Language of document : ECLI:EU:F:2009:132

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

29. september 2009(*)

Avalik teenistus – Lepinguline töötaja – Töölevõtmine – CAST 27/Relex valikumenetlus – Andmebaasi kandmata jätmine – Küsimuste tühistamine – Verbaalse ja matemaatilise võimekuse test – Võrdne kohtlemine

Liidetud kohtuasjades F‑20/08, F‑34/08 ja F‑75/08,

mille ese on EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi,

Jorge Aparicio, elukoht Antiguo Cuscatlan (El Salvador), ja 18 Euroopa Ühenduste Komisjoni lepingulist töötajat, kelle nimed on toodud käesoleva kohtuotsuse lisas numbrite 1–18 all, esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.‑N. Louis ja É. Marchal,

hagejad kohtuasjas F‑20/08,

Anne Simon, Euroopa Ühenduste Komisjoni lepinguline töötaja, elukoht Nouakchott (Mauritaania), esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.‑N. Louis ja É. Marchal,

hageja kohtuasjas F‑34/08,

Jorge Aparicio, elukoht Antiguo Cuscatlan (El Salvador) ja 46 Euroopa Ühenduste Komisjoni lepingulist töötajat, kelle nimed on toodud käesoleva kohtuotsuse lisas, esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.‑N. Louis ja É. Marchal,

hagejad kohtuasjas F‑75/08,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Currall ja B. Eggers,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees H. Kanninen, kohtunikud I. Boruta ja S. Van Raepenbusch (ettekandja),

kohtusekretär: assistent S. Cidéron,

arvestades kirjalikus menetluses ja 12. märtsi 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse:

–        19. veebruaril 2008 elektronpostiga saadetud hagiavalduses (originaal esitati sama aasta 27. veebruaril) kohtuasjas F‑20/08: Aparicio jt vs. komisjon,

–        11. märtsil 2008 elektronpostiga saadetud hagiavalduses (originaal esitati sama aasta 12. märtsil) kohtuasjas F‑34/08: Simon vs. komisjon ning

–        1. septembril 2008 elektronpostiga saadetud hagiavalduses (originaal esitati sama aasta 8. septembril) kohtuasjas F‑75/08: Aparicio jt vs. komisjon

paluvad hagejad tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti (edaspidi „EPSO”) 25. oktoobri 2007. aasta otsused, millega nad jäeti kandmata testi edukalt läbinud isikute nimekirja ja töölevõtmismenetluse CAST 27/Relex andmebaasi.

2        Koos esitasid kohtuasja F‑20/08 hagejad ja kohtuasja F‑34/08 hageja samuti hagi kohtuasjas F‑75/08 ja seda koos 26 uue hagejaga (edaspidi „teised kohtuasja F‑75/08 hagejad”).

 Õiguslik raamistik

3        Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused”) artikkel 82 sätestab:

„[...]

2.      Lepingulise töötajana töölevõtmiseks peab töötajal olema:

a)      tegevusüksuses I edukalt lõpetatud kohustuslik koolikursus;

b)      tegevusüksustes II ja III:

i)      diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus, või

ii)      diplomiga tõendatud keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, ning kolme aasta pikkune asjakohane töökogemus, või

iii)      kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus või erialane töökogemus samaväärsel tasemel;

c)      tegevusüksuses IV:

i)      haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, või

ii)      kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus samaväärsel tasemel.

[...]

5.      [EPSO] võib erinevate institutsioonide taotlusel aidata neil lepingulisi töötajaid valida, määratledes eelkõige katsete sisu ja korraldades valikumenetlust. [EPSO] tagab lepinguliste töötajate valikumenetluste läbipaistvuse.

6.      Vajadusel võtab iga institutsioon [Euroopa ühenduste ametnike] personalieeskirjade artikli 110 kohaselt vastu lepinguliste töötajate töölevõtmise korra üldsätted.”

4        Euroopa Ühenduste Komisjonis lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete (Haldusteataja nr 49‑2004, 1.6.2004, edaspidi „lepingulisi töötajaid käsitlevad üldised rakendussätted”) artikkel 5 näeb ette:

„1.      [Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a tähenduses lepinguliste töötajate] [v]alikumenetlus koosneb järgmistest etappidest:

a)      avaliku osalemiskutse esitamine; selles märgitakse minimaalsed vastuvõtukriteeriumid üldvõimete ja põhikvalifikatsiooni osas ning täpsustatakse, et vastavalt esitatud kandidatuuride arvule võib punktis e nimetatud valikukomitee olla sunnitud kohaldama rangemaid nõudeid avaldatud valikukriteeriumide hulgast;

b)      kandidaatide elektrooniline registreerimine selle jaoks loodud andmebaasis;

c)      konkreetset pädevust puudutavate nõuete ja nõutud erikvalifikatsiooni määratlemine [teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse] poolt pärast asjaomaste teenistuste või asutustega konsulteerimist;

d)      [punktis] c loetletud nõuetele ja kvalifikatsioonile vastavate kandidaatide poolt selliste testide läbimine, mis puudutavad kandidaatide üldvõimeid, eelkõige verbaalset ja matemaatilist võimekust, ning keeleoskust. Testid edukalt läbinud kandidaadid registreeritakse andmebaasis ning nende kandideerimistaotlusi säilitatakse seal kahe aasta jooksul;

[...]

2.      [...] Lõike 1 [punktis] d nimetatud teste korraldab EPSO või tehakse seda EPSO vastutusel.

3.      Kandidaate teavitatakse lõike 1 [punktides] d–h kirjeldatud menetluste tulemustest.”

5        Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja euroopa ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsuse 2002/620/EÜ [EPSO] asutamise kohta (EÜT L 197, lk 53; ELT eriväljaanne 01/04, lk 46) artikli 3 lõige 2 sätestab:

„Amet võib asutamislepinguga või selle alusel moodustatud institutsioone, organisatsioone, ameteid ja asutusi abistada nende sisemiste konkursside korraldamisel ja muude teenistujate valimisel.”

 Vaidluse taust

6        Hagejad on töötajad, kes on erinevate teenistustingimuste alusel kolmandatesse riikidesse komisjoni esindustesse ametisse nimetatud.

7        Välissuhete peadirektoraadi välisteenistuse direktori 19. veebruari 2007. aasta teates teavitati esinduste juhte sellest, et ESPO korraldab 2007. aastal testid lepingulistele töötajatele (edaspidi „välisteenistuse teade”). Teade täpsustas, et ainult testid edukalt läbinud saavad oma karjääri lepingulise töötajana jätkata. Testid pidid koosnema kolmest osast: verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse, teiseks katse teadmiste kohta Euroopa Liidust ning viimaks oskuste test. Välisteenistuse teade selgitas järgmist:

„[Välissuhete] esinduste/[v]älisteenistuse tegevusüksuste III ja IV kandidaate testitakse järgmiselt […]: verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse, katse teadmiste kohta Euroopa Liidust ning oskuste test. Testid korraldatakse üksnes hispaania, saksa, inglise ja prantsuse keeles; nendeks testideks valitud keel ei saa olla kandidaatide põhikeel […]

[...]

Testid ei ole oma olemuselt elimineerivad (nagu Euroopa ametnikuks saamise konkursid). Pigem tuleb neid teste mõista teadmiste testina nõutud kvalifikatsiooni osas, mille hulka kuuluvad teises ühenduse keeles töötamise võime, Euroopa Liidu institutsioonide ja nende töö tundmine ning eripädevus [välissuhete] esinduste/[v]älisteenistuse tegutsemisvaldkonnas.”

8        28. märtsil 2007 avaldas EPSO oma veebilehel osalemiskutse EPSO/CAST/EU/27/07 (edaspidi „osalemiskutse”) selleks, et koostada andmebaas kandidaatidest, keda võidakse lepinguliste töötajatena tööle võtta. Nimetatud andmebaas oli mõeldud institutsioonidele, ühenduste asutustele ning komisjoni esindustele kolmandates riikides. Osalemiskutses märgiti nimelt järgmist:

„Käesolevas osalemiskutses määratud tingimustele vastavad kandidaadid kutsutakse 2007. aasta kevade lõpus / suve alguses katsetele, hindamaks nende üldvõimeid ning konkreetselt nende verbaalset ja matemaatilist võimekust ning teadmisi Euroopa Liidust. Kandidaadid läbivad need testid teises keeles ning tõendavad nii oma saksa, inglise või prantsuse keele oskust.

[...]

Kõik katsed edukalt läbinud kandidaadid kantakse andmebaasi, mida institutsioonid ja asutused saavad töölevõtmise eesmärgil kasutada.”

9        20. aprillil 2007 kirjutasid komisjoni asepresident ning välissuhete eest vastutav komisjoniliige esinduste teenistuses olevatele töötajatele järgmist:

„Testide puhul ei ole tegemist konkursiga – testid edukalt läbinud isikute arv ei ole piiratud [–] selles mõttes, et need ei ole konkursside moodi elimineerivad.

Testid panevad rohkem rõhku oskuste katsetele, kuna see on esinduses töötamise kõige tähtsam aspekt. Siiski ootab komisjon lepingulistelt töötajatelt Euroopa institutsioonide tundmise ja teises ühenduse keeles töötamise võime tõendamist, nagu nõuavad personalisätted (muude teenistujate teenistustingimused); need aspektid on samuti üks osa EPSO testidest”.

10      25. mail 2007 avaldas EPSO oma veebilehel eespool nimetatud testide ülesehituse ja hindamise kohta üldteabe. Nimelt nähti ette järgmist:

„Lõplikku andmebaasi kandmiseks peavad kandidaadid läbima mitmed testid:

–        verbaalne ja matemaatiline võimekus […];

–        teadmised Euroopa Liidust […];

–        eriteadmised (kandidaadi poolt kandideerimistaotluses märgitud huvivaldkonnas).”

11      Üldteabes testide ülesehituse ja hindamise kohta oli lisatud järgmist:

„Testide tulemused liidetakse; igal testil on järgmine suhteline osakaal:

i)      [v]erbaalne ja matemaatiline võimekus      30% kogusummast

ii)      [t]eadmised Euroopa Liidust                  20% kogusummast;

iii)      [e]riteadmised                              50% kogusummast.”

12      Üldteabes testide ülesehituse ja hindamise kohta täpsustati, et andmebaasi kandmiseks õiguse andvad „testide läbimise künnised” on tegevusüksuses IV järgmised:

–        verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi puhul nõutud miinimum: 50%;

–        eriteadmiste testi puhul nõutud miinimum: 55%;

–        kõikide testide kogutulemuse puhul: 60%.

13      Kõik hagejad esitasid oma kandidatuuri selles valikumenetluses välissuhete tegevussuunal (edaspidi „CAST 27/RELEX”).

14      Osalemiskutse testid toimusid 13. juulil 2007.

15      Iga hagejat teavitati 25. oktoobril 2007 sellest, et nad ei olnud teste edukalt läbinud, kuna nad said verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi puhul nõutud miinimumist madalama hinde (edaspidi „vaidlustatud aktid”).

16      EPSO otsustas tühistada verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi küsimused nr 31 ja 46. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et asjaomane tühistamine ei omanud hagejate tulemustele mingit mõju.

17      Hagejad kohtuasjades F‑20/08 ja F‑34/08 võtsid EPSO-ga ajavahemikus 30. oktoobrist kuni 25. novembrini 2007 ühendust selleks, et viimane vaataks nende tulemused uuesti läbi, kuna verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi teatud küsimused olid asjakohatud.

18      EPSO ei rahuldanud ajavahemikus 9. novembrist 2007 kuni 22. jaanuarini 2008 kohtuasjade F‑20/08 ja F‑34/08 hagejate nõudeid.

19      Kohtuasjade F‑20/08 ja F‑34/08 hagejad esitasid 25. jaanuaril 2008 „täiendavad kaebused”, samas kui teised kohtuasja F‑75/08 hagejad esitasid samasugused kaebused neid puudutavate vaidlustatud aktide kohta.

20      Kohtuasja F‑20/08 hagejad pöördusid Avaliku Teenistuse Kohtu poole 19. veebruaril 2008. Kohtuasja F‑34/08 hageja tegi seda 11. märtsil 2008.

21      20. mail 2008 jättis teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus kõik sama aasta 25. jaanuaril esitatud kaebused ja „täiendavad kaebused” rahuldamata. 1. septembril 2008 esitasid kohtuasja F‑20/08 ja F‑34/08 hagejad koos teiste kohtuasja F‑75/08 hagejatega vaidlustatud aktide peale hagi, mis esimesena nimetatute jaoks oli teine hagi ning ainus hagi viimasena nimetatute jaoks. Asjaomane hagiavaldus registreeriti numbri F‑75/08 all.

 Poolte nõuded ja menetlus

22      Hagejad paluvad kohtuasjades F‑20/08, F‑34/08 ja F‑75/08 Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud aktid;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

23      Kohtuasjas F‑75/08 paluvad hagejad oma nõuete esimeses osas samuti seda, et Avaliku Teenistuse Kohus tunnistaks õigusvastaseks lepingulisi töötajaid käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 lõike 1 punkti d.

24      Komisjon palub kohtuasjades F‑20/08 ja F‑34/08 Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        tunnistada hagi vastuvõetamatuks ja teise võimalusena põhjendamatuks;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

25      Komisjon palub kohtuasjas F‑75/08 Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

26      Avaliku Teenistuse Kohtu kolmanda koja esimehe 1. juuli 2008. aasta määrusega liideti kohtuasjad F‑20/08 ja F‑34/08 kirjaliku ja suulise menetluse ning lõpliku kohtulahendi huvides vastavalt kodukorra artikli 46 lõikele 1.

27      Avaliku Teenistuse Kohtu teise koja esimehe 3. veebruari 2009. aasta määrusega liideti esiteks liidetud kohtuasjad F‑20/08 ja F‑34/08 ning teiseks kohtuasi F‑75/08 kirjaliku ja suulise menetluse ning lõpliku kohtulahendi huvides vastavalt kodukorra artikli 46 lõikele 1.

 Õiguslik käsitlus

1.     Kohtuasja F‑75/08 hagis esitatud nõuete esimene osa

28      Kohtuasjas F‑75/08 paluvad hagejad oma nõuete esimeses osas seda, et Avaliku Teenistuse Kohus tunnistaks õigusvastaseks lepingulisi töötajaid käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 lõike 1 punkti d. Kuigi huve kahjustava üksikmeetme tühistamise nõude raames on ühenduste kohus tegelikult pädev juhuslikult tuvastama sellise üldnormi õigusvastasuse, millel vaidlustatud akt põhineb, ei ole Avaliku Teenistuse Kohus seevastu pädev tegema selliseid järeldusi nende kohtuotsuste resolutsioonis (Avaliku Teenistuse Kohtu 4. juuni 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades F‑134/07 ja F‑8/08: Adjemian jt vs. komisjon, kohtulahendite kogumikul veel avaldamata, punkt 38).

2.     Hagide vastuvõetavus

29      Komisjon arvab, et kohtuasjade F‑20/08 ja F‑34/08 hagejate poolt ajavahemikus 30. oktoobrist kuni 25. novembrini 2007 astutud sammude puhul on tegemist pelgalt uuesti läbivaatamise taotlustega. 25. jaanuari 2008. aasta väidetavaid „täiendavaid kaebusi” tuleb pidada nimetatud hagejate esmasteks kaebusteks. Hagejad esitasid vastavalt 19. veebruaril ja 11. märtsil 2008 Avaliku Teenistuse Kohtusse hagid F‑20/08 ja F‑34/08, ootamata ära teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse vastust, kuna nimetatud asutus tegi otsuse alles 20. mail 2008. Seetõttu on need hagid enneaegsed ning vastuvõetamatud.

30      Komisjon leiab oma menetlusdokumentides samuti, et kohtuasjas F‑75/08 esitatud hagi on vastuvõetamatu pooleliolevate kohtuasjade tõttu, kuna selle esitasid kohtuasja F‑20/08 ja F‑34/08 hagejad, kes nimetatud hagides juba nõudsid samadele väidetele tuginedes nende samade vaidlustatud aktide tühistamist. Komisjon võttis selle vastuväite siiski kohtuistungil tagasi, kuna pooleliolevate kohtuasjade tõttu ei kohaldata vastuvõetamatust, kui esimene hagi ise on vastuvõetamatu.

31      Lõpuks väidab komisjon, et kohtuasjas F‑75/08 olid 34 hagejat kaotanud põhjendatud huvi, kuna pärast 2008. aastal korraldatud valikukatse edukat läbimist ja olles samas endiselt lepingulised töötajad, kanti nad andmebaasi, mida institutsioonid ja asutused saavad töölevõtmise eesmärgil kasutada.

32      Kohtupraktikast tuleneb siiski, et ühenduste kohtul on konkreetse juhu asjaolude põhjal õigus hinnata, kas hea õigusemõistmine kaalutlustel võib hagi sisuliselt rahuldamata jätta, ilma et tehtaks otsust kostja esitatud vastuvõetamatuse vastuväidete kohta (Euroopa Kohtu 26. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑23/00 P: nõukogu vs. Boehringer, EKL 2002, lk‑1873, punktid 51 ja 52; Esimese Astme Kohtu 30. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑367/03: Yedaş Tarim ve Otomotiv Sanayi ve Ticaret vs. nõukogu ja komisjon, EKL 2006, lk II‑873, punkt 30; Avaliku Teenistuse Kohtu 8. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑134/06: Bordini vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 56, ja eespool viidatud kohtuotsus Adjemian jt vs. komisjon, punkt 37). Käesoleva juhu asjaoludel leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et enne, kui vajaduse korral teha otsus vastuvõetamatuse vastuväite kohta, tuleb kõigepealt analüüsida kohtuasja sisulisi küsimusi.

3.     Põhiküsimus

33      Hagejad esitavad kolme hagi põhjenduseks samad argumendid. Võttes arvesse nende hagiavalduste muutusi, tuleb asuda seisukohale, et tegelikult esitatakse kolm väidet. Esimene väide käsitleb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõike 5, lepingulisi töötajaid käsitlevate üldiste rakendussätete, osalemiskutse ning sellise põhimõtte rikkumist, mille kohaselt valikumenetlused peavad tagama kõige pädevamate töötajate töölevõtmise. Teine väide puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Kolmas väide tuleneb Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artiklist 1d ning põhjendamiskohustusest.

 Esimene väide, et on rikutud muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõiget 5, lepingulisi töötajaid käsitlevaid üldisi rakendussätteid, osalemiskutset ning põhimõtet, mille kohaselt valikumenetlused peavad tagama kõige pädevamate töötajate töölevõtmise

 Poolte argumendid

34      Hagejad märgivad, et vastavalt välisteenistuse teatele ning komisjoni asepresidendi ja välissuhete eest vastutava komisjoniliikme kirjale oli CAST 27/RELEX eesmärk testida kandidaatide teadmisi Euroopa Liidust, eriteadmisi esinduses ametisse asumiseks ning võimet töötada teises ühenduse keeles. Pealegi ei kuulutanud välisteenistuse teade välja verbaalset ja matemaatilist võimekust puudutava elimineeriva katse korraldamist.

35      Hagejad järeldavad sellest, et nimetatud katse ei olnud kooskõlas komisjoni soovitud valiku eesmärkidega. Selle elimineeriv olemus on nende eesmärkidega veelgi vähem kooskõlas.

36      Lisaks nendivad hagejad, et lepingulisi töötajaid käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 lõike 1 punkt d ei tähenda seda, et kõik testi tegijad peavad läbima verbaalset ja matemaatilist võimekust puudutava elimineeriva katse. Käesoleval juhul on see elimineeriv olemus omavoliline. Esiteks ei kehti see Euroopa Liidu teadmiste testi kohta. Teiseks on põhjendamatu, miks juba komisjoni teenistuses olevad töötajad, kes on juba tõendanud oma üldist võimekust, kõrvaldatakse testi alusel, mis ei tõenda kuidagi nende kvalifikatsiooni või pädevust. Kolmandaks ei võetud arvesse asjaolu, et pikaajalise töökogemusega kandidaadid on võrreldes teiste, nooremate isikutega vähem harjunud verbaalse ja matemaatilise võimekuse testide praktikaga.

37      Kohtuasjas F‑75/08 tuletavad hagejad „personalieeskirjade artiklist 27 ja muude teenistujate teenistustingimuste [artiklist] 15” (mida tuleb sätte sisu arvestades mõista muude teenistujate teenistustingimuste artiklina 12) põhimõtte, mille kohaselt valikumenetlused peavad tagama kõige pädevamate töötajate töölevõtmise. Nad väidavad, et nad on oma võimekust juba tõendanud, täites komisjoni esindustes oma ülesandeid erinevate teenistustingimuste kohaselt, ning nad märgivad, et lepingulisi töötajaid käsitlevad üldised rakendussätted on selle põhimõttega vastuolus siis, kui neid tuleb tõlgendada nii, et need kehtestavad selliste elimineerivate katsete korraldamise, mis ei ole ainult teenetele keskendunud.

38      Komisjon vastab sellele, et lepingulisi töötajaid käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 lõige 1 kehtestab verbaalset ja matemaatilist võimekust puudutava elimineeriva katse. Ta rõhutab, et osalemiskutses ning testide ülesehituse ja hindamise üldteabest nähtub samuti, et ainult kõik katsed edukalt läbinud kandidaadid kantakse andmebaasi.

39      Verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse eesmärk on jätta kõrvale need isikud, kellel on laialdased teadmised ja konkreetne pädevus, kuid kellel ei ole piisavat mõtlemisvõimet nende kasutamiseks. Nimetatud test võimaldab komisjonil tagada, et töölevõetud töötajad võib määrata väga erinevaid ülesandeid täitma. Selline nõue on eriti tähtis nende jaoks, kes töötavad esinduses, kuna teenistuse huvides toimub seal korrapärane rotatsioon. Verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse tagab võrdsed võimalused väljastpoolt tulnud kandidaatide ja juba teenistuses olevate kandidaatide vahel; viimati nimetatutel ei ole mingit õigust olla teatud tüüpi testi valiku tõttu eelisolukorras.

40      Lisaks väidab komisjon, et testide ülesehituse ja hindamise üldteabest nähtub, et verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse annab ainult 30% testide kogusummast ning see on vähem tähtis eriteadmiste testist, mida võetakse kogupunktidest arvesse 50% osas.

41      Komisjon toob samuti esile, et osalemiskutse, välisteenistuse teade ning komisjoni asepresidendi ning välissuhete eest vastutava komisjoniliikme kiri ei ole omavahel vastuolus. Viimati nimetatud kiri andis pelgalt teada seda, et need testid ei vii kandidaatide kõrvalejätmiseni võrdleva hinnangu põhjal, nagu juhtub konkursside puhul, kus konkursi edukalt läbinud isikute arv on eelnevalt kindlaks määratud. Nimetatud kirjas ei toodud välja, et kandidaatidel ei ole kohustust kõiki teste edukalt läbida. Igal juhul oli selle kirja ja välisteenistuse teate eesmärk teavitada teenistuses olevaid töötajaid, julgustamaks neid testidel osalema. Need ei saanud asjaomaseid talitusi vabastada ei kohustusest järgida lepingulisi töötajaid käsitlevate üldiste rakendussätete artiklit 5 ja osalemiskutset ega luua ka asjaomastele töötajatele mingeid õigusi.

42      Komisjon asub seisukohale, et vastuvõetamatu on väide, et lepingulisi töötajaid käsitlevad üldised rakendussätted on vastuolus muude teenistujate teenistustingimustega osas, milles esimesena nimetatuid saab tõlgendada nii, et need kehtestavad selliste elimineerivate katsete korraldamise, mis ei ole ainult teenetele keskendunud. See argument ei sisaldu 25. jaanuari 2008. aasta kaebustes, kuna kaebuse esitajad väitsid selles ainult seda, et verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse elimineeriv olemus ei ole kooskõlas asjaomase valikukatse konkreetse eesmärgiga. Lisaks on see argument ebamäärane. Igal juhul annab muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõige 6 teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele ulatusliku kaalutlusõiguse määramaks kindlaks lepinguliste töötajate töölevõtmise tingimused ning verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi elimineeriv olemus on teenistuse huvidega juba esitatud põhjustel kooskõlas.

 Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

–       Sissejuhatav märkus

43      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõige 6 annab igale institutsioonile ulatusliku kaalutlusõiguse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a alusel lepinguliste töötajate valikumenetluse korraldamise üksikasjalike eeskirjade valikul.

44      Komisjon kasutab seda volitust lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete kehtestamisega. Nende üldiste rakendussätete artikli 5 lõike 1 punkt d näeb muu hulgas ette, et „kandidaa[did] [läbivad] sellis[ed] testid[…], mis puudutavad kandidaatide üldvõimeid, eelkõige verbaalset ja matemaatilist võimekust”. Sama säte lisab, et tingimusel, et „testid [on] edukalt läbi[t]ud”, registreeritakse kandidaadid andmebaasis, mida institutsioonid ja asutused saavad kasutada.

45      Ilma et oleks vaja analüüsida küsimust, kas igal testil peab tingimata olema elimineeriv olemus, tuleneb kasutatud sõnastusest igal juhul, et lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikkel 5 kehtestab lepinguliste töötajate töölevõtmise tingimuseks selle, et kandidaadid on vähemalt üldkokkuvõttes läbinud valikutestid ning et ei keelata seda, et teatud nendest testidest on eraldivõetuna elimineerivad.

46      Lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artiklit 5 kohaldades avaldas EPSO osalemiskutse ning testide ülesehituse ja hindamise üldteabe. Nii täpsustab osalemiskutse, et kandidaadid „kutsutakse […] katsetele, hindamaks […] konkreetselt […] nende võimekust” ning et ainult need, kes on „[k]õik katsed edukalt läbinud[,] registreeritakse andmebaasis”, mida on mainitud eespool punktis 44. Testide ülesehituse ja hindamise üldteabes määratakse lisaks 50% punktidest selleks miinimumiks, mis on nõutav verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi edukaks läbimiseks.

47      Hagejad väidavad siiski, et lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikkel 5 on vastuolus personalieeskirjade artiklist 27 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklist 12 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt valikumenetlused peavad tagama kõige pädevamate töötajate töölevõtmise, kui artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et see annab loa korralda verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi, mis on pealegi elimineeriv.

–       Lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 õigusvastasuse väide

48      Hageja esitatud õigusvastasuse väide on vastuvõetamatu ning teise võimalusena põhjendamatu.

49      Esiteks ei saa hagejad käesoleva hagi raames seda õigusvastasuse väidet vastuvõetavalt esitada. Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses halduskaebuse ja sellele järgneva hagi vastavuse nõude kohaselt peab ühenduste kohtule esitatud väide olema juba esitatud kohtueelse menetluse käigus, selleks et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusel oleks võimalus piisavalt täpselt tutvuda asjaomase isiku poolt vaidlustatud otsuse vastu esitatud väidetega. Seda eeskirja õigustab kohtueelse menetluse eesmärk, milleks on ametnike ja administratsiooni vahel tekkinud erimeelsuste kohtuväline lahendamine (Euroopa Kohtu 1. juuli 1976. aasta otsus kohtuasjas 58/75: Sergy vs. komisjon, EKL 1976, lk 1139, punkt 32, ja 14. märtsi 1989. aasta otsus kohtuasjas 133/88: Del Amo Martinez vs. parlament, EKL 1989, lk 689, punkt 9; Esimese Astme Kohtu 29. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑135/05: Campoli vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑297, II‑A‑2‑1527, punkt 32; Avaliku Teenistuse Kohtu 13. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas F‑76/06: Tsirimokos vs. parlament, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 45). Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus peab olema selgelt teadlik kaebuse esitaja väidetest, et ta saaks teha ettepaneku võimalikuks vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks (eespool viidatud kohtuotsus Campoli vs. komisjon, punkt 32; eespool viidatud kohtuotsus Tsirimokos vs. parlament, punkt 45).

50      Isegi kui kohtuasjade F‑20/08 ja F‑34/08 hagejate poolt ajavahemikus 30. oktoobrist kuni 25. novembrini 2007 toimunud vaidlustamist ning 25. jaanuari 2008. aasta „täiendavaid kaebusi” tõlgendada laialt, peab käesolevas asjas tõdema, et neid ei saa pidada lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevaid üldisi rakendussätteid kritiseerivaks. Nende esimeste sammude puhul on sisuliselt tegemist sellega, et heidetakse ette, et verbaalse ja matemaatilise võimekuse test oli raske ning mõnikord ka seda, et see on olemuselt valikuline, seostamata seda lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätetega. Hoolimata sellest, et „täiendavate kaebuste” argumendid on läbimõeldumad, väidavad need – valikumenetluse alust vaidlustamata – siiski ainult seda, et vaidlusaluste katsete olemus ei vasta valiku eesmärkidele, „nagu neid on „taotlejaks olev talitus, [komisjoni] asepresident ja välissuhete eest vastutav [komisjoniliige]” täpsustanud.

51      Teiseks on lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 õigusvastasuse väide igal juhul põhjendamatu.

52      Personalieeskirjade artikkel 27 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 12, millel hagejate argumendid põhinevad, ei ole muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a tähenduses lepingulistele töötajatele kohaldatavad. Lisaks peab meenutama, et kuigi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 aluseks on hageja nimetatud põhimõte, mille kohaselt peavad institutsioonid võtma tööle kõige pädevamad töötajad, annab nimetatud säte igale institutsioonile ulatusliku kaalutlusõiguse teenistuse huvisid arvesse võttes kandidaatide valikumenetluse korraldamise üksikasjalike eeskirjade määratlemisel (vt eespool punkt 43).

53      Komisjon toob välja, et verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi eesmärk on kõrvaldada nende isikute kandidatuurid, kellel eeldatavalt on küll laialdased teadmised ja taotletud ametikohaga seotud konkreetne pädevus, kuid kellel ei ole nende kasutamiseks piisavat mõtlemisvõimet. Komisjon lisab, et see katse võimaldab tagada, et töölevõetud töötajaid – kes võivad lõpuks saada tähtajatu töölepingu – võib määrata täitma väga erinevaid ülesandeid. Komisjon täpsustab lisaks, et see nõue on eriti tähtis nende jaoks, kes töötavad esinduses, kuna teenistuse huvides toimub seal korrapärane rotatsioon. Hagejad ei ole neid selgitusi õiguslikult piisavalt vaidlustanud. Lisaks näivad need selgitused olevat usutavad. Tegelikult on mõistlik asuda seisukohale, et parimate kandidaatide valik tähendab seda, et administratsioon otsib neid, kelles on ühendatud olulised teadmised ning intellektuaalne võimekus, et neid teadmisi muutuvates oludes kasutada.

54      Sellest tuleneb, et lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 lõike 1 punkt d ei ole muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 aluseks oleva põhimõttega vastuolus selles osas, milles see vähemalt ei keela verbaalset ja matemaatilist võimekust puudutava elimineeriva katse korraldamist.

55      Seetõttu tuleb lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 vastu esitatud õigusvastasuse väide tagasi lükata.

–       Käesoleval juhul kehtestatud verbaalset ja matemaatilist võimekust puudutava elimineeriva katse õigusvastasus

56      Hagejad vaidlustavad selle, et EPSO võis käesoleval juhul kehtestada neile verbaalset ja matemaatilist võimekust puudutava elimineeriva katse. Sellega seoses toovad nad eriti välja välisteenistuse teate ning komisjoni asepresidendi ning välissuhete eest vastutava komisjoniliikme kirja ning nende olukorra erilisuse.

57      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõigete 5 ja 6 kohaselt aitab EPSO erinevaid institutsioone, määratledes ja korraldades lepinguliste töötajate valikumenetlust kooskõlas nimetatud institutsioonide kehtestatud üldiste rakendussätetega. Lisaks nähtub lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikli 5 lõike 1 punktist c ja lõikest 2, et EPSO peab juhinduma teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse nõutud oskustest ja erikvalifikatsioonist.

58      Siiski tuleneb nendest sätetest ja otsuse 2002/620 artikli 3 lõikest 2, et EPSO-l on valikutestide korraldamisel ulatuslik tegutsemisruum.

59      Selles kontekstis peab esiteks nentima, et välisteenistuse teade ning vähemal määral komisjoni asepresidendi ning välissuhete eest vastutava komisjoniliikme kiri ei ole üheselt mõistetavad selles osas, mis puudutab asjaolu, et vaidlusalused testid ei ole „elimineerivad”. Neid tuleb seega tõlgendada nii, et valikukatsed ei kaotaks igasugust mõtet. Veelgi enam, seda teadet ja kirja tuleb samuti lugeda koostoimes lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikliga 5, mis kehtestab lepinguliste töötajate töölevõtmise miinimumnõudeks (vt eespool punkt 45) testide üldkokkuvõttes eduka läbimise. Välisteenistuse kinnitused ning komisjoni asepresidendi ja välissuhete eest vastutava komisjoniliikme ühepoolsed avaldused ei saa õiguspäraselt kalduda kõrvale lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevatest üldistest rakendussätetest, mille on vastu võtnud komisjoniliikmed.

60      Komisjon väidab õigesti, et välisteenistuse teadet ning komisjoni asepresidendi ja välissuhete eest vastutava komisjoniliikme kirja võib mõista nii, et mõeldakse seda, et vaidlusalused testid ei ole elimineerivad nagu konkursid selles mõttes, et testid edukalt läbinud isikute arvu ei ole eelnevalt piiratud – väljendamata siiski seda, et need testid ei ole elimineerivad.

61      Välisteenistuse teate ning komisjoni asepresidendi ja välissuhete eest vastutava komisjoniliikme kirja tõlgendus vastab valikukatse eesmärgile ning on kooskõlas lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda käsitlevate üldiste rakendussätete artikliga 5.

62      Seetõttu ei võimalda välisteenistuse teade ning komisjoni asepresidendi ja välissuhete eest vastutava komisjoniliikme kiri asuda seisukohale, et ESPO eiras komisjoni poolt ESPO-le antud ülesande piire, kui ta kehtestas verbaalset ja matemaatilist võimekust puudutava elimineeriva katse.

63      Teiseks, mis puudutab vajadust valida välja parimad kandidaadid, siis tuleb nentida, et osalemiskutse nägi ette, nagu toodi välja ka välisteenistuse teates, et testid korraldatakse iga kandidaadi teises keeles. Peale selle, isegi siis, kui vaidlusalune verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse oli elimineeriv, oli see kokkuvõttes vähem tähtis kui oskuste testid. Test moodustas ainult 30% punktide kogusummast. Vaatamata oma elimineerivale olemusele, oli see vähem tähtis kui oskuste test, mis oli samuti elimineeriv, mille läbimise künnis oli 55% ning mis moodustas 50% punktide kogusummast. „Euroopa Liidu teadmiste” testi ei saa samuti jätta tähelepanuta. Kuigi nimetatud test ei olnud iseenesest diskvalifitseeriv, moodustas see siiski 20% punktide kogusummast. Selle testi halb tulemus võis mõjutada kandidaatide lõpptulemust selles mõttes, et kõikide testide kogutulemuse puhul oli miinimumiks seatud 60%.

64      Lõpuks peab rõhutama, et erilise valikutesti korraldamine välisteenistuse tegevussuunal, eriteadmiste testi ning verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse elimineeriv olemus ning asjaolu, et need kaks viimast moodustasid 80% punktide kogusummast, samas kui üldteadmiste test ei olnud elimineeriv ning moodustas ainult 20% punktide kogusummast, näitab, et EPSO eelistas võtta tööle sellised töötajad, kellel esiteks on eripädevus välisteenistuse valdkonnas ning kellel teiseks on mõtlemisvõime, mille tõttu nad on võimelised neid oskusi rakendama ning vajaduse korral teisi ülesandeid täitma.

65      Neid täpsustusi arvestades tuleb järeldada, et oma vastava pädevuse raames ei ületanud komisjon ja EPSO käesoleval juhul nendele antud ulatusliku kaalutlusõiguse piire, kui nad nägid ette verbaalse ja matemaatilise võimekuse katse korraldamise, andes sellele testile elimineeriva olemuse ning kehtestades selle juba teenistuses olevatele töötajatele.

66      Eeltoodut arvestades ei ole esimene väide põhjendatud ning see tuleb tagasi lükata.

 Teine väide, et on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet

 Poolte argumendid

67      Hagejad nendivad esiteks, et verbaalse ja matemaatilise võimekuse test oli halva kvaliteediga, nagu näitab küsimuse nr 46 tühistamine. Testi nõrk kvaliteet mõjutas tõsiselt nende tulemusi osas, milles nad pidid liiga palju aega kulutama küsimustele, mis ei olnud üheselt mõistetavad ning see viis nad ülejäänud testi tegemise ajaks endast välja.

68      Teiseks väidavad hagejad, et otsus anda lisapunkt kõikidele kandidaatidele iga tühistatud küsimuse kohta ei võimalda võrdse kohtlemise ja katsete objektiivsuse tagamist.

69      Hagejad toovad välja, et ESPO tühistas erinevaid tegevussuundi puudutavates oskuste testides 153 küsimust. Eelkõige viitavad nad järgmisi suundi puuduvatele testidele: „maaelu arendus, toiduohutus ja keskkonnakaitse”, „majandusareng, era- ja ärisektor” ning „hea valitsemistava ja julgeolek”. Iga sellise küsimuse eest punkti andmise tulemus oli see, et katsete olemus muutus oluliselt ning kandidaatide võrdsust oli rikutud. See boonus andis eelise kandidaatidele, kes olid registreeritud suunal, kus küsimusi tühistati, võrreldes teiste suundade kandidaatidega, kus tühistamist ei toimunud. Arvestades tühistatud küsimuste arvu, oli oskuste testil nimetatud suundade puhul ainult teisejärguline tähtsus. EPSO tühistas küsimusi ainult teatud keeltes. Sellise praktika tõttu jäid ebasoodsamasse olukorda kandidaadid, kes tegid oma testid teistes keeltes ning kes pidid nendele küsimustele vastama.

70      Komisjon vastab sellele, et nii EPSO-l kui ka konkursikomisjonidel on ulatuslik kaalutlusõigus. Selline tegutsemisruum on neil eriti siis, kui toimub rikkumisi või tekib vigu selliste katsete läbiviimisel, mida ei ole võimalik osalejate suure arvu ning proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtte tõttu uuesti läbi viia.

71      Komisjoni arvates oleks suure osa katsete kordamine olnud käesoleval juhul ebaproportsionaalne, nii et verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi küsimuste nr 31 ja 46 tühistamine on piisav.

72      Igal juhul vaidlustab komisjon selle, et küsimuste tühistamine võis olla hagejaid diskrimineeriv.

73      Esiteks märgib komisjon, et kandidaatide võrdne kohtlemine ei kehti vaidlusaluste katsete puhul sellisel viisil nagu konkursi puhul, kuna testid edukalt läbinud isikute arvu ei olnud eelnevalt kindlaks määratud ning võrdlevat hindamist ei toimunud.

74      Teiseks kinnitab komisjon, et probleemsete küsimuste tühistamine oli kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega iga tegevusüksuse ning iga suuna piires.

75      Välisteenistuse tegevussuunal korraldatud verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi osas nendib komisjon kolmandaks, et küsimuse nr 46 sõnastuses tehti viga üksnes ingliskeelses versioonis. Väidetav probleem, mis viis hagejad endast välja, võis oletuslikult mõjutada ainult töötajaid, kes tegid testi selles keeles. Peale selle meenutab komisjon, et akti õiguspärasust mõjutada võiv diskrimineerimine ei saa tuleneda asjaomaste isikute enda tegevusest. Ta rõhutab lõpuks, et kuigi esiteks tühistati küsimus nr 46 ainult ingliskeelses versioonis, tühistati see seejärel teistes keeltes kandidaatide võrdse kohtlemise tagamiseks. Küsimus nr 31 tühistati samal moel ning kõigi puhul.

76      Eriteadmiste testides esinevate küsimuste tühistamise osas, toob komisjon neljandaks välja, et kõik hagejad ei läbinud verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi ning et see asjaolu eristab neid teistest kandidaatidest. Seega puudub neil isegi huvi vaidlustada eriteadmiste testi küsimuste tühistamise põhjendatust.

 Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

77      Kohtupraktika kohaselt on konkursikomisjonil ulatuslik kaalutlusõigus, kui toimub rikkumisi või kui tehakse vigu sellise arvukate osavõtjatega üldkonkursi läbiviimisel, mida proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtte kohaselt ei ole võimalik parandada konkursikatsete kordamise teel (Esimese Astme Kohtu 2. mai 2001. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑167/99 ja T‑174/99: Giulietti jt vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑93 ja II‑441, punkt 58).

78      Kuigi EPSO puhul ei ole tegemist konkursikomisjoniga ning vaidlusalune test ei toiminud konkursi vormis, võib seda kohtupraktikat sellele testile kohaldada, kuna EPSO-l on valikutestide korraldamisel ulatuslik tegutsemisruum (vt eespool punkt 58).

79      Muu hulgas ei ole vaidlustatud seda, et käesoleval juhul reageeris osalemiskutsele suur arv kandidaate.

80      Kui ESPO puutus kokku probleemsete küsimustega, siis selles kontekstis võis ta asuda seisukohale, et need tuleb lihtsalt tühistada, kuna kõikide testide uuesti korraldamine oleks olnud ebaproportsionaalne ning hea halduse põhimõttega vastuolus olev lahendus.

81      Siiski peab kindlaks tegema, kas kasutatud tühistamise meetod ei rikkunud kandidaatide võrdset kohtlemist.

82      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab võrdse kohtlemise põhimõte, et sarnaseid olukordi ei koheldaks erinevalt ega erinevaid olukordi ühetaoliselt, kui selline kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud (Euroopa Kohtu 11. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑227/04 P: Lindorfer vs. nõukogu, EKL 2007, lk I‑6767, punkt 63, ja 17. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑71/07 P: Campoli vs. komisjon, EKL 2008, lk I‑5887, punkt 50). Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine eeldab, et vaidlusalune kohtlemine on asetanud osa isikuid teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda (Euroopa Kohtu 13. juuli 1962. aasta otsus liidetud kohtuasjades 17/61 ja 20/61: Klöckner-Werke ja Hoesch vs. Ülemamet, EKL 1962, lk 615, 652, ning 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑127/07: Arcelor Atlantique et Lorraine jt, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 39; Esimese Astme Kohtu 5. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑351/02: Deutsche Bahn vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑1047, punkt 137).

83      Käesoleval juhul peab kõigepealt meenutama, et ei komisjon ega ka EPSO ei määranud osalemiskutses eelnevalt kindlaks testid edukalt läbinud isikute piiratud arvu. Seetõttu ei kaasne valikutestidega mingisugust kandidaatide omavahelist võrdlemist. Nagu märgib komisjon, ei kehti võrdne kohtlemine nende kandidaatide puhul sellisel viisil nagu konkursi puhul.

84      Isegi selles kontekstis ei saa siiski välistada, et küsimuse tühistamiseks lisapunkti andmine kõikidele kandidaatidele, kes pidid vastama probleemi tekitanud küsimusele, andis eelise teatud kandidaatidele nii, et see võimaldas neil kergemalt ületada katsete edukaks läbimiseks kehtestatud künnised.

85      Verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi osas on selge, et tühistati ainult küsimused nr 31 ja nr 46. Hagejad väidavad, et küsimus nr 46 tekitas neile siiski nii palju probleeme, et viis nad ülejäänud testi tegemise ajaks endast välja. Nad täpsustasid kohtuistungil, et teatud kandidaadid jätsid selle küsimuse vahele, samas kui teised püüdsid sellele vastata. Isegi kui eeldada, et see küsimus asjaomaseid isikuid segas või et nad takerdusid selle küsimuse puhul rohkem kui teised ja seda sellisel määral, et see mõjutas nende võimet kogu testi läbimise osas, tuleneb selline olukord siiski nende enda suhtumisest raskustesse. Kaugel sellest, et tõendada, et valitud tühistamise meetod neid diskrimineeris, rõhutavad hagejate väited vastupidi seda, et nende ja teiste kandidaatide vahel on erinevus (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 17. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑189/99: Gerochristos vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑11 ja II‑53, punkt 26). Lisaks tühistati eespool nimetatud küsimused kõikides keeleversioonides just selleks, et tagada kandidaatide võrdne kohtlemine.

86      Muu hulgas ei ole väited erinevate tegevussuundade erialatestide 153 küsimuse tühistamise kohta tulemuslikud. Hagejad ei läbinud verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi, mille elimineeriv olemus on lubatud, nagu näitab esimese väite analüüs.

87      Neil asjaoludel ei ilmne, et EPSO kasutatud lahendus probleeme tekitanud küsimuste tühistamiseks oleks võinud kandidaate hagejate kahjuks ebavõrdselt kohelda.

88      Seega on teine väide põhjendamatu ning tuleb tagasi lükata.

 Kolmas väide, et on rikutud personalieeskirjade artiklit 1d ja põhjendamiskohustust

 Poolte argumendid

89      Hagejad väidavad, nad on tuvastanud teatud hulga rikkumisi, millest tuleneb, et vaidlustatud aktid rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastavalt Esimese Astme Kohtu 24. aprilli 2001. aasta otsusele kohtuasjas T‑159/98: Torre jt vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑83 ja II‑395, punktid 46 ja 47) ja 5. märtsi 2003. aasta otsusele kohtuasjas T‑24/01: Staelen vs. parlament (EKL AT 2003, lk I‑A‑79 ja II‑423, punktid 47–58) peab komisjon tõendama, et need rikkumised ei mõjutanud katsete lõpptulemust. Komisjon ei ole aga selliseid tõendeid esitanud.

90      Hagejad tuletavad sellest põhjendamiskohustuse ning personalieeskirjade artikli 1d lõike 5 rikkumise.

91      Komisjon vastab sellele, et ta ei saanud hagejate väiteid ümber lükata, kuna viimased ei viidanud kuidagi mingile diskrimineerimisele.

92      Lisaks väidab komisjon kohtuasjas F‑75/08 esitatud kostja vastuses, et põhjendamiskohustuse rikkumist käsitlev väide on vastuvõetamatu, kuna selle kohta ei ole esitatud argumente. Igal juhul on see põhjendamatu, kuna hagejad olid teadlikud vaidlustatud akte õigustavatest põhjustest selle teabe kaudu, mida kandidaatidele valikumenetluse ajal anti, ajavahemikus 30. oktoobrist kuni 25. novembrini 2007 esitatud „läbivaatamise kaebustele” antud vastustest ning 25. jaanuaril 2008 esitatud kaebustele antud vastustest.

 Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

93      Kõigepealt tuleb nentida, et hagejate kolmas väide põhineb eelkõige personalieeskirjade artikli 1d lõikel 5, mida lepingulistele töötajatele siiski ei saa kohaldada.

94      Seejärel näib väide olevat seotud esimese ja teise väitega. Kuna Avaliku Teenistuse Kohus asus seisukohale, et need ei ole põhjendatud puntides 43 ja järgmistes punktides ning punktis 77 ja järgmistes punktides esitatud põhjustel, siis ei pea enam uurima, kas hagejad on tõendanud nende rikkumiste olemasolu, mille tõttu võib eeldada, et vaidlustatud aktid rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Väide ei ole tulemuslik. Kuna esimese kahe väite analüüsist nähtub, et katsete läbiviimisel ei ole tuvastatud rikkumisi, ei saa komisjon lähtuda eeldusest, et need rikkumised toimusid, ning tõendada, et need ei mõjutanud nende katsete lõpptulemust ning et need ei olnud diskrimineerivad.

95      Lõpuks ei ole väide ka üheselt mõistetav. Selle sõnastusest ning eriti viidetest eespool viidatud kohtuasjadele Torre jt vs. komisjon ning Staelen vs. parlament tuleneb, et hagejad heidavad komisjonile ette, et ta ei tõendanud Avaliku Teenistuse Kohtus selliste väidetavate rikkumiste mõju puudumist, mille üle nad vaidlusaluste testide tulemuste puhul kaebavad.

96      Kui tegemist on tõlgendusega, mis väitele tuleb anda, peab tõdema, et hagejad ajavad sellisel juhul segamini esiteks nimetatud põhjendamiskohustuse, mis personalieeskirjade artikli 25 ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 11 ja 81 kohaselt on isikute huve kahjustavatele haldusotsustele omane vorminõue, mida saab Avaliku Teenistuse Kohtus vaidlustada, ning teiseks võistleva menetluse ning kaitseõiguste teostamise kohtumenetluses, millele eespool nimetatud sätteid ei kohaldata.

97      Seetõttu tuleb kolmas väide tagasi lükata.

98      Eeltoodud arvestades tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.

 Kohtukulud

99      Ilma et see piiraks kodukorra II jaotise 8. peatüki teiste sätete kohaldamist, on kohtuvaidluse kaotanud pool kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 2 kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus, kui õiglus seda nõuab, otsustada, et kaotaja pool kannab vaid osa kohtukuludest või et ta ei kanna neid üldse.

100    Käesolevast kohtuotsusest tuleneb, et hagejad on kohtuvaidluse kaotanud. Lisaks on komisjon oma nõuetes sõnaselgelt nõudnud hagejatelt kohtukulude väljamõistmist. Kuna käesoleva juhu asjaolud ei õigusta kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaldamist, tuleb kohtukulud välja mõista hagejatelt.

101    Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et kohtuasja F‑20/08 hagejad ning kohtuasja F‑34/08 hagejad esitasid esiteks nimetatud hagid ning teiseks hagi kohtuasjas F‑75/08, mille samuti esitasid teised kohtuasja F‑75/08 hagejad.

Esitatud põhjendustest lähtudes

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)

otsustab:

1.      Jätta hagid kohtuasjades F‑20/08, F‑34/08 ja F‑75/08 rahuldamata.

2.      Mõista kõik kohtuasja F‑20/08 kohtukulud ja üheksateist neljakümnekuuendikku kohtuasja F‑75/08 kohtukuludest välja J. Apariciolt ja teistelt hagejatelt, kelle nimed on toodud lisas numbrite 1–18 all. Mõista kohtuasja F‑34/08 kohtukulud ning üks neljakümne kuuendik kohtuasja F‑75/08 kohtukuludest välja A. Simonilt. Mõista kakskümmend kuus neljakümne kuuendikku kohtuasja F‑75/08 kohtukuludest välja hagejatelt, kelle nimed on toodud lisas numbrite 19‑40 ja 42‑46 all.

Kanninen

Boruta

Van Raepenbusch

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 29. septembril 2009 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      Koja esimees

W. Hakenberg

 

      H. Kanninen

Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu veebilehel aadressil www.curia.europa.eu

LISA

Kuna käesoleva(te)s asja(de)s on nii palju hagejaid, ei tooda käesolevas lisas nende nimesid ära.


* Kohtumenetluse keel: prantsuse.