Language of document : ECLI:EU:F:2008:84

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

26. juuni 2008

Kohtuasi F‑5/07

Bart Nijs

versus

Euroopa Ühenduste Kontrollikoda

Avalik teenistus – Ametnikud – Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest hagiavalduses – Kaebuse esitamise tähtaeg – Uus asjaolu – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles B. Nijs palub tühistada ametisse nimetava asutuse otsus nimetada hageja ülemus tema praegusele ametikohale; tühistada hagejat puudutavas osas konkursi CC/LA/1/99 tulemus ning sellega seotud ja/või sellele järgnevad otsused; tühistada kontrollikoja valimisbüroo 17. mai 2006. aasta otsus jätta rahuldamata hageja kaebus 2., 3. ja 4. mai 2006. aasta valimiste vaidlustamiseks; tühistada kontrollikoja personalikomitee 2., 3. ja 4. mai 2006. aasta valimiste tulemused; tühistada kõik sellega seotud ja/või sellele järgnevad otsused; tühistada otsus hagejat 2006. aastal mitte edutada ja edutada G.‑d ning mõista välja hagejale väidetavalt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.

Otsus: Jätta hagi osalise vastuvõetamatuse ja osalise ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Hindamine vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud normidele

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik ja I lisa artikli 7 lõiked 1 ja 3; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

3.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Enne hageja teenistusse asumist tehtud otsused – Tuvastamata negatiivne mõju hageja huvidele – Välistamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

4.      Ametnikud – Hagi – Personalikomitee valimistega seotud vaidlused

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

5.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikkel 45)

1.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 76 sätestatud norm, mille kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus määrusega otsustada jätta läbi vaatamata hagi, mis näib ilmselgelt vastuvõetamatu, on menetlusõiguslik norm, mida sellisena kohaldatakse selle jõustumisest alates kõigi Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olevate kohtuasjade suhtes, ei kehti sama nende normide puhul, mille põhjal Avaliku Teenistuse Kohus võib nimetatud artikli kohaselt pidada hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks ja milleks võivad olla vaid normid, mis olid kohaldatavad hagi esitamise ajal.

(vt punkt 22)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. detsember 2007, kohtuasi F‑60/07: Martin Bermejo vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 25).

2.      Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktile c tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ning ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest. Need peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks ette valmistada kaitse ja Avaliku Teenistuse Kohus lahendada hagi vajaduse korral ilma täiendava informatsioonita. Et tagada õiguskindlus ja korrakohane õigusemõistmine, on hagi vastuvõetavuseks vaja, et peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse, tuleneksid kas või kokkuvõtlikult, ent siiski järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist.

See on nii seda enam, et vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõikele 3 hõlmab menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti. Lisaks peab vastavalt kõnesoleva põhikirja artikli 19 kolmandale lõigule, mida kohaldatakse sama põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel Avaliku Teenistuse Kohtus, ametnikku esindama advokaat. Tema oluline ülesanne õigusmõistmisele kaasaaitava isikuna on tagada, et hagiavalduse nõuete aluseks oleks piisavalt arusaadav ja järjepidev õiguslik argumentatsioon, kui võtta arvesse just seda tõika, et menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus hõlmab üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist.

Hagiavaldus, milles on faktilised asjaolud esitatud segaselt ja korrapäratult, nii et lugejal ei ole võimalik neid hagiavalduse nõude või mõne selle põhjendamiseks toodud väitega seostada, ei vasta vajalikele selguse ja täpsuse nõuetele.

Samuti on ilmselgelt vastuvõetamatu ametniku hagi, milles ei ole vaidlustatud otsuseid täpselt nimetatud ning mis ei vasta seega Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele.

(vt punktid 25–28, 40, 45 ja 50)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 24. märts 1993, kohtuasi T‑72/92: Benzler vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑347, punktid 16, 18 ja 19); 28. aprill 1993, kohtuasi T‑85/92: De Hoe vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑523, punkt 20); 21. mai 1999, kohtuasi T‑154/98: Asia Motor Prantsusmaa jt vs. komisjon (EKL 1999, lk II‑1703, punkt 42); 15. juuni 1999, kohtuasi T‑277/97: Ismeri Europa vs. kontrollikoda (EKL 1999, lk II‑1825, punkt 29).

3.      Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 1 tähenduses on isikut kahjustavateks meetmeteks ainult sellised meetmed, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve kahjustavalt, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis, ja mis fikseerivad lõplikult institutsiooni seisukoha.

Selliseks meetmeks ei ole teise ametniku ametisse nimetamine samas institutsioonis, kui see toimus enne hageja teenistusse asumist, ega apellatsioonikomitee koosseisu kohta tehtud otsus teataval hindamisperioodil ega ka kolmanda ametniku edutamise otsus, kui hageja ei suuda tõendada, et tema edutamata jätmise otsus on tehtud nimetatud otsustest tulenevalt või vähemalt et need võisid mingil viisil hageja karjääriväljavaateid kahjustada.

(vt punktid 35, 36, 44 ja 47)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑43/04: Fardoom ja Reinard vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑329 ja II‑1465, punkt 26); 3. oktoober 2006, kohtuasi T‑171/05: Nijs vs. kontrollikoda (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑195 ja II‑A‑2‑999, punktid 86 ja 96).

Avaliku Teenistuse Kohus: 21. aprill 2008, kohtuasi T‑78/07: Boudova jt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 31); 5. juuni 2008, kohtuasi F‑123/06: Timmer vs. kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 42).

4.      Personalikomitee koosseisu määramine ei ole ametisse nimetava asutuse ülesanne. Järelikult, isegi kui iga valija omab huvi, et tema organisatsiooni esindajad valitaks selliste tingimuste ja valimissüsteemi kohaselt, mis on kooskõlas vastavat valimiskorda reguleerivate personalieeskirjade sätetega, tuleb sellise koosseisu määramise kohta tehtud kõnealuse asutuse väidetava otsuse peale esitatud hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata jätta.

(vt punkt 43)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. oktoober 2007, kohtuasi F‑71/05: Milella ja Campanella vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika)

5.      Hindamaks teeneid, mida tuleb arvestada personalieeskirjade artikli 45 alusel tehtava edutamisotsuse raames, on ametisse nimetaval asutusel ulatuslik kaalutlusõigus ja ühenduste kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas arvestades meetmeid ja vahendeid, mis võisid administratsiooni antud hinnanguni viia, jäi viimane lubatud piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt. Kohus ei saa järelikult asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut oma hinnanguga kandidaatide kvalifikatsiooni ja teenete kohta.

Siiski on administratsioonile antud kaalutlusõigus piiratud vajadusega viia kandidaatide teenete võrdlev hindamine läbi hoolikalt ja erapooletult, teenistuse huvides ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Praktikas tuleb see hindamine läbi viia võrdsetel alustel ning lähtudes võrreldavatest teabeallikatest ja andmetest.

Selleks on ametisse nimetaval asutusel personalieeskirjade artiklist 45 tulenev õigus viia läbi teenete võrdlev hindamine sellises korras ja sellisel viisil, mida ta peab kõige sobivamaks.

(vt punktid 52–54)

Viited:

Euroopa Kohus: 1. juuli 1976, kohtuasi 62/75: De Wind vs. komisjon (EKL 1976, lk 1167, punkt 17); 21. aprill 1983, kohtuasi 282/81: Ragusa vs. komisjon (EKL 1983, lk 1245, punktid 9 ja 13).

Esimese Astme Kohus: 30. november 1993, kohtuasi T‑76/92: Tsirimokos vs. parlament (EKL 1993, lk II‑1281, punkt 21); 13. juuli 1995, kohtuasi T‑557/93: Rasmussen vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑195 ja II‑603, punkt 20); 21. september 1999, kohtuasi T‑157/98: Oliveira vs. parlament (EKL 1999, lk I‑A‑163 ja II‑851, punkt 35); 3. oktoober 2000, kohtuasi T‑187/98: Cubero Vermurie vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑195 ja II‑885, punkt 59); 19. märts 2003, liidetud kohtuasjad T‑188/01−T‑190/01: Tsarnavas vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑95 ja II‑495, punkt 97); 18. september 2003, kohtuasi T‑241/02: Callebaut vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑215 ja II‑1061, punkt 22); 10. juuni 2004, kohtuasi T‑330/03: Liakoura vs. nõukogu (EKL AT 2004, lk I‑A‑191 ja II‑859, punkt 45); 28. september 2004, kohtuasi T‑216/03: Tenreiro vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑245 ja II‑1087, punkt 50).