuse alusel. Seega viitab ta asjaolule, et 2006. aasta juunist kuni 2007. aasta detsembrini ehk suurema osa ajast hindamisaruandes 2006−2007 vaadeldaval perioodil oli ta konkursside EPSO/AD/46/06 ja EPSO/AD/47/06 komisjoni esimeheks, mis tõi kaasa suurema töökoormuse lisaks õigustalituses täidetavatele ülesannetele. Praktiliselt ükski kümnest asjaomasest ametnikust ei täitnud samaväärseid kohustusi. Seega väidab hageja, et ametisse nimetav asutus tegi ilmse hindamisvea, kuna ei võtnud hageja teenete hindamisel piisavalt arvesse asjaolu, et lisaks igapäevastele tööülesannetele oli hageja nimetatud konkursside esimeheks.
83 Seetõttu tuleb Avaliku Teenistuse Kohtul kontrollida, kas kümnest asjaomasest ametnikust üheksa ametniku poolt täidetavaid juhtimisülesandeid ja nende kõrgemat vastutuse määra arvestades olid neil hagejast suuremad teened, pidades silmas asjaolu, et hagejal oli eespool osutatud täiendav ülesanne.
84 Siinjuures on selge, et konkursside EPSO/AD/46/06 ja EPSO/AD/47/06 komisjoni juhtimine ei tõenda mitte ainult suuremat töökoormust, mis lisandub hageja täidetavatele tööülesannetele õigustalituses, vaid ka suuremat vastutuse määra, mida on tunnistanud ka nõukogu. Nõukogu väidab siiski, et konkursikomisjoni juhtimine on ajutine ülesanne. Ehkki selle ülesande täitmise aega pikendati käesoleval juhul pooleteiseks aastaks, nähtub toimiku materjalidest siiski, et üheksa edutatud ametnikku täidavad juhtimisülesandeid alaliselt ja on seda teinud pikka aega. Kuus neist täidavad juhtimisülesandeid vähemalt 1. juulist 2003 ja kaks vähemalt 1. jaanuarist 2005. Lisaks on üks ametnik alates 1. veebruarist 2004 lähetatud Euroopa Liidu eriesindaja teenistusse Ida-Aafrika järvede piirkonnas ning nõukogu märgib tema ülesannetega seoses, et kõnealuse ametniku vastutuse määr on eriti kõrge.
85 Eelnevast lähtudes leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et kuigi hageja täiendav ülesanne on kiiduväärne, ei asu see teenete üldises hinnangus tähtsamal kohal võrreldes juhtimisülesannetega, mida täidetakse alaliselt ja pikaajaliselt.
86 Samuti tuleb Avaliku Teenistuse Kohtul kontrollida, kas nõukogu tegi hageja teenete ja eelkõige tema vastutuse määra üldisel võrdlemisel ametnikuga B ilmse hindamisvea.
87 Toimikust tuleneb, et ametnik B on olnud palgaastmel AD 12 alates 1. jaanuarist 2004 ning nimetatud kuupäevast kuni 31. detsembrini 2007 töötas ta nõukogu õigustalituses. Sellest järeldub, et alates 1. oktoobrist 2003 – mil hageja pärast lähetuse lõppemist õigustalitusse uuesti tööle asus – kuni 13. detsembrini 2007 olid hageja ja ametnik B seotud sama teenistusega ning täitsid sama vastutuse määraga tööülesandeid.
88 Nagu toimikust nähtub ja nagu nõukogu kohtuistungil rõhutas, tuli ka ametnikul B nii nagu hagejal eelnevalt osutatud perioodil täiendavaid ülesandeid täita. Hindamisperioodil 1. juulist 2003−31. detsembrini 2004 tegi ametnik B teatavate EPSO konkursi testide korrektuuri ja osales valitsustevahelise konverentsi sekretariaadi töös, eelkõige Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu projekti väljatöötamises. Nõukogu hinnangul on nimetatud ülesanne oma ulatuselt ja mahult võrreldav EPSO konkursi komisjoni juhtimisega. Samuti märkis nõukogu kohtuistungil, et ametnik B on väga kohusetundlik ja usaldusväärne jurist, kellel on silmapaistvalt põhjalik analüüsivõime.
89 Sellega seoses olgu meenutatud, et nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 33 märgitud, on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus ning liidu kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas administratsioon on jäänud lubatud kaalutlusõiguse piiridesse ega ole ilmselgelt neid piire ületanud.
90 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb sedastada, et personalieeskirjade artikli 45 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide üldise hinnangu alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, et ametniku B teened ei olnud hageja teenetest suuremad. Seega ei saa asuda seisukohale, et hinnang oleks ilmselgelt pidanud olema hageja kasuks.
91 Eeltoodust järeldub, et hagi esimene väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, et on kuritarvitatud võimu ja menetlust
Poolte argumendid
92 Hageja väidab, et tal on võimalik esitada piisavalt täpsed, objektiivsed ja ühtelangevad tõendid, millest tulenevalt näib, et vaidlustatud otsus on personalieeskirjade artikleid 37 ja 38 rikkudes tehtud varjatud eesmärgiga karistada teda selle eest, et ta on alates 1. juunist 2008 lähetatud teenistuse huvides komisjoni. Hageja leiab, et töötamine komisjoni liikme kabineti teenistuses on teene ja saavutus, mida oleks tulnud edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel arvesse võtta. Kuna nõukogu keeldus seda teenet ja hageja lähetusega seotud ebakindlust arvesse võtmast, karistas nõukogu teda kahekordselt, pannes seeläbi toime võimu kuritarvitamise, mille puhul menetluse kuritarvitamine on vaid üks selle liikidest.
93 Nõukogu väidab vastu, et hageja ei ole esitanud oma argumentide põhjendamiseks ühtegi tõendit ja seega ei ole tal võimalik sellele väitele vastata.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
94 Kõigepealt olgu märgitud, et hageja oli komisjoni teenistusse lähetatud 2008. aasta juunis, st pärast seda perioodi, mis puudutab 2009. aasta hindamisel arvesse võetud viimast hindamisaruannet, s.o hindamisaruanne 2006−2007. Kuna edutamise nõuandekomiteed võisid hinnata üksnes neid teeneid, mida edutatavad ametnikud kuni 31. detsembrini 2007 olid tõendanud, ei saanud asjaomane lähetus olla 2009. aasta hindamise objektiks.
95 Lisaks on korduvalt leitud, et õigusakti puhul on võimu kuritarvitamisega tegemist vaid siis, kui objektiivsete, asjakohaste ja ühtelangevate tõendite põhjal selgub, et õigusakt on vastu võetud eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks, kui need, millele toetuti, või aluslepingus spetsiaalselt ette nähtud menetluse vältimiseks (Avaliku Teenistuse Kohtu 11. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas F‑105/05: Wils vs. parlament, punkt 119 ja seal viidatud kohtupraktika).
96 Nagu nõukogu õigesti märgib, ei ole hageja käesolevas asjas näidanud ega isegi väitnud, et niisugused tõendid on olemas. Ta viitab vaid asjaolule, et ta on kümnest asjaomasest ametnikust teenekam. Kuid see argument ei tõenda, et vaidlustatud otsus oleks tehtud ainult talle kahju tekitamiseks.
97 Lisaks nähtub toimikust, et hageja edutati 2001. aastal palgaastmele A 4 (nüüd AD 12), kui ta oli teenistuse huvides lähetatud komisjoni, ning 2010. aastal palgaastmele AD 13 ajal, mil ta oli teenistuse huvides lähetatud komisjoni liikme A. Tajani kabineti teenistusse. Ehkki see viimane asjaolu leidis aset pärast vaidlustatud otsuse tegemist, võib selle siinjuures arvesse võtta, kuna see viitab tingimustele, mille olemasolul asjaomane otsus tehti. Seda asjaolu arvestades tuleb tõdeda, et hagejal ei olnud õigus väita, et tema lähetused teenistuse huvides tõid kaasa varjatud karistused selles mõttes, et need takistasid tema edutamist.
98 Järelikult ei ole tõendatud, et vaidlustatud otsus tehti muul kui edutamismenetluse eesmärgil ning et selle tegemisel kuritarvitati võimu.
99 Eeltoodust tuleneb, et teine väide tuleb samuti põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
100 Sellest tulenevalt tuleb tühistamisnõuded tagasi lükata.
Kahju hüvitamise nõuded
Poolte argumendid
101 Hageja väidab, et see, et teda 2009. aasta edutamise raames ei edutatud, põhjustas talle nii ametialast kui mittevaralist tõsist kahju. Ta mitte ainult ei kaotanud ühe aasta (mis võetakse tema teenistuskäigu ja tulevaste edutamiste puhul arvesse), vaid talt võeti ka võimalus asuda ametikohale, mis eeldab palgaastet AD 13. Hageja hinnangul on ametialase kahju suurus 50 000 eurot. Peale selle põhjustas edutamata jätmine talle suurt stressi, mis halvendas tema raskest haigusest tingitud niigi nõrka tervislikku seisundit. Mittevaralise kahju suurus on 150 000 eurot.
102 Nõukogu palub ametialase ja mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamata jätta.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
103 Vastavalt avaliku teenistuse valdkonnas väljakujunenud kohtupraktikale tuleb jätta rahuldamata kahju hüvitamise nõuded, millel on otsene seos tühistamisnõuetega, mis ise on jäetud põhjendamatuse tõttu rahuldamata (vt Avaliku Teenistuse Kohtu 12. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas F‑104/06: Arpaillange jt vs. komisjon, punkt 137 ja seal viidatud kohtupraktika).
104 Käesolevas asjas on tühistamisnõuded põhjendamatuse tõttu tagasi lükatud. Järelikult tuleb ka kahju hüvitamise nõuded tagasi lükata.
105 Sellest tulenevalt tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
106 Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel ja ilma et see piiraks kodukorra II jaotise 8. peatüki teiste sätete kohaldamist, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 2 kohaselt võib juhul, kui õiglus seda nõuab, Avaliku Teenistuse Kohus otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.
107 Eespool esitatud põhjendustest ilmneb, et hageja on kohtuvaidluse kaotanud. Lisaks on nõukogu oma nõuetes sõnaselgelt nõudnud kohtukulude väljamõistmist hagejalt. Kuna käesoleva kohtuasja asjaolud ei õigusta kodukorra artikli 87 lõike 2 sätete kohaldamist, tuleb kõik nõukogu kohtukulud mõista välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kõik kohtukulud välja D. Canga Fanolt.
Gervasoni | Kreppel | Rofes i Pujol |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 24. märtsil 2011 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
W. Hakenberg | | S. Gervasoni |