Language of document : ECLI:EU:F:2013:85

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

19. juuni 2013

Kohtuasi F‑40/12

CF

versus

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

Avalik teenistus – Endine ajutine teenistuja – Tähtajaline leping – Teenistusest vabastamine haiguspuhkusel viibimise ajal – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 16 – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 48 punkt b – Psühholoogiline ahistamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega CF palub sisuliselt esiteks tühistada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA või edaspidi „amet”) teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 24. mai 2011. aasta otsuse öelda tema ajutise teenistuja leping üles (edaspidi „vaidlustatud otsus”), teiseks mõista EASA‑lt välja hüvitis selle otsusega tekitatud kahju eest ja kolmandaks hüvitada tema psühholoogilise ahistamisega tekitatud kahju.

Otsus:      Tühistada 24. mai 2011. aasta otsus, millega Euroopa Lennundusohutusameti teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus lõpetas CF‑i ajutise teenistuja lepingu. Mõista Euroopa Lennundusohutusametilt CF‑i kasuks varalise kahju hüvitamiseks välja 88 189,76 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Lennundusohutusameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja kolm neljandikku CF‑i kohtukuludest. Jätta üks neljandik CF‑i kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine haiguspuhkuse järel – Teenistuja töötatud aja arvutamine – Asjaomase isiku poolt varem lepingulise töötajana täidetud ametiülesannete arvessevõtmine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 34 lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 3a ja 16 ning artikli 48 punkt b)

2.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue, millega taotletakse sellise tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, millel ei ole seost otsuste tegemisega –Personalieeskirjade kohase kohtueelse menetluse puudumine – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Hagi, mis põhineb administratsiooni kohustusel hüvitada kolmandate isikute poolt ametnikule tekitatud kahju – Vastuvõetavus – Tingimus – Õiguskaitsevahendite ammendamine – Erand – Tõhusate õiguskaitsevahendite puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 24 teine lõik ja artikkel 91)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Teenistusest vabastamine ahistamise kontekstis – Teenistusest vabastamise otsuse õigusvastasus – Ahistamise ja teenistusest vabastamise otsuse põhjenduste vahelise seoses vajadus

(Personalieeskirjad, artiklid 12a, 90 ja 91)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Teenistusüksuste töö korraldus – Meede, mis seisneb teenistuja kinnituse saamises selle kohta, millist laadi on tema suhe teise teenistujaga – Lubatavus – Õiguse eraelu austamisele rikkumine – Õigustatus – Meede, mille eesmärk on tagada teenistuse nõuetekohane toimimine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 52 lõige 3)

1.      Neid ametiülesandeid, mida ajutine teenistuja täitis enne lepingulise töötajana muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3a alusel, tuleb võtta arvesse „teenistuja töötatud aja” arvutamisel, mille jooksul haiguspuhkus tasustatakse teenistustingimuste artikli 16 alusel ning mille lõpus võib selle ajutise teenistuja teenistuse lõpetada ilma ette teatamata teenistustingimuste artikli 48 punkti c alusel.

Liidu õiguse sätte tõlgendamisel tuleb aga arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on, ning samuti liidu õiguse kõiki sätteid.

Sellega seoses tuleb muude teenistujate teenistustingimuste artikli 16 teist lõiku tõlgendada koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõikega 1, mille kohaselt liit tunnustab ja austab põhiõigust sotsiaalkindlustushüvitistele, pakkudes muu hulgas kaitset haiguse korral.

Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 16 teise lõigu kohaselt püütakse haiguse korral ajutisi teenistujaid kaitsta selle staatusega seotud sotsiaalsete ja majanduslike ohtude eest, mistõttu sellega aidatakse kaasa nii ülekaalukale eesmärgile nagu tervise kaitse.

Kui teenistujaid võidakse tööle võtta ajutiste teenistujate või lepinguliste töötajatena ja harvad ei ole juhud, kui institutsioonid ja ametid kasutavad kordamööda neid kahte skeemi sama teenistuja töölevõtmiseks, ei ole tervisekaitse eesmärk täielikult täidetud, kui teenistuja poolt ühe või teisena tehtud tööd ei summeerita.

(vt punktid 36, 37 ja 41–43)

Viited:

Euroopa Kohus: 6. oktoober 1982, kohtuasi 283/81: Cilfit jt (punkt 20).

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2009, liidetud kohtuasjad F‑69/07 ja F‑60/08: O vs. komisjon (punkt 114).

2.      Personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 raames esitatud kahju hüvitamise nõudele, mille ese on selline tegevus nagu psühholoogiline ahistamine, millel ei ole seost otsuste tegemisega, peab eelnema haldusmenetlus kahes etapis. Kõigepealt peab asjaomane isik esitama personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel taotluse administratsiooni poolt kahju hüvitamiseks. Selle taotluse otseselt või vaikimisi rahuldamata jätmise puhul on tegemist huve kahjustava otsusega, mille peale võib esitada kaebuse, ning alles pärast kaebuse otseselt või vaikimisi rahuldamata jätmist võib esitada hagi liidu kohtusse.

(vt punkt 57)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. veebruar 2007, kohtuasi F‑42/05: Rossi Ferreras vs. komisjon (punktid 58–61).

3.      Personalieeskirjade artikli 24 teise lõigu eesmärk on hüvitada ametnikule või teenistujale kahju, mida on talle põhjustanud kolmandate isikute või teiste ametnike selle artikli esimeses lõigus kirjeldatud käitumine, kui ametnik või muu teenistuja ei ole saanud hüvitist kahju põhjustanud isikult. Niisuguse kahju hüvitamise hagi vastuvõetavus, mille ametnik või teenistuja on esitanud seoses ahistamisega, sõltub seega sellest, kas siseriiklikud õiguskaitsevahendid on ammendatud, kui need tagavad asjaomaste isikute kaitse tõhusalt ja nende abil on võimalik saavutada väidetava kahju hüvitamine.

(vt punkt 59)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. oktoober 2006, kohtuasi C‑365/05 P: Schmidt-Brown vs. komisjon (punkt 78).

Esimese Astme Kohus: 9. märts 2005, kohtuasi T‑254/02: L vs. komisjon (punkt 148).

Euroopa Liidu Üldkohus: 12. juuli 2011, kohtuasi T‑80/09 P: komisjon vs. Q (punkt 67).

4.      Kõik asjaomase teenistuja huve kahjustavad otsused, mis ahistamisega seoses tehakse, ei ole vaid seetõttu, et ajutise teenistuja psühholoogiline ahistamine on tõendamist leidnud, õigusvastased. Nimelt ei saa psühholoogilise ahistamise olemasolule selle olemuse tõttu põhimõtteliselt tugineda nende nõuete põhjendamiseks, mis on suunatud abitaotluse rahuldamata jätmise peale. Siiski võib väitele väidetava ahistamise kohta erandina tugineda teenistusest vabastamise otsuse vastu, kui ilmneb, et asjaomase ahistamise ja selle otsuse põhjenduste vahel on seos. See on nii teenistusest vabastamise otsuse puhul, mis tugines haiguspuhkuse pikendamisele, mis tulenes olukorrast, mis võis muu hulgas tuleneda psühholoogilisest ahistamisest.

(vt punktid 79 ja 80)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. veebruar 2010, kohtuasi F‑2/09: Menghi vs. ENISA (punkt 69).

5.      Arvestades ajutiste teenistujatega seotud tõhususe nõuet, võib sellise meetmega, millega administratsioon saab ajutiselt teenistujalt kinnituse, et tal ei ole teise teenistujaga intiimsuhteid, tegelikult olla püütud saavutada administratsiooni nõuetekohast toimimist ning see võib sellega seoses olla põhjendatud korratuse ärahoidmiseks Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 tähenduses, kui selle teenistuja suhete laad halvendab teenistuses õhkkonda.

Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi on tõsi, et selline taotlus sekkub eraellu, ei ole eraelu puutumatus õigus, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja sätestatud nimetatud konventsiooni artiklis 8, siiski absoluutne õigus ning vastavalt harta artikli 52 lõikele 3 võib seda piirata.

(vt punktid 85 ja 86)